Pangaparoolide ja salasõnade varastamist takistav rakendus KeyScrambler

KeyScrambler Personal on tasuta turvarakendus veebilehitsejatele Mozilla Firefox ja Internet Explorer, mis kaitseb kasutaja poolt internetis sisestatud salasõnu, pangaparoole, krediitkaardi koode, portaalidesse sisselogimise andmeid, privaatset infot jne varastamise eest. Kõik klahvivajutused ehk siis tähed, numbrid, sümbolid ja moodustatud laused krüpteeritakse KeyScrambler poolt info-varguse programmide (nuhkvara, klahvinuhid (keylogger), troojad  jne) jaoks ja seega ka kräkkerite ehk küberkurjategijate jaoks tundmatusse formaati, mis isegi informatsiooni varastamise õnnestumise korral teeb see neile saadud andmed loetamatuks ja kasutuks. KeyScrambler on asendamatuks vahendiks online identiteedivarguste vastu.

Kirjutades salasõnu, paroole, kasutajanimesid jne Keyscrambler krüpteerib klahvivajutused.

Ükskõik millisele veebilehele püüab kasutaja sisse logida, kas Facebook, Twitter, YouTube või kasvõi oma isiklik koduleht, siseneda postkastidesse Hotmail, Gmail, Live.Hot.ee jne või sisestada pankades paroole ja tehes e-poodides maksmise tehinguid, krüpteeritakse numbri ja tähekombinatsioonid arvuti kernel tasandil hoopis teistesse väärtustesse kui need tegelikult on. Näiteks, kui kasutaja sisestab Facebook e-posti kasutajatunnuseks „salasõna@hotmail.com“, siis kübervaraste kätte sattudes saaksid nad e-posti kasutajanimeks järgnevad andmed: „r9)., i[,h ),´k7i`-<+t“. Sisestatud salasõna krüpteeritakse täpselt samuti mõttetuteks numbrite-tähtede-sümbolite jadaks, millega kräkkeritel pole midagi teha, sest need on dešifreerimatud (vähemalt rakenduse loojate ja turvaspetsialistide sõnul).

KeyScrambler kaitseb nii tuntud kui veel tundmatute klahvinuhkide ehk keylogger´ite eest ka siis, kui arvutis on viirusetõrjete poolt veel seniavastamata info-varguse tööriist. Töötab pidevalt reaalajas ja krüpteerib iga klahvivajutust, kui te olete internetis. Paigaldusfaili arvutisse tirida on kõige mõttekam sellelt lehelt, valides Free Download alt Alternate Download. (Paigaldamine on näidatud allolevas videos).

Krüpteerimise edukusest annab märku veebilehitseja nurka ilmuv KeyScrambler roheline infokiri sõnadega Encrypted Keystokes:.

Kui infokirja kuvatakse punaselt ja selles teatatakse: „Encryption module error“, siis püüdke see kohe parandada. Mõnel üksikul juhul tuleb KeyScrambler arvutist eemaldada ja uuesti paigaldada, kuid sageli, eriti just Mozilla Firefox turvaplugina töökorda seadmiseks piisab, kui avate veebilehitseja, valite sealt File (või uuemal versioonil New Tab) > Open File – otsige failiredeli abil üles KeyScrambler installatsioonikaust (tavaliselt C-ketas – Program Files – KeyScrambler), seejärel tehke hiirega aktiivseks fail keyscrambler.xpi, avage see (Open) ja järgige edasisi juhendeid. Täpsemaid juhiseid saate ka siit. Samuti on see näidatud allolevas videos.

Vahetevahel võivad krüpteerimisprogrammi paigaldamist segada ka Kaspersky- ja AVAST viirusetõrje või ThreatFire. Sel juhul sulgege need rakendused, installeerige uuesti KeyScrambler ja taaskäivitage arvuti. Pärast seda, kui rakendus töötab, lülitage viirusetõrje jälle sisse.

Sobib süsteemidele : Windows 2000, 2003, XP, Vista, or Windows 7 (32-bit or 64-bit).

Rakendust tutvustavas videos on näidatud KeyScrambler Personal arvutisse tirimine ja installeerimine, selle uuendamine värskema versiooni vastu, kui see on saadaval, tutvustatud väga lihtsat ja kõigile arusaadavat kasutajaliidest ning kuidas KeyScrambler jälle tööle saada, kui see ei tööta:

Varem olen põgusalt peatunud sellel internetis salasõnade-, pangaparoolide-, isikliku infot- ja sisselogimisandmeid varastamise eest kaitsval programmil artiklis Mozilla Firefox turvapluginad veebilehitseja kaitseks ja Lauri Säde on teinud hea ülevaate sellest rakendusest Arvutikaitses nime all KeyScrambler Personal ja samuti eKaitses. Kuna nii maailma- kui ka Eesti arvestuses kasutatakse kõige laialdasemalt just brausereid Internet Explorer ja Mozilla Firefox, siis pidasin õigeks ütlust, et kordamine on tarkuse ema.

Nuhkvaratõrje Spybot S&D uus 2011 versioon koos viirusetõrje ja veebikaitsega

Üks maailma kuulsamaid, tuntumaid, populaarsemaid ja paremaid tasuta erakasutuseks nuhkvaratõrjeprogramme Spybot – S&D läbib uuenduskuuri, et kaasaja modernse disainiga kaasas käia. Ja mitte ainult programmi välimust pole parandatud, vaid kõiki funktsioone on täiendatud ning isegi mõni vajalik rakendus juurde lisatud. Hetkel on programm katsestaadiumis ehk siis BETA väljalase, kuid juba praegugi näitab ta koha kätte paljudele konkurentidele, mis siis veel tulevikust rääkida, kui ta lõplikult väljaarendatud täisversioonina asub reaalajas paljude kasutajate arvuteid kaitsma.

Suurendamiseks klõpsa piltidel

Spybot – Search & Destroy ei vaja palju tutvustamist. Põgusalt olen seda tõrjeprogrammi tutvustanud artiklis Valik tasuta nuhkvaratõrjeid, kus ma nimetan teda austustväärivate sõnadega Grand Old...,  sest juba aastal 2000 alustast ta tööd kasutajate arvutite kaitsmisel kõikvõimaliku pahavara vastu, olles seega ka teerajajaks teistele autoritele kurivara vastu võitlemisel  ja oma uute tõrjeprogrammide loomisel.

Alati on Spybot´i nimetatud kui nuhkvaratõrje, kuid minu arvates on see nimetus veidi vale. Sest kõikvõimalikule nuhkvarale  ja reklaamvarale suudab ta avastada ka viiruseid, arvutiusse (Worm), klahvinuhke ehk klahvivajutuste salvestajaid (keyloggers), helistajaid (dialers), veebilehtede kaaperdajaid (hijackers) ja troojaid ning käitub mõnes mõttes ka tulemüürina. Sageli suudab Spybot lisada oma andmebaasidesse kiiremini mõne täiesti uue pahavaraliigi signatuuri kui mõni spetsiaalne viirusetõrje. Nii et mina nimetaksin selle programmi kõik-ühes (all in one) tõrjeprogrammiks.

Programmi beta-versiooni saab arvutisse tirida siit või siit, mõlemad lehed tutvustavad uue põlvkonna tõrjeprogrammi Spybot – Search & Destroy 2. Sobib operatsioonisüsteemidele Windows XP SP2  ja uuem, Vista ja Windows 7. (Allolevas ülevaatlikus videos programmist on tirimine ja paigaldamine samuti näidatud).

Mis on uut uue generatsiooni Spybot 2 versioonis:

* Uude versiooni on lisatud täisautomaatsed uuendused, seega kasutaja ei pea enam programmi käsitsi värskendama uute signatuuridega.

* Uus kasutajaliides on tõepoolest uuenduslik ja tänapäevane, lihtsasti arusaadav ja sobib nii algajatele kui kogenud arvutikasutajatele.

* Pahavara otsimise kiirust on märgatavalt tõstetud.

* Passiivne kaitse (Passive protektion) lisab lisaks Interner Explorerile ja Mozilla Firefox´ile kaitse rünnakute vastu ka veebilehitsejale Opera.

* Reaalajakaitse on tugevdatud ja parandatud: On-Access protection ja Antispyware & Antivirus protection tuvastab ja peatab pahavara juba arvutisse sissetungi katsel.  Internet protection ehk Firewall skanneerib pidevalt internetiühendusi ja faile, mida internetist tiritakse ning peatab ka pahatahtlikud arvutisse sissetungikatsed kas pahatahtlike inimeste- ehk nende loodud kräkkimisvahendite poolt.

* Programmi on sisse ehitatud nüüd RunAlyzer ja rootkit avastaja ja hävitaja RootAlyzer.

* Saab eraldi valida kaustad ja failid, et neid kontrollida pahavara suhtes.

* Kui kaustal või failil teha paremklikk, saab valida nende kontrollimise pahavara suhtes.

* System repair võimaldab kiiresti parandada programmi poolt süsteemist leitud vigased kirjed.

* Shred files lubab kustutada valgustkartvaid faile nii, et neid ei anna enam kunagi taastada.

* Kui tõrjeprogramm teeb vea ja lisab karantiini tegelikult mitteohtliku faili (false positives), siis saab selle hõlpsasti lisada valgesse nimekirja (White list).

* Tugev enesekaitse pahavaraliste protsesside vastu, mis vastasel juhul suudaksid tõrje ja seega ka viirustevastase kaitse välja lülitada.

Lisaks teadmiseks:

PS. Ei pruugi sobida arvutisse, milles kasutatakse Kaspersky, McAfee või Trend Micro turvatooteid.
Spybot on alati toetanud eesti keelt ja küllap seda ka tulevikus, kui programm on lõplikult valmis. Hetkel ei saa nuhkvaratõrje kasutajaliidest  muuta eesti keelseks.

Tegemist on hetkel Beta versiooniga, seega jääb igaühe enda vastutusele, kas ta tirib ja paigaldab selle programmi arvutisse või ootab, kuni programm on lõplikult valmis. Kui rääkida oma kogemustest programmi katsetamisel, siis rootkitide otsimine lõi hetkeks ette sinise ekraani, kuid midagi eriti hullu ei juhtunud, sest alglaadimisel avanes Windows tõrgeteta. Samuti, kui proovisin programmi arvutist eemaldada, siis uninstall ei toiminud hästi ja pidin ta jõuga eemaldama (Forced uninstall).

Olen Spybot – Search & Destroy tõrjeprogrammi kasutanud aastaid, kordagi seda erinevatest operatsioonisüsteemidest välja jätmata. Eriti oluliseks pean selle programmi puhul just passiivset kaitset, mis ennetab juba eos pahavara sissetungikatsed.

Tegemist on annetusvaraga ja programmi autor on tänulik iga rahalise (kasvõi väikese) toetuse eest, et ta saaks oma programmi edasi arendada. Sest aastaid on ta n-ö teinud omast vabast volist tänuväärset tööd, pakkudes kõigile oma programmi näol täiesti tasuta suurepärast  kaitset pahalaste vastu.

Spybot uut nuhkvaratõrje programmi tutvustavas videos on näidatud rakenduse paigaldamine arvutisse, tutvustatud enamikke funktsioone ja näidatud, kuidas programmiga töötada:

E-kirjad ehk meilid (e-mail) otse arvuti ekraanile – Gmail Alert Notifier UUSIM versioon

Viimati toimetatud 12.dets. 2010.a.

Tänasest on saadaval Scott´s Gmail Alert täiesti uus versioon , mis on veelgi parem ja paljude uute täiustustega ning täiendatud funktsioonidega. Sellest suurepärasest e-kirjade ja e-posti automaatsest teatajast arvutiekraanil olen juba kirjutanud kaks artiklit: Google Gmail postkastid otse Windows 7, Vista või XP ekraanile – Scott`s Gmail Alert ja  Kõik Gmail postkastid ühe rakenduse alla – Scott´s Gmail Alert.

Videoülevaate vanema programmiversiooni kohta võib leida YouTube kanalilt Scott´s Gmail Alert – best gmail notifier review või ka siitsamast blogist: videoülevaate.

Kõigist uutest funktsioonidest, mis sellesse hetekel parimasse versiooni on juurde lisatud, leiab Gmail Alert kodulehelt – Current version of Scott’s Gmail Alert. Kes valdab inglise keelt kehvemini, võib selle tõlkida Google Tõlgi abil, mille juhendid leiab siit või veel täpsemalt juhendatult artiklist Google Tõlgi: Kuidas tõlkida võõrkeelset internetilehte eesti keelde Google Translate abil.

Siin nimetan vaid mõned funktsioonid, mis programmi on lisatud:

Google Talk toetus; kolme päeva ilmaprognoos;  e-postile saabuvaid kirju kontrollitakse automaatselt endise 30 sekundi tagant nüüd ka 10 sekundi järel (kasutaja saab ise valida), misjärel antakse neist ekraanil koheselt märku; rakendus kasutab vähem arvutiressursse ehk tarbib vähem mälu; kasutajaliidest on täiustatud, et programmi oleks mugavam kasutada; erinevatele kontodele saab lisada erinevaid helihoiatusi ja värve, kui kiri saabub; kalendrisse on lisatud äratusfunktsioon ehk hoiatusfunktsioon, et ei unustataks tähtsaid märkmeid, mis on kalendrisse meelespidamiseks kirjutatud jne.

Kindlasti loe läbi rohkema info saamiseks artikli alguses viidatud vanemad artiklid, kuna kõik vanema e-kirja teavitusprogrammi funktsioonid on uuemas versioonis alles. Programmi allaladimise leht asub siin või tiri Scott’s Gmail Alert arvutisse otse siit.

Hetkel ei saa viimast versiooni muuta eesti keelseks. Loodame, et eKaitse meeskond eesotsas Lauri Säde´ga kirjutavad ka sellele versioonile eestikeelse tõlke!  Alates tänasest, 12. detsembrist on programmi võimalik sättida ka eesti keelseks. Aitäh Laurile hea tõlketöö eest!

Videost ei saa algaja kasutaja aru, kuidas saab RSS voogusid ehk RSS postitusi (RSS – Posts) või RSS kommentaare (RSS – Comments) lisada programmi, et neid ekraanil kuvataks ilma veebilehte avamata. Toon näite oma blogi kasutades. Tee RSS lingil paremklõps ja vali Open Link in New Window. Avaneb uus lehekulg ja koos sellega ka väike hüpikaken (Susbscribe with Live Bookmark). Hüpikaken on selleks, et RSS voogusid kuvada veebilehel. Et aga RSS voogude aadressi kätte saada, siis vajuta hüpikaknas Cancel ja seejärel kopeeri veebilehitseja aadressiribalt RSS voogude aadress:
http://arvutiturve.wordpress.com/feed/

See kleebigi programmi ja Sinule meeldiva saidi RSS postitused hakkavad ilmuma läbi selle rakenduse otse su ekraanile.

Uus video-ülevaade programmist:

Kaasnevad postitused : Google Gmail abil kõik erinevad e-postkastid ühe konto alla

Google Gmail postkastid otse Windows 7, Vista või XP ekraanile – Scott`s Gmail Alert

Seni ühest parimast ja universaalseimast automaatsest kirjade teatajast arvutiekraanil Scott`s Gmail Alert´ist olen juba kirjutanud varem – Kõik Gmail postkastid ühe rakenduse alla – Scott´s Gmail Alert.

Nüüd sain valmis ka selle suurepärase Gmail kirjateataja video ülevaate. Paraku pean vabandust paluma, et ülevaade on tehtud programmi  inglise keele põhjal, kuid siiski lõpus on lühiülevaade ka eesti keelsest osast. Kui keegi, kes veel ei kasuta seda programmi, saab sellegi abil hea ülevaate programmist. Eesti keelse osa juures saab ju alati video korraks pausi peale sättida, et saaks lugeda rakenduste tähendusi eesti keeles.

Kõik teised video ülevaated headest tasuta programmidest leiab teema alt Youtube videod või otse Arvutiturve YouTube konto-kanalilt Youtube.com/user/arvutiturve

Riigiportaali Eesti.ee ja enamike eestlaste lemmiklehitsejaks on Mozilla Firefox

Avastasin, et Riigiportaali poisid avastasid väga toreda asja. Et meile usaldusväärset infot ja e-lahendusi pakkuv turvaline internetikeskkond Eesti.ee on Firefoxi alustamisjuhendis nende esimene lemmikleht suhtlemise alustamiseks. Riigiportaali blogis –
http://blogi.eesti.ee/2010/05/03/firefoxi-lemmikleht/
teatatakse aga rõõmuga vastu, et loomulikult on nende (tõenäoliselt meie Riigiportaali tublide töötajate ja ka teiste riigiteenistujate) lemmik veebilehitseja Mozilla Firefox.

See aga tõi mulle meelde artikli, mille kirjutasin umbes-täpselt aasta tagasi, 30. Augustil 2009.a ja avaldasin Arvutikaitse.ee-s. Artikliks oli Küberkurjategijate lemmiklehitsejad, milles ma toon välja ka statistika veebilehitsejate kasutamiste kohta nii maailmas kui  Eestis.

Täna on 16. September 2010, ainult mõned päevad on mööda läinud sellest aastasest perioodist, kui statistika sai avaldatud, seega oleks huvitav kaeda, kuidas on olukord praegu veebilehitsejate kasutamise osas.

Võrdlemiseks lisan eelmisest artiklist tabeli, kuidas nägi olukord välja 8.juuli kuni 9.august 2009.a.

Veebilehitsejate kasutamise statistika Eestis:

Nüüd aga, ajavahemikul  09.august – 10.september 2010.a. Statcounter andmetel näeb statistika Eesti kohta välja järgmine:

Nagu näha, veebilehitseja Mozilla Firefox on tõepoolest väga selgelt juhtima läinud ja Internet Exploreri tugevalt selja taha jätnud. Brauser Opera on aga kaotanud oma auhinnalise kolmanda koha, mille on haaranud Google Chrome. Võibolla paljud väiksemate arvuti kõvaketaste omanikud ei kasutakski Google Chrome teenuseid, kui teaksid, et arvutisse paigaldades kasutab ta kettamahtu tervelt 221 MB, aga küllap seda vist ei teata. Minul on ta näiteks Microsoft Office järel suuruselt teine mahukaim rakendus arvutis. (Programmide mahukasutust saab eriti hästi vaadata nii, kui paigaldada IObit Toolbox , sellest avada lahter Clean, seejärel Iobit Uninstaller ja siis valida vasakult link Large Programs).

Veebilehitsejate kasutamise statistika maailma arvestuses:

Maailma arvestuses tundub, et Internet Explorer ei anna oma juhtrolli nii kergelt käest ära nagu arvata võis. On küll näha, et Firefox on Explorerile mõned sammud järele tulnud, kuid seda pole palju. Aga üllatav on see, Opera on langenud lausa viiendale kohale, ehkki aasta tagasi oli ta kolmas. Möödunud on nii Google Chrome kolmanda kohaga kui ka Safari neljandana.

Riigiportaali Eesti.ee meeskonnale, kelle lemmiklehitsejaks on Mozilla Firefox, tahaksin veel vaid ütelda, et ka minu lemmikuks on sama brauser – Firefox. Jääb vaid lisada, et kasutage ikka Firefox veebilehitseja turvalaiendeid ka : Mozilla Firefox turvapluginad veebilehitseja kaitseks ja  Mozilla Firefox veel turvalisemaks.

Ah jaa, Eesti.ee kiituseks tuleb öelda, et see omakorda on üks minu lemmik internetikeskkondadest – muidu ma poleks ju viidet meie Riigiportaalile Eesti.ee oma blogi vasakusse ritta teiste viidete sekka lisanud. Loomulikult küsisin enne ikka viisakalt luba viite lisamise kohta ja sain positiivse vastuse.