Internetiühendus kiiremaks ja sujuvamaks TCPSpeed abil

Alles eile kirjutasin inrternetiühenduse kiiruse tõstjast ja optimeerijast TCP Optimizer. Kuid sellest veel lihtsamaks interneti kiiruse parandajaks on utiliit nimega TCPSpeed, mille saab arvutisse tirida siit. Ka see väike interneti ühenduse kiirendaja on saanud kasutajatelt palju kiitvaid hinnanguid, kuna oma  tööd teeb hästi ja samas on teda äärmiselt kerge kasutada.

Tegemist on kaasaskantava programmiga, mida ei pea arvutisse installeerima vaid on kohe tööks valmis. Sobib kõikidele Windows operatsioonisüsteemidele – Win 2000/03/08/XP/Vista/7.

NB! Programm modifitseerib Windows registrisätteid. Hea oleks, kui kindluse mõttes tehakse süsteemi hilisemaks taastamiseks süsteemitaaste punkt ja/või kasutatakse alternatiivseid registritaaste programme ja/või alternatiivseid partitsioonitaastajaid nagu näiteks Easeus-todo-backup, Acronis-true-image, Macrium-reflect jne. Sest, ehkki enamikule kasutajatest sobib selline kiiruse tuunimine suurepäraselt ja nad on programmiga väga rahul, siis just sina võid olla üks vähestest, kellele see ei pruugi sobida või tekivad süsteemirikked.

Arvutisse tiritud arhiivifail (.zip) ava sobivasse kohta ning kliki failil TCPSpeed.exe. Avanenud utiliidi aknas igal kirjel klõpsates saab rea all Information lugeda antud tviikimisoperatsiooni (tweak) kohta infot, milliseid TCP/IP sätteid muudetakse, et surfamine veebis oleks kiirem. Märgi linnukestega sobivad kastikesed ja vajuta Apply (Kinnita).

Kui vastavad parameetrid on valitud ja need kinnitatud ning utiliit suletud (exit), tuleb minna arvuti taaskäivitamisele (restart).  Pärast seda on internetiühendus optimeeritud.

NB! Kui kasutaja ei ole kindel, milliseid kastikesi valida, võib ta esialgu märkida kinnitamiseks kõik parameetrid. Siis tuleb tal endal hinnata, kas liikumiskiirus internetilehtedel liigeldes paranes. Kui kiirusega ei olda rahul, siis tuleb proovida erinevaid kombinatsioone, kuni saavutatakse parim tulemus.

PS. Alati ei ole hea, kui kasutatakse samaväärseid programme samade ülesannetega arvuti kiiruse tweak´imiseks, ent mina kasutan oma internetiühenduse kiirendamiseks nii  TCP Optimizer´i  kui ka TCPSpeed´i. Ja vähemalt minul on tulemus hea. Kuidas teil?

Inrternetiühenduse kiiruse tõstja ja optimeerija TCP Optimizer

 

Speed Guide TCP Optimizer on väga lihtne tasuta programm, mille abil saab häälestada ja optimeerida mistahes internetiühenduse tüüpe (Dial-Up, ADSL, Wireless, Cable), et interneti kasutamine ja veebilehtede avanemine oleks kiirem ja sujuvam. Tegemist on kaasaskantava programmiga, mida ei pea arvutisse installeerima vaid on kohe tööks valmis. Sobib kõikidele Windows operatsioonisüsteemidele – Win 2000/03/08/XP/Vista/7.

Programmi käsitsemisega saavad edukalt hakkama ka algajad ehkki põhjalikumat tweak´imist jätkub ka kogenud arvutikasutajale. Programmi abiga tviigitakse TCP/IP parameetreid, mille tulemusel interneti ühenduse kiirus peaks paranema. Tööriist kasutab täustatud algoritme, mis leiab vastavalt arvutis kasutatavale spetsiaalsele internetiühendusele parima lahenduse.

Tiri paigaldusfail autori kodulehelt (TCP Optimizer v3.0.3 (new)) või soovi korral Softpedia lehelt. Tee faili jaoks eraldi kaust ja paiguta TCPOptimizer .exe sinna kausta.

NB! Programm modifitseerib Windows registrisätteid. Ehkki sätete muutmisel teiste väärtuste vastu tehakse alati automaatselt ka taastefail (backup), mille abil saab vigade korral taastada Windows vaikimisi seaded, siis mõtekas oleks kindluse mõttes teha ise ka veel süsteemitaaste punkt ja/või kasutada alternatiivseid registritaaste programme ja/või alternatiivseid partitsioonitaastajaid nagu näiteks  Easeus-todo-backup,  Acronis-true-image, Macrium-reflect jne. Sest, ehkki enamikule kasutajatest sobib selline kiiruse tuunimine suurepäraselt ja nad on programmiga väga rahul, siis just sina võid olla üks vähestest, kellele see ei pruugi sobida või tekivad süsteemirikked.

Programmi avamiseks kasuta administraatori õigusi. Tee failil paremklikk ja vali Run as administrator.

Avanevas TCP Optimizer aknas sakkide all General Settings ja Advanced Settings saab vaadata Windows vaikimisi seadeid, mida hetkel kasutatakse.

Connection Speed real peaks tööriist automaatselt tuvastama olemasoleva internetiühenduse kiiruse, ent kui seda ei tehta või kui kasutaja ei usu, et märgitud ühenduse kiirus on õige, siis võib ta seda testida ja kontrollida saidil Speedtest.net. Vali sobiv server kiiruse testimiseks ja vajuta Begin Test. Testi tulemusel kuvatakse allalaadimise kiirus (Download) ja üleslaadimise kiirus (Upload). Just allalaadimise keskmine kiirus märgi programmi liugurjoonel parajaks.

Seejärel vali Network Adapter selection real võrguadapter või märgi linnukesega kast Modify All Network Adapters ja programmiakna alumises osas, real Choose Settings märgi punktikesega Optimal. Siis vajuta Apply Changes.

Kohe kuvatakse registriväärtuste muutmise aken, milles näidatakse ära seni kehtinud vaikimisi väärtus (Old value), mis modifitseeritakse uue vastu (New value). Jälgi, et kastikeses  Backup oleks märgitud linnukene ja vajuta OK.

Järgnevalt kuvatakse nõuanne arvuti taaskäivitamisele viia (reboot now – vali Yes), pärast mida on registri TCP/IP parameetrid muudetud (võite võrrelda allolevatel piltidel olevaid andmeid ülemiste piltide andmetega).

Nagu öeldud, ehkki väga paljud seda programmi kiidavad ja ma ise ka olen seda kasutanud nii Windows XP-l kui ka nüüd Windows 7-l, siis siiski ei pruugi see iga kasutaja arvutile sobida. Kui kasutajale jääb mulje, et kiirus paremaks ei läinud või tekivad arvutitöös mingid tõrked, siis saab sätteid programmi abil taastada, kui valitakse File – Restore backed up settings. Samamoodi saab taastada ka eelnevaid Windows vaikimisi sätteid – Restore Windows Default settings.

Veel  tuleb arvestada, et internetiühenduse kiirust võivad pärssida ka erinevatele veebilehisejatele (Internet Explorer, Google Chrome jne) paigaldatud pluginad, näiteks kasvõi  Mozilla Firefox´ile paigaldatud turvalaiendid. Ent sellegipoolest peaks lehtedel surfamise kiirus paranema.

Loe kindlasti lisaks täiendavat infot SpeedGuide.net kodulehelt: TCP Optimizer documentation ja Optimizer FAQ . Kui inglise keel on kehvavõitu, kasuta Google Tõlgi abi.

Et oleks valikuvabadust, loe ka artiklit Internetiühendus kiiremaks ja sujuvamaks TCPSpeed abil.

 

Kui Mozilla Firefox ei tööta korralikult – menüüriba või teised tööriistaread on rikutud

Juba mitu korda on minu käest küsitud, mida teha siis, kui veebilehitseja Mozilla Firefox ei tööta. Enamlevinud probleemid on need, kui Firefox ei vasta päringule ehk ei avane ja menüüriba (Menu Bar) või navigeerimise- ja järjehoidjate tööriistaread on veebilehitseja päisest kadunud (tehes veebilehitseja päisel hiirega paremkliki, leiab Navigation Toolbar, Bookmarks Toolbar jne).

Ka Kiisu on Arvutikaitse.ee blogis küsinud: „Kuidas ma saan need asjad sinna ülesse tagasi ??? Praegu mul selline:

T ahaks neid toolbar-e ja neid tagasi,. aga kui sinna ülesse parema klõpsu teen siis ikkagi ei saaa :/:/ pa lun, ruttu abi vaja ..“

Näitena toon veel oma brauseri Mozilla Firefox avalehe, kui ma selle ise meelega ära rikkusin, lülitades välja kõik tööriistaribad:

Võimalikud variandid veebilehitseja parandamiseks:

Kui Menüüriba või teised tööriistaread on kadunud, ava Start – All programs, leia Mozilla Firefox ja vajuta aadressile Mozilla Firefox (Safe Mode). Seda tehes peab olema Firefox täielikult suletud. Märgi linnukesega Reset toolbars and controls ning vajuta Make Changes and Restart.

Pärast veebilehitseja uuesti avanemist peaks kõik jälle korras olema:

Vahetevahel aga võib juhtuda, et Firefox lakkab töötamast uute veebilehitseja pluginate paigaldamise- või olemasolevate brauserilaiendite uuendamise tõttu. Minu veebilehitsejaga on analoogne juhtum olnud, kui pärast Firefox Personas uuendusi hangus Firefoxi töö ja teatati skriptivigadest.

Sel juhul märgi linnukesega Disable all add-ons ning vali Make Changes and Restart. Pärast restarti ava brauseris Tools – Add-ons – Extensions, kliki probleeme tekitanud pluginal ning vali Uninstall. Teised töökorras ning kasutajale vajalikud laiendid aga aktiveeri taas toimima (Enable).

Kui aga on vaja taastada vaikimisi otsingumootor(id) (default search engines) või kasutajaõigused- ja sätted (preferences) on kahjustada saanud, siis märgi linnukesega vastav parandusviis ja taasta Firefox töökorda.

Kui Mozilla Firefox lihtsalt pärast selle sulgemist ei vasta uuele päringule ehk ei avane, siis tegelikult ei pea kohe arvutit alglaadima (restart), nii nagu paljud teevad, vaid tuleb korraga alla vajutada klahvid Ctrl – Alt – Delete – valida Start Task Manager (Windows XP puhul avaneb protsessihaldur kohe), valida aknast Protcesses, leida firefox.exe, mis mingi vea tõttu on taustal tööle jäänud, teha see rida hiireklikiga aktiivseks ja vajutada End Process. Nüüd peaks Firefox uuesti avanema ilma vajaduseta arvutit taaskäivitada.

Kui aga Firefox mingil veebilehel olles hangub, ilma et teda saaks isegi ristist kinni panna, siis saab seda sulgeda samuti eelneva näite põhjal.

Minul pole kordagi juhtunud, et Firefox vigade korral oleks eelnimetatud viisidel jäänud veebilehitseja sätted taastamata või oleksin pidanud vana versiooni maha installima ja uue asemele paigaldama. Aga siiski, kui kellegi selline parandamismeetod ei toimi, siis tehke süsteemitaaste – ka see võimaldab taastada varasemad süsteemisätted ja ka Firefox profiilid.

Mozilla Firefox vigade korral aitab sageli ka MozBackup, mille abil saab taastada veebilehitseja varasemad sätted. Samuti võib MozBackup´i kasutada ka ainult näiteks vajalike järjehoidjate taastamiseks (MozBackup utiliidis tuleb teha linnukesed vaid nendesse lahtritesse, mida soovitakse hiljem taastada). Kui taastefail on tehtud, võib julgesti rikutud Firefox`i desinstalleerida (kasvõi spetsiaalsete programmieemaldajate abil, mis pühastavad süsteemi ka programmi peidetud jäänukitest), seejärel uus asemele paigaldada ja MozBackup abil vähemalt vajalikud järjehoidjad või ka näiteks sertifikaadid taastada.

Firefox käivitussfaili tirimine inglise keeles: http://www.mozilla.com/en-US/ või eesti keeles:http://www.mozilla.com/et/ .

Ohutud ja turvalised Kideos videod lastele ja kogu perele

Novembris 2008 oli üks väike tüdruk mitme kuu kestel raske haigusega haiglaravil. Kui tema vanemad püüdsid lapsele huvitavate videode näol meelelahtust leida, siis pani neid muretsema see, et paljud internetist leitud klippidest sisaldasid laste jaoks äärmiselt ebasündsat ja kohatut sisu. Sellest saigi alguse idee luua veebisait, millelt erinevas vanuses väikelapsed leiaksid enda jaoks ainult ohutuid ja eakohaseid videoid, mida neil oleks lõbus ja põnev vaadata. Ilma et, keegi kedagi tapaks, erinevatel viisidel retsiks ja sandiks lööks, või mingi turske karvane onu mingil imelikul ja arusaamatul põhjusel suurte tissidega tädilt riideid seljast rebiks ning seejärel maadleks ja madistaks temaga voodis.

Ni sündiski kogupere videoportaal Kideos, kus muretult ja rahulikult saavad veebipõhist ehk online meelelahutust nautida nii lapsed kui lapsevanemad koos. Iga video, mis on Kideos vaatamiseks üles laetud, on läbinud põhjaliku kontrolli meelelahutusportaali nõuandekomisjoni poolt, kuhu kuuluvad nii lapsevanemad ise kui ka õpetajad. Kideos pakub usaldusväärset kohta igas vanuses lastele, kus nad saavad vaadata toredaid, rõõmsameelseid aga ka õpetlikke ja arendavaid videoklippe tervest maailmast.

Videod on kategoriseeritud vanuserühma põhjal, püüdes arvestada laste vastava ea arengutaset. Samuti on erinevad teemad kenasti lahterdatud, et laps leiaks teda kõige enam huvitavamast valdkonnast vajaliku video kiiresti üles – loodus, ookean, multifilmid, loomad, linnud, sport, reisimine jne.

Järgnevad videod on küll otse YouTube´st siia laetud, kuid need on esindatud ka Kideos, et lapsed ei peaks neid vaatamissoovi korral eraldi internetist paljude teiste kahtlase väärtusega videote vahelt otsima hakkama.

Kitties Singing Joy Joy Joy (Kiisud laulavad Joy Joy Joy)

Lion King – Circle of Life (Lõvikuningas – Elukaar)

Kui tuua näiteks iseennast, siis minul ja mu abikaasal on nüüd vahetevahel kergem küll – kui hädasti oli vaja teha mõnda kodust remont-tööd teravate- või ohtlike tööriistadega, siis lapsed olid meil kogu aeg ninapidi juures ja loomulikult oli neil vaja kõike oma õrnade kätega puutuda. Nüüd aga istuvad nad ilusti arvuti taga (või teleri ees, mis on arvutiga ühendatud videote mängimiseks) ja vaatavad mõnuga oma lastevideoid. Seda enam, et videote vaatamine on automatiseeritud – kui videoklipp lõppeb ja uut kohe ei avata, siis järgmine klipp vaatamiseks avatakse iseenesest.

Kuidas muuta Twitteri välimust oma kodulehe sarnaseks

Paljudel firmadel ja tavakasutajatel on lisaks kodulehele olemas ka Twitteri konto.  Üsna sageli aga, kui ma kasutajate kodulehelt lipsan nendeTwitteri kontot vaatama, siis see välimus pole eriti kiita – sageli kasutatakse Twitteri enda vaiketeemasid mis on üheülbalised ja üldistavad.

Loomulikult pole minu asi öelda, kuidas keegi oma Twitteri välimust peaks seadma, ja loomulikult pole ka Twitteri enda pakutavad teemad inetud, aga eriti just firmade puhul oleks ju neile endile oluline, kasulik ja heaks reklaamiks, kui erinevatel kontodel oleksid samad firmalogod, tunnuslaused, värvid või ka firma üldtutvustus.

Teatavasti kodulehe kujundamistööd maksavad suhteliselt palju, samuti ka eraldi kodulehe alusblanketi loomine. Praegusel MASU ajal aga ei taha keegi selle peale raha raisata. Sellepärast kasutataksegi Twitteris olevaid teemalahendusi, mis aga ei anna täit infot firma kohta ja jätavad suhteliselt kesise mulje.

Tegelikult saab aga tasuta vahenditega ise luua lihtsasti oma kodulehest või blogist alusblankett, mille saab paigutada Twitteri teemapildiks ja mille vahel hakkavad jooksma Twitteri säutsud. Allolevat pildikatkendit saab täismahus vaadata siit ja võrrelda siis sellesama blogilehega.

Kes aga soovib vaadata vastupidist näidet, kus Twitteri konto pole kuigi informatiivne, ehkki  on küll väga ilusate värvikombinatsioonidega, võib esialgu avada Arvutikaitse.ee kodulehe ja seejärel võrdluseks Arvutikaitse Twitteri lehe.

Kuidas aga teha oma blogist või kodulehest alusblankett, mis oleks sinna kirjutatud tekstist puhas, kuid millel oleks informatiivne logoga päis ja vajadusel ka veebilehte tutvustavad parem- või vasakveerud?

Asi on imelihtne. Kõigepealt on vaja tirida arvutisse Mozilla Firefox või  Google Chrome (mõlemad vastavalt soovile kas eesti või inglise keeles). Seejärel on vaja paigaldada ühele neist veebilehitsejatest plugin, millest olen kirjutanud siin – Firefox mugavamaks – FastestFox/Browse Faster. Samas loos on ka õpetus, kuidas pluginat Firefoxile paigaldada.

Firefoxi plugina saab siit lehelt ja Chrome brauserilaiendi sellelt lehelt.

Kui plugin on veebilehitsejale paigaldatud, tuleb oma blogis või kodulehel avada selline leht, millel on suhteliselt vähe infot – see on vajalik iseenda mugavuse mõttes. Mina valisin selleks lehe Google Translate.

Nii palju kui sellel lehel teksti on, kaasaaarvatud pildid, teen hiire vasaku klikiga aktiivseks, seejärel valin paremkliki abil FastestFox funktsiooni Remove Selection ja vajutan sellele. Valitud pildid ja tekst kustutatakse ning järele jääb puhas leht.

Loomulikult peab igaüks ise arvestama oma lehe eripäraga ja soovidega, et mida kustutada ja mida jätta. Mina näiteks tahtsin jätta mõlemat veergu alles, nii vasak- kui parempoolset, aga soovi korral oleksin võinud ühe neist kahest või kasvõi mõlemad korraga samuti kustutada nii, et alleks oleks jäänud vaid lehe päis ja logo. Sõnaga, kustutada saab kõike, mida vaid tahetakse ja alles jätta samuti vaid seda, mida soovitakse. Kui ma näiteks oleksin soovinud veel kustutada paremast veerust Otsi-lahtri ja Google Translate automaatsed tõlkijad, siis ma oleksin saanud seda teha ja teema Kasulikku oleks tõusnud kustutatu asemele.

Kui leht on meelepäraseks muudetud, tuleb teha sellest ekraanipilt ehk Print Screen ja see salvestada. Edasi saab seda mõõtu lõigata ehk siis pildile jäänud ebavajalik osa (näiteks veebilehitseja ülemine äär ja arvuti alumine tegumiriba) välja lõigata fototöötlusprogrammidega Photo!Editor või FotoMix või Microsoft Office olemasolul kasutada selleks Microsoft Office Picture Manager´i (avada sealt Edit Pictures, seejärel Crop). Samuti võib siis veel vajadusel töödelda pildi heledust, teravust, värvigammat jne.

Kui suureks aga pilt jätta ehk mitu pikslit valida, seda on mul üsna raske soovitada, kuna arvutiekraanid on erinevad. Ühtedel kasutajatel on moodsad laiekraanid, teistel aga vanemat tüüpi neljakandilised kuvarid.

Näiteks minu arvutiekraani resolutsioon on 1440×900 pikslit, monitor ise on 20,1 tolli. Pildi riputasin üles 1282×740 pikslit. Sellise pildisuuruse valisin nö keskteena, kus enamik peaks nägema enam-vähem normaalset kontopilti, kuid paraku kõigi jaoks pole see ikkagi kõige parem lahendus. Midagi ei ole aga teha, ekraanide resolutsioonide erinevus jääbki sellisel puhul probleemiks – näiteks 15 tolliste kuvarite omanikele, mille ekraani resolutsioon on 1024×768, jääb pilditeema segaseks.

Edasi sisene Twitteri kontole, vali Settings, seejärel Design ja Change background image ning Browse nupu abil laadi pilt arvutist kontole. Kinnitamiseks vali Save changes.

Kes soovib veel oma konto taustavärve muuta, võib avada Change design colors ning muuta nii tausta-, teksti-, linkide-, küljeriba- kui ka küljeriba äärte värvust.

NB! Võrreldes firma või tavakasutaja peamise kodulehega ei oma Twitteri konto niivõrd suurt tähtsust, et kõik peaks selles läikima kui kuld – kui ka pildid ei saa kõige paremad ja teravamad, siis keda see huvitab! Küll aga huvitab kasutajat informatiivsus, mis sellelt kontoteema pildilt leida võib. Kes selle arvamusega ei nõustu, siis sel tuleb siiski sammud reklaamifirmasse seada ja taustateema loomise eest raha maksta.