Arhiivifailide ZIP, RAR,TAR, 7-ZIP, ISO jne failide koostaja ehk failide kokkupakkija ja avaja HaoZip on tasuta saadaval nii firmadele, ettevõtetele, riigiasutustele, õppeasutustele, igasse kontorisse kui eraisikutele. Failide arhiveerimine tuleb kasuks siis, kui soovitakse suuremahulisi faile väiksemaks mahuks kokku pakkida, et nad võtaksid arvutis vähem ruumi, samuti on arhiivifaile lihtsam väiksemamahulistena edasi saata Windows Live Messenger, Skype või teiste suhtlusprogrammide teel oma sõpradele, töökaaslastele ja laadida üles veebilehtedele või saata e-posti teel.
Programm toetab esialgu 49 arhiivide lahti pakkimise formaati nagu näiteks RAR, ISO, UDF, ISZ, ACE, UUE, CAB, Bzip2, ARJ, JAR, LZH, RPM, Z, LZMA, NSIS, CHM, DMG, HFS, WIM, DEB, MSI, CPIO, XAR, 7z, ZIP, TAR jne, mis on täiseti piisav igaühele, kuid kuna arhiveeriaja on pidevas edasiarenduses, siis võib neid kindlasti veel juurde lisanduda. Üllatav on see, et ehkki tänase päeva seisuga on tegemist beta ehk katsejärgus oleva rakendusega, siis minu katsetuste põhjal teeb see nii mõnelegi tuntud ja teatud samaväärsele arhiveerijale tugevalt silmad ette, töötades ilma ühegi tõrketa.
Näiteks arhiveerijad 7-Zip, PeaZip ja IZArc, mis on samuti kõigile tasuta saadaval ja peetakse samuti ühtedeks paremate sekka kuuluvateks failide pakkijateks ja lahtipakkijateks, ei suutnud vähemalt minu arvutis kõiki funktsioone arvestades korralikult tööle hakata, mistõttu lükkasin nende kohta ülevaate tegemise edasi. Sellegipoolest pole nad halvad programmid ja just teie kodu- või tööarvutis võivad nad täisväärtuslikult töötada, kusjuures 7-ZIP ja IZArc toetavad ka eesti keelt.
Arhiveerijat HaoZip on allolevas videos põhjalikult tutvustatud, seega paneksin siia lühidalt kirja vaid mõned olulisemad funktsioonid:
Toetab ühe suure faili kokkupakkimist mitmesse väiksemasse arhiivifaili ehk üks mahult suur fail võib koosneda mtmest väiksemamahulisest arhiivist (part 1, part 2, part 3, part 4), kuigi neis mitmes arhiivis on tegelikult just seesama üksik tükeldatud fail. Samamoodi avab ta kergesti mitmest arhiivist koosnevaid faile, nagu näiteks sageli Rapidshares, MegaUpload, Hotfile.com jne failijagamissaitidelt leida võib.
Faile ja kaustu saab kaitsta salasõnaga, toetab ka 7-ZIP krüpteerimist tihendatud failina, saab lisada kommentaare arhiivifailile, moodustada iseavanevaid arhiive (SFX), avatud arhiivis saab kiirelt eelvaatena avada pilte programmiga kaasasoleva HaoZip pildivaaturiga.
HaoZip pildivaaturit (HaoZip Image Viewer) pean tunduvalt paremaks, kui Windows Photo Viewer´it. Kui on kõrgekvaliteedilised HQ pildid, siis saab neid pisikeste detailide nägemiseks suurendada kuni 1600 protsenti. Samuti Windows 7 puhul näitab see edukalt animeeritud GIF pilte, mida Microsofti pildivaaturid paraku enam ei toeta.
Programmiaknasse saab lihtsalt hiirenoolega kinni hoides tõsta ehk lohistada faile (drag and drop), et need arhiveerida.
Explorer paremklõpsumenüü on mugav ning programmi kasutajaliides äärmiselt lihtne ja arusaadav, failide kokkupakkimine ja lahtipakkimine on kiire. Kes soovib, võib ka eraldi lisana programmi laadida tõrjemooduli, mille eesmärk on leida ja eemaldada pahavaralised failid, mis allalaetavasse arhiivi võivad peidetud olla. Võimaldab parandada rikutud arhiive.
Ühilduvus operatsioonisüsteemidega: Windows XP, Vista, Windows 7, nii 32 ja 64 bit.
Tutvustav video failide arhiveerijast HaoZip:
Varem olen kirjutanud tasuta erakasutuseks failide kokkupakkijast ja lahtipakkijastPowerarchiver Free.
Õigusega öeldakse, et PowerArchiveron üks parimaid failide kokku pakkijaid ehk arhiivifailide koostajaid ZIP, ZIPX, TAR, RAR, ISO, 7-ZIP, ACE, CAB, GZIP, PAE ja paljudesse teistesse arhiivi formaatidesse, sellepärast pakutaksegi seda programmi tasulisena. Kuid Chip.de allalaadimise leheltvõi Softpediast võib leida täiesti tasuta versiooni PowerArchiver 2010 Freeware.
Sama hästi, kui programm suudab suuremahulisi faile kokku pressida väiksemamahulistesse arhiividesse, sama edukalt avab ta ka juba kokku pakitud arhiivifaile ISO, BIN, IMG, NRG, RAR,TAR; ZIP jne formaatidest. Isegi, kui kui üks tervikfail koosneb mitmest väiksemast arhiivist (part 1, part 2, part 3 jne), avab ta need tõrgeteta (Multi-Format Support). Samuti saab arvutis olevast suurest failist teha mitu väiksemat arhiivifaili, et need siis mingile veebilehele üles laadida (upload) või mugavamalt kellelegi edasi saata.
Programm toetab failide kokku surumisel n-ö paremkõpsu funktsiooni, kui kasutaja saab ise valida, mida ta täpsemalt soovib teha – kas kohe pakkida failid ZIP, ZIPX, 7- ZIP formaatidesse (Options ehk seadete alt saab igaüks ise valida ka teised pakkimise meetodid näiteks TAR, RAR jne), või kasutada täiendavaid seadeid pakkimisel (Compress with options). Või näiteks valida kohe failide, faili, kausta või kaustade väiksemaks arhiiviks kokku surumise koos krüpteerimisega (Compress & Encrypt to…PAE).
Võimaldab parandada kahjustatud ZIP arhiive (Tools – Repair ZIP archive) ja teha varukoopiaid (ka salasõnaga ja krüpteeringuga kaitstult) arvutis olevatest failidest või kaustadest, valides sakist Backup (Create/Edit – faili nimi – Save) sobivad andmefailid (Select Files/Folders) ja täiendavad sätted.
Tasuta versioonis on küll mitmed funktsioonid lahti ühendatud, näiteks ei saa mitut faili pakkida ISO formaati või ei saa arhiiviks kokku surutud faile kohe plaadile kõrvetada, ei saa valida kasutajaliidese välimust (skin), kuid sellegipoolest pean seda failide arhiveerijat parimate sekka kuuluvaks. Tõsi on muidugi ka see, et tasuta versioonil failide pakkimise ja avamise mootor töötab veidi aeglasemalt kui tasulisel PowerArchiver Pro versioonil.
Kui kasutaja soovib teha kaustadest või failidest varukoopiaid arhiivifailidesse, siis saab ta need turvaliselt salasõnaga krüpteerida AES 128-bit, AES 192-bit või AES 256-bit algoritmidesse. Ainult parooli teadmine saab selliseid salasõnaga kaitstud faile avada. Seejärel on neid võimalik jätta arvutisse kaitstud kujul või turvaliselt saata läbi suhtluskanalite sõpradele ja tuttavatele või laadida üles internetti failijagamissaitidele. Saajale, kes võib krüpteeritud pakkimisfaili avada ja selle sisu näha, tuleb öelda muidugi salasõna.
Programm on tasuta saadaval ainult kodukasutajatele. Kui keegi soovib aga osta, näiteks mõni firma, programmi tasulist versiooni, siis võib ta arhiveerija arvutisse paigaldamisel valida 30-päevase katseversiooni (Install PowerArchiver in Trial Mode), et veenduda tema headuses. Video-ülevaates ja programmi tutvustuses on näidatud paigaldamine ning ka töötamine sellega.
Sovib kõikidele Windows operatsioonisüsteemidele: WindowsNT/ 98/ Me/ 2000/ XP/ 2003/ Vista/ Server 2008/ Windows 7.
„Küsimus siis selline, kui ma olen kettad poolitanud, siis mis viisil ma poolitatud kettad, taas üheks tervikuks saan“
Vastus:
Valeri tähelepanek on õige! Kui kasutada programmi MiniTool Partition Wizard Home Editioion siis see tasuta versioon ei võimalda tõepoolest kettaid taas kokku liita vaid selleks tuleks osta selle programmi tasuline litsents. Ent selle taha asi seisma ei jää.
Free EaseUS® Partition Master Home Edition
Arvutisse tuleb paigaldada teine väga hea partitsiooni haldusprogramm, mille leiab www.partition-tool.com kodulehelt. Kuna paigaldusfailini jõuaks Download.com lehelt, mis ei tööta juba ammugi, siis mõtekam oleks EaseUS installer arvutisse tõmmata kas Softpediast või “Major Geeks.com“ failijagamissaitidelt.(Paigaldamine on näidatud allolevas videos).
Tasuta EaseUS Partitioni abil saab nii ketast poolitada kui ka hiljem taas seda poolitatud ketast uuesti C-kettaga kokku liita ehk ühendada. Kõik toimingud ja operatsioonid, mida selleks tuleb teha, on näidatud videos.
Lisaks on videos näidatud ka see, kuidas kontrollida kettaid vigade suhtes üle. Põhimõte on selline, kui teete kõvakettale (ketastele) stressi testi, siis rohelise märgiga täpikesed näitavad, et kõvaketas on vigadeta, kuid kui nende roheliste täppide sisse poeb ka mõni punase märginguga ruuduke, siis on kõvakettal mõned sektorid kahjustatud ning tuleks hakata aegsasti mõtlema andmete kiirele varundamisele.
Tasuta EaseUS Partitioni abil saab veel defragmentida (Defragment) ketast, kloonida ketast (Clone Disk Wizard) teisele arvutis olevale kõvakettale, kopeerida partitsioon (Copy Partition Wizard) jaotamata kettale, formaatida (Format) ehk kustutada andmed virtuaalkettalt (ketastelt), kustutada ebavajalikke kettaid (Delete), peita partitsioon (Hide Partition), hävitada taastamisvõimaluseta andmed virtuallketastelt (Wipe Partition), taastada kadunud või kogemata kustutatud partitsioone (Partition Recovery Wizard) jne. Kuid sellest kirjutan teine kord. Allolevas videos on vastus peamisele Valeri poolt küsitud küsimusele.
Programm sobib operatsioonispüsteemidele Win XP/ 2003/08/ Vista/ Windows7, 32bit ja 64 bit süsteemidele.
Alles kirjutasin artikli, kuidas saab ühte arvutis olevat kõvaketast jagada kaheks väiksemaks kettaks MiniTool Partition Wizard Home Edition abil, et loodud tagavarakettale saaks alati olulisi faile varundada, et need süsteemikrahhi korral kaduma ei läheks. Ent kuna see programm pakub veel palju teisigi suurepäraseid võimalusi – näiteks kuidas kontrollida kõvaketast või failisüsteemi vigade suhtes, või kuidas arvuti kõvaketast või USB abil ühendatavat välist kõvaketast, mälupulka, mälukaarti jne täielikult hävitada isiklikust ja delikaatsest infost, et neid kellelegi teisele müües ei saaks too taastada neilt seadmeilt ühtegi faili ja seoses sellega oleks ka kasutaja privaatsus tagatud – siis tegin erakasutajatele tasuta Partition Wizard Home Edition´ist veel üldtutvustava videoloo.
Ühtlasi saan vastata ka Andresele, kelle ees palun vabandust, et vastus nii kaua-kaua aega võttis, kes küsis artikli Vabane arvutis olevatest delikaatsetest ja konfidensiaalsetest failidest igaveseks kommentaarides täpselt aasta tagasi: “ Kas saab ka tervet ketast puhastada delikaatsest infost? Saan aru, et formatist pole abi, ehk et on võimalik faile taastada. Kuidas toimida kui terve ketas vajab “purustamist” ?
* Kuidas kontrollida arvuti failisüsteemi vigade suhtes üle (Check File System) ning leitud vead ka parandada.
* Kuidas kontrollida, kas kõvakettal on mõnes piirkonnas kahjustusi (Surface Test), mis võivad viia lihtsamate süsteemiriketeni ja arvutitöö katkestusteni või lõppkokkuvõttes kõvaketta täieliku rikkiminekuni.
* Kuidas formaatida mõnda arvutis olevat ketast, arvuti välist ketast, mälukaarte jne sinna kogunenud prahist, segadusest ja ebavajalikest failidest, et saaks sellise puhastamise teel asuda uuesti neile faile peale laadima (Format Partition).
* Kui soovitakse kellelegi müüa oma kasutatud arvutit või eraldi selle sees olevat kõvaketast, või USB abil ühildatavaid seadmeid (väline kõvaketas, mälupulk, mälukaart, MP3 mängija jne), siis kuidas neilt hävitada ja purustada kõik andmed ja failid (Wipe Partition), et seadme tulevane omanik ei suudaks andmefaile taastada ja et endise kasutaja privaatne info ei lekiks võõra kätte. Sest Wipe Partition funktsioon tagab selle, et ükski andmetaastamise tarkvara ei suuda neid andmeid ennistada. Kõige kindlam, ent aeglaseim, purustamismeetod on DoD 5220.28-STD (7 korda ülekirjutamist).
Kui hävitate andmeid andmekandjatelt, siis pärast seda kindlasti formaatige kettad ka üle (Format Partition). Või kasutage Windows enda formaatimisvahendit – parem klikk irdkettal ja valige Format. Nii nagu mul on näidatud, kuidas hävitasin andmeid mälukaardilt.
P.S. Paraku selle osa juures jäi mul videotutvustuses kiiruga kirjutamata eesti keelne märkus – kes vähem inglise keelt jagab, see jälgigu, kus on kirjas inglise keelne sõna „sell – müüma, müük“ja Wipe all Data without restoring. Paraku pean ka tunnistama, et üleüldse on videos nii inglise keelsetes lausetes- kui ka eesti keelsetes märkustes vead sees, kuna kärsitult ja kiiresti kirjutades ei kontrollinud ma õigekirja üle. Vabandan.
* Kui arvutis ei vajata enam mingit üleliigset ketast, siis kuidas saab selle hõlpsasti kustutada Delete Partition abil.
* Move/Resize Partition ehk liiguta, muuda ketta suurust, lõika väiksemaks, poolita ketast, jaga ketas kaheks – sellest olen juba kirjutanud programmi tutvustavas esimeses artiklis – Arvuti kõvaketta (HDD) poolitamine ehk partitsiooni jagamine kaheks kettaks. Siin tuletan vaid veel meelde, et sama abivahendiga saab kettaid ka hiljem suurendada või vähendada, korjates ühelt ruumi vähemaks, mis lisatakse teisele kettale.
* Kuidas tirida arvutisse Partition Wizard Bootable .ISO fail ja kõrvetada sellest arvuti alglaadimisel buutiv päästeplaat ehk buutiv CD, mille abil saab siseneda ka süsteemi ka siis, kui Windows ei avane. Buutiva päästeplaadi abil on võimalik taastada kogemata kustutatud partitsiooni , parandada vigane MBR (Master Boot Record) või korrastada teised vead, mis ei lase arvutil korralikult käivituda. (Kuna päästeplaate on mul mitmeid teisigi vigade parandamiseks, siis ma seekord ise seda plaati lõpuni valmis ei teinud, loodetavasti keegi kasutajatest kirjutab, kuidas ja kas see ka toimib . Seniks saab rohkem lisainfot selle buutiva CD kohta siit lugeda.
* Videos jäi näitamata üks omapärane ja huvitav funktsioon nimega Hide Partition, millega saab arvutis nähtamatuks muuta kasvõi tagavaraketas Local Disk D, millel on tundlikud andmed. Kuigi need pole tundlikud just kasutaja enda jaoks, siis ehk ta kardab, et kui ämm külla tuleb ning selles arvutis ja samal kettal ringi kolab, võib ta oma tütremehe arvutist hoopist teiste võõraste tüdrukute pilte leida ja siis on kuri karjas. Ketast saab nähtavaks jälle muuta, kui avatakse Partition Wizard programm, tehakse peidetud ketas aktiivseks ja valitakse Unhide Partition.
Aare Kirna just hiljuti kirjutas Arvutikaitse artiklis Viirus või riistvaraprobleem?, kui tähtis on oma arvutis olevaid olulisi andmeid – dokumente, pilte, koduvideoid, filme, muusikat jne – varundada tagavaraks, sest iial ei tea, kunas Windows võib kokku jooksta ja mitte enam avaneda. Kui peatuda Aare artiklil, siis kui kasutajal ei oleks arvuti avanenud isegi mitte Safe Mode-s, et kõvakettalt vigasid parandada, oleksid tema paljud tähtsad failid läinud lihtsalt kaduma. Juhul muidugi, kui tal ei ole vastavaid teadmisi, kuidas ka töökõlbmatust Windowsist andmeid päästa.
Kui Aare õpetab oma artiklis, kuidas Windows enda tööriistaga saab kõvakettalt vigasid otsida ja parandada, siis minul samuti on kirjutatud alternatiivsetest programmidest – Kõvaketta diagnostikavahendid, vigade otsimine arvuti kõvakettalt – mille abil saab kindlaks teha, kas kõvaketas on korras ja kas vajab kiiret parandamist ning veel kiiremat failide varundamist.
Saan Aare artklist aru, et kasutajal oli arvutis ainult üks ketas ehk Local Disc C: . Nüüd tulebki arvestada asjaoluga, et kui kõvaketta üks osa on rikutud, aga teine osa korras, siis oleks parem, kui arvuti ainuke partitsioon oleks juba varem ettenägelikult poolitatud kaheks ehk siis selle kõrvale oleks moodustatud teine tagavara ketas D, kuhu saab alati vajalikke andmeid tagavarundada kasvõi aastateks, seniks, kuni kõvaketas lõplikult üles ütleb. Sest kui see teine tagavaraketta piirkond on vigadest prii, jäävad need failid uue Windows arvutisse installerimisel alati alles (kui just mitte mingit kopakäppa arvuti taha ei lasta uut Window´st peale panema ja kes oma rumaluses teeb seda valesti).
Ka arvutit väga vähe tundvad kasutajad, kes kõigest surfavad ainult internetis ja lobisevad läbi Live Messengeride, on kindlasti kuulnud sellist müstilist sõna nagu Format C. Millegipärast aga keegi pole kuulnud, et öeldakse – arvutile tuleb teha format D, format F jne. Asi ongi selles, et ketta formaatimine ja uue Windows installeerimine arvutisse toimub just kettal C, aga mitte teistel ketastel.
Kui ostate poest lauaarvuti, siis tavaliselt ongi sellel ainult üks ketas, olgu see siis 80GB, 150GB, 250GB, 500GB jne. Samuti tean sülearvuteid, millel ei ole samuti kõvaketas eraldatud kaheks kettaks: C- kettaks, kus asuvad süsteemifailid koos operatsioonisüsteemiga Windows, ning tagavarakettaks D ehk andmete kettaks, kus saab vajalikke faile tagavaraks hoida. Nüüd tulekski see üksainus ketas C poolitada, et saada juurde tagavaraketas D. Sülearvutite puhul tuleb siiski arvestada, et mõnedel neist on ketas C reserveeritud tootjapoolse enda oluliste süteemifailidega, mis on vajalikud just selle tootja sülearvuti funktsioonide töökorras hoidmiseks ja mis tavaliselt kasutavad väga vähe mahtu, nii umbes 50 – 100 MB. Sellisele väikesele süsteemikettale loomulikult opisüsteem ei mahu.
Ka mu väga heal tuttaval Raunol on juba mitu korda probleeme olnud just sellega, et kõik tema arvutisisu asub ainukesel 500GB-l kõvakettal. Nüüd tahab ta oma Vistat asendada Windows 7 –ga, aga selleks peab sõbra käest laenama välise kõvaketta, kuhu kõik oma vajalikud failid saaks ümber tõsta, et need hiljem oma uuele Windows 7-le tagasi lisada. Kui tal aga oleks tagavaraketas D, siis ta ei peaks seda tegema, sest veelkordselt öeldud – uue Windows paigaldamine ja formaatimine toimub ainult sellel kettal kus asub operatisoonisüsteem ja milleks on üldjuhul ketas C. Puutumatuks jäävad aga kindlalt tagavarakettad Local Disk D, Local Disk F jne, oleneb, mitu neid on arvutisse lisatud.
Hiljuti näiteks toodi mulle jälle üks arvuti, millel Windows enam ei avanenud, sest operatsioonisüsteem oli kapitaalselt rikutud. Päästsin küll vajalikud failid ta rikkis arvutist ära, kuid kui uue opisüsteemi peale laadisin, siis kohe tegin talle tagavaraks ka teise ketta D, kus ta saab nüüd turvaliselt oma olulisi faile hoida. Tema arvutit kasutades näitangi nüüd Windows XP baasil, kuidas saab ainsat arvutisolevat ketast ehk partitsiooni poolitada kaheks eraldiseisvaks kettaks, millest teine on tagavarakettaks. Kogukettamaht on 80GB, mille üritan enam-vähem kaheks võrdseks osaks moodustada.
MiniTool Partition Wizard Home Edition
MiniTool Partition Wizard Home Edition 7.0 sobib ühe partitsiooni ehk ainukese arvutis oleva kõvaketta jagamiseks ehk poolitamiseks kaheks või enamaks kettaks operatsioonisüsteemidele Windows 2000, XP, Vista ja Windows 7, kõik nii 32 bit kui 64 bit süsteemid. Tasuta kasutamiseks on ta ainult kodukasutajatele, firmad ja ettevõtted ei tohiks seda programmi kasutada.
Tasuta versioon ei paku küll kõiki võimalusi, mis programmi funktsioonides on näidatud, kuid kõige vajalikum, millest kodukasutajale piisab täiesti, on olemas.
Kuna eessõna läks väga pikaks, siis lisavõimalustest, mis programm pakub, lugege Partition Wizard Home Edition kodulehelt lisaks. Inglise keelt vähem oskavad võivad kasutada Google Translate tõlketeenust, mis pole küll teab mis hea tõlkimisvahend, kuid peamine ja hädapärane info saab ikka selgeks.
Kuidas programmi arvutisse tirida, on näidatud allolevas videojuhendis. Igaks juhuks lisan ka alternatiivne allalaadimisligi – http://www.snapfiles.com/get/pwizhome.html.
Kuidas programmi abil ühe ketta kõrvale teha teine ketas tagavaraks, ka see on videos näidatud. Kõige peamine on, et järgite ise juhiseid, mida programm annab – tuleb näiteks kolm korda arvuti restardile ehk taaskäivitamisele viia. Ja kui kasutate teatud funktsioone, siis ükski operatsioon ei alga automaatselt vaid peate valima programmi vasakust nurgast Apply. Ning siis, kui olete teise ketta moodustanud (Create), siis kindlasti valige ka Format, sest muidu ei pruugi teil õnnestuda faile sellele tagavarakettale tõsta – ka videos on näidatud see protsess.
Iga arvutikasutaja peab ise otsustama, kui suuremahuliseks ta jätab ketta C operatsioonisüsteemiga (Primary – Active & Boot & System) ja uue moodustatud tagavaraketta D (Logical). Kui näiteks Raunol on kõvaketta suurus 500GB ja suure mänguhuvilisena mängib ta arvutimänge, millest mitmed on isegi kuni 2GB suurused, siis tal oleks hea ketas lihtsalt poolitada 250GB + 250GB. Siis on ruumi nii mängudele kui ka tagavarakettal on ruumi, kuhu saab ta kasvõi oma mängude paigaldusfailid tagavaraks paigutada, loomulikult ka suures koguses muusikat, pilte ilusatest tüdrukutest ja olulisi dokumente või filme.
Kui aga kasutaja ei mängi mahukaid mänge ega tiri failivahetusprogrammide abil korraga suurtes kogustes mitmesuguseid faile arvutisse, siis parem oleks, kui ta tagavaraketas oleks suurem, sest igasuguseid vajalikke faile, mida tahaks alati alles hoida, koguneb aja jooksul rohkesti. Seda ütlen oma kogemustest. Näiteks mina olen oma arvuti 250GB ketta jaganud nii, et primaarsel kettal C olen mahuks jätnud vaid 100GB ja tagavarakettale D 150GB, kusjuures see ketas on mul juba otsast otsani täis aastatega kogunenud vajalikest failidest. Pean uuesti C-kettalt ruumi suurendama D-ketta jaoks.
Juhul, kui mõnel kettal tekib ruumipuudus ja teisel on seda rohkem, siis saab kettamahtu vähendada jooksvalt täpselt samuti nii nagu on videos näidatud uue ketta moodustamine – kasutage lihtsalt samamoodi liugurit ketta suurendamiseks-vähendamiseks ja järgige juhiseid.
Ülejäänud on kõik näidatud allolevas videos:
P.S. Windows 7 saab ketast poolitada ka Windows enda tööriistaga, ilma et peaks kasutama mingit alternatiivset programmi, aga sellest kunagi edaspidi. Samuti kirjutan edaspidi veel teistest headest partitsiooni poolitajatest. Kusjuures, kuna antud programm, millest just kirjutasin, on üsna universaalne, paremike sekka kuuluv paljude kasulike funktsioonidega partitsiooni tööriist mitmeteks võimalusteks, siis peatun kindlasti veelkord uuesti ka samal programmil ja tema operatsioonidel partitsiooni käsitlemisel. Hetkel antud videos olen peatunud vaid partitsiooni poolitamisel, sellest kahe ketta moodustamisel (kuid kes soovib, või ka rohkem kettaid moodustada – endale, õele, vennale ja emale, et kõigil oleks see päris OMA.
Arhiivifailide ZIP, RAR,TAR, 7-ZIP, ISO jne failide koostaja ehk failide kokkupakkija ja avaja HaoZip on tasuta saadaval nii firmadele, ettevõtetele, riigiasutustele, õppeasutustele, igasse kontorisse kui eraisikutele. Failide arhiveerimine tuleb kasuks siis, kui soovitakse suuremahulisi faile väiksemaks mahuks kokku pakkida, et nad võtaksid arvutis vähem ruumi, samuti on arhiivifaile lihtsam väiksemamahulistena edasi saata Windows Live Messenger, Skype või teiste suhtlusprogrammide teel oma sõpradele, töökaaslastele ja laadida üles veebilehtedele või saata e-posti teel.
. Seniks saab rohkem lisainfot selle buutiva CD kohta 
ja olulisi dokumente või filme.
Baltyre Eesti
eKaitse
Infoturvalisuse teeviit
