Emadepäeva kaardid ja luuletused. Head emadepäeva kõikidele emadele!

Küllap mõnel lapsel on ema teises linnas või välismaal ja ta ei saa talle külla minna, et ilusat emadepäeva soovida. Siiski saab ju alati emadepäeva soovid edastada ka e-kaardi teel. Ema meelespidamine ja emadepäeva soovid, olgu need kasvõi kaardina teele saadetud, tulevad ju niikuinii alati südamest ja ema saab sellest aru.

Soovin kõikidele emadele kaunist emadepäeva!

Reaalajakaitsega tasuta tõrjeprogramm enamiku pahavara vastu – Smart Defender Free

Tasuta Anvisoft Anvi Smart Defender pakub head kaitset pahatahtliku tarkvara vastu nagu tuntumad viirused, troojad, nuhkvara, reklaamvara, klahvinuhid (keylogger), arvutiussid, veebilehitsejate kaaperdajad jne. Samuti on see kõik-ühes pahavaratõrjeprogramm küllaldaseks kaitseks tänapäeva ohtlikemate kurivaraliikide vastu nagu rootkit´id ja pahatahtlikud tarkvararobotid (bot).

Lisaks sellele on programmi lisatud funktsioonid, mis aitavad arvutit puhastada  prahist ning optimeerida aeglast arvutisüsteemi kiiremini tööle.

Pahavara otsimismeetodeid on kolm :

Quick Scan ehk kiire skanneerimine, kui pahavara otsitakse arvuti kõige kriitilisematest kohtadest.

Full Scan, kui arvuti kammitakse põhjalikult üle kogu süsteemist.

Custom Scan, kui arvutikasutaja saab ise valida kaustad ja kettad, kus pahavara otsimine teostatakse.

Programmis on esindatud ka pilvepõhine otsing Cloud Scan, kui tuvastatakse enim kahtlust tekitavad või tundmatud failid, mida on siis võimalik saata otse läbi interneti tõrjeprogrammi andmebaasi serverisse, kus siis need omakorda üle kontrollitakse, et kas tegu on kuritahtliku või hea failiga. Kahtlust tekitavaid faile või kaustu on kasutajal võimalik ka hiirenoolega kinni hoides tõsta otse Cloud Security aknasse.

Pahavaratõrje paigaldamisel lülitatakse automaatselt sisse viis reaalajakaitse mootorit, mis turvavad kasutaja arvutit internetis surfamisel, vestlusprogrammide teel suhtlemisel jne.

Privasy Guard kaitseb arvutit kahtlaste tegevuste eest ja volitamata juurdepääsu eest arvutisse.

Startup Guard peatab ebaturvalised pahatahtlikud tegevused, mis koos alglaadimisega käivituvad.

Process Guard tuvastab ja peatab kahtlustäratavad pahavaralised toimingud, mis võivad kasutada ka operatiivmälu (RAM).

Behavior Guard tuvastab ja blokeerib kuritahtlikud tegevused, mis nende käitumist analüüsides võiksid kuuluda pahavarale.

Files Guard monitoorib pidevalt reaalajas taustal ja püüab leida ning peatada teatud-tuntuid kuritahtlikke faile.

Funktsiooni Optimize eesmärgiks on kasutajatel tõsta oma arvuti töökiirust:

System Optimize abil saab määrata linnukestega moodulid, mis aitavad arvutit puhastada sinna kogunenud rämpsust nagu ajutised ja hiljutised failid, vigased või ebavajalikud registrikirjed, internetis surfamise jäljed jne, kuid ka tõsta mälu kiirust ning defragmentida ketast või kettaid.

Programmi uuendatakse automaatselt värskete pahavaravastaste andmebaasidega, kuid seda saab teha ka käsitsi, kui valitakse sakk Update. Samuti saab ajatada pahavara otsimist kasutajale sobivale ajale (Scheduled Scan).

Tõrjeprogramm ühildub hästi kõigi viirusetõrjetega, kuigi just hiljuti oli sel raskusi koos ülipopulaarse ja väga hea Avast viirusetõrjega töötamisel. Praeguseks on väidetavalt need raskused ületatud.

Tänase päeva seisuga on Softpedia´s pahavaratõrjeprogrammi ja selle tööd hinnanud pea 5600 kasutajat ja keskmiseks tulemuseks on saadud Excellent ehk suurepärane, väga hea ja perfektne.

Kuigi Anvisoft Anvi Smart Defender kodulehel on palju ülistavaid sõnu tõrjeprogrammi kohta, kusjuures ka mainitakse, et ta on heaks alternatiiviks viirusetõrjele, ja ka Softpedia lehel liigitatakse see tõrjuja kategooria alla antivirus ehk viirusetõrje, siis ikkagi ei maksa arvata, et arvuti kaitseks piisab ainult antud programmist – spetsiaalne viirusetõrje olgu ikka kindlasti samuti arvutis olemas!

Sellegipoolest peab arvestama, et igasse arvutisse ei pruugi see tõrje mingil põhjusel sobida. Heaks näiteks on minu enda kogemused selle programmiga töötamisel, kui tõenäoliselt sisselülitatud reaalajakaitsed muutsid mu arvuti väga aeglaseks. Kuid mul on rohkelt ka teisi tõrjeprogramme, millega ta ei pruukinud sobida ja mis hakkasid teineteist segama.

Hea on siiski see, kui enne programmi paigaldamist tehakse süsteemitaaste punkt , et võimalike probleemide korral saaks arvutisüsteemi taastada varasemase aega. Kuid süsteemiga mittesobivuse korral peaks piisama ka lihtsalt programmi eemaldamine (maha installeerimine) arvutist, nagu mina seda tegin.

Tõrjeprogramm sobib süsteemidele Windows XP / Vista / XP X64 / Vista64 /Windows  7 /Windows  7 x64

Ülevaatlik tutvustus programmist ja sellega töötamisest on alljärgnevas videos:

Mis on Bot ehk Interneti robot. Kuritahtlikud bot´id ja head tarkvararobotid.

Interneti roboteid (internet bots) tuntakse ka nime all veebi robotid (web robots), WWW robotid või lühidalt nimetatult lihtsalt bots ehk robotid. Bot on tuletatud sõnast robot.

Bot on tarkvaraline rakendus, mis automatiseeritud protsessina toimib ja töötab vastavalt talle antud ülesannetele läbi võrguteenuste internetis. Bot eesmärgiks on simuleerida inimtegevust, pakkudes vahendajana teenuseid või teavet boti loonud autori(te)le. Bot täidab märksa keerukamaid ja aeganõudvamaid, kuid samas struktuurilt lihtsaid ning korduvaid ülesandeid, mida inimene üksinda ei suudaks teha.

Botte ehk roboteid saab kasutada nii headel kui halbadel eesmärkidel.

Internetis on kõige rohkem kasutust leidnud nn indekseerimiserobotid, mida IT žargoonis kutsutakse ka ämblikeks (spiders) või internetis roomajateks (crawlers). Nende ülesandeks on koguda automaatselt infot näiteks otsimootorite jaoks, monitoorides URL-e (veebilehe aadresse), kodulehti, blogisid, foorumeid, uudisteportaale jne, indekseerides nende sisu nagu pealkirju, teateid, pildinimetusi, tekstiosa – lauseid, lausepaare, märksõnu lausetes jne. Automatiseeritud skriptid leiavad, analüüsivad ja esitavad saadud informatsiooni interneti veebiserveritest mitmeid korda kiiremini kui inimene seda jõuaks teha. Üheks tuntuimaks otsingumootori jaoks info indekseerijaks on Googlebot.

 Pahatahtlik bot seevastu on automaatselt leviv õelvaraline robot, mis otsib internetist monitoorimise teel haavatavaid ja kaitsmata arvuteid või paigaldatakse turvavigadega veebilehtedele trooja, uss jne, millel viibides samuti nakatatakse arvutid märkamatult pahavarasse, saates sellest kohe automaatselt teate kuritegeliku bot´i loonud inimesele. Nakatatud arvuti abil saab küberkurjategija (botmaster) haarata kaugjuhtimise teel kogu kontrolli kasutaja arvuti üle ja vastavalt eesmärgile salvestada klahvivajutusi, koguda paroole või finantsteavet, teostada identiteedivargust, käivitada DDoS rünnakuid, saata rämpsposti või levitada kontrolli all olevast arvutist teistele kasutajatele edasi arvutiusse, viiruseid, troojaid jm pahavara.

Samuti püütakse nakatada nn zombie-arvuti abil servereid ja internetivõrku ühendatud teisi arvuteid, luues sellise rünnaku abil botnet-võrgustik.

Bot on tänapäeval üks kõige keerulisemaid ja raskemini avastatavaid kurivara liike.

Tuntuimateks botnet-võrgustikeks on Zeus, Conficker, Kneber ja hiljuti Apple Mac OS ohustanud Flashback trooja poolt loodud robot-võrgustik.

Loe ka lisaks Mis on Botnet ehk robotvõrgustik.

Peamised infoallikad:

http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_bot, http://us.norton.com/cybercrime/bots.jsp, http://www.cisco.com/web/about/security/intelligence/virus-worm-diffs.html jpt.

PowerArchiver Freeware – failide ja kaustade kokku pakkimine ZIP, RAR,TAR jne arhiiviks

Õigusega öeldakse, et PowerArchiver on üks parimaid failide kokku pakkijaid ehk arhiivifailide koostajaid ZIP, ZIPX, TAR, RAR, ISO, 7-ZIP, ACE, CAB, GZIP, PAE ja paljudesse teistesse arhiivi formaatidesse, sellepärast pakutaksegi seda programmi tasulisena. Kuid Chip.de allalaadimise lehelt või Softpediast võib leida täiesti tasuta versiooni PowerArchiver 2010 Freeware.

Sama hästi, kui programm suudab suuremahulisi faile kokku pressida väiksemamahulistesse arhiividesse, sama edukalt avab ta ka juba kokku pakitud arhiivifaile ISO, BIN, IMG, NRG, RAR,TAR; ZIP jne formaatidest. Isegi, kui kui üks tervikfail koosneb mitmest väiksemast arhiivist (part 1, part 2, part 3 jne), avab ta need tõrgeteta (Multi-Format Support). Samuti saab arvutis olevast suurest failist teha mitu väiksemat arhiivifaili, et need siis mingile veebilehele üles laadida (upload) või mugavamalt kellelegi edasi saata.

Programm toetab failide kokku surumisel n-ö paremkõpsu funktsiooni, kui kasutaja saab ise valida, mida ta täpsemalt soovib teha – kas kohe pakkida failid ZIP, ZIPX, 7- ZIP formaatidesse (Options ehk seadete alt saab igaüks ise valida ka teised pakkimise meetodid näiteks TAR, RAR jne), või kasutada täiendavaid seadeid pakkimisel (Compress with options). Või näiteks valida kohe failide, faili, kausta või kaustade väiksemaks arhiiviks kokku surumise koos krüpteerimisega (Compress & Encrypt to…PAE).

Võimaldab parandada kahjustatud ZIP arhiive (Tools – Repair ZIP archive) ja teha varukoopiaid (ka salasõnaga ja krüpteeringuga kaitstult) arvutis olevatest failidest või kaustadest, valides sakist Backup (Create/Edit – faili nimi – Save) sobivad andmefailid (Select Files/Folders) ja täiendavad sätted.

Tasuta versioonis on küll mitmed funktsioonid lahti ühendatud, näiteks ei saa mitut faili pakkida ISO formaati või ei saa arhiiviks kokku surutud faile kohe plaadile kõrvetada, ei saa valida kasutajaliidese välimust (skin), kuid sellegipoolest pean seda failide arhiveerijat parimate sekka kuuluvaks. Tõsi on muidugi ka see, et tasuta versioonil failide pakkimise ja avamise mootor töötab veidi aeglasemalt kui tasulisel PowerArchiver Pro versioonil.

Kui kasutaja soovib teha kaustadest või failidest varukoopiaid arhiivifailidesse, siis saab ta need turvaliselt salasõnaga krüpteerida AES 128-bit, AES 192-bit või AES 256-bit algoritmidesse. Ainult parooli teadmine saab selliseid salasõnaga kaitstud faile avada. Seejärel on neid võimalik jätta arvutisse kaitstud kujul või turvaliselt saata läbi suhtluskanalite sõpradele ja tuttavatele või laadida üles internetti failijagamissaitidele. Saajale, kes võib krüpteeritud pakkimisfaili avada ja selle sisu näha, tuleb öelda muidugi salasõna.

Programm on tasuta saadaval ainult kodukasutajatele. Kui keegi soovib aga osta, näiteks mõni firma, programmi tasulist versiooni, siis võib ta arhiveerija arvutisse paigaldamisel valida 30-päevase katseversiooni (Install PowerArchiver in Trial Mode), et veenduda tema headuses. Video-ülevaates ja programmi tutvustuses on näidatud paigaldamine ning ka töötamine sellega.

Sovib kõikidele Windows operatsioonisüsteemidele: WindowsNT/ 98/ Me/ 2000/ XP/ 2003/ Vista/ Server 2008/ Windows 7.

Tutvustav video failide kokku pakkijast ja avajast –  PowerArchiver Free 2010:

Loe ka Mis on väiksemaks kokku pakitud failid ZIP, RAR, TAR, 7-ZIP, CAB, ACE, ISO, PAE jne. ja HaoZip – tasuta ZIP, TAR, RAR jne arhiveerija firmadele ja kodukasutajatele

Tasuta kontoritarkvara firmadele ja eraisikutele – MS Office alternatiiv LibreOffice

Microsoft Office maksab palju raha. Kodukasutajatel ja ka mõnedel väiksematel ning keskmise suurusega firmadel või ettevõtetel võib olla raske seda soetada rahaliste ressursside vähesuse tõttu, mis on ka arusaadav, kui arvestada aina kasvavat hinnatõusu nii Eestis kui mujal maalimas. Ja ega suurfirmagi, kui ta hindab kokkuhoidu, ei pea alati ostma just Microsoft Office kontoritarkvara, kui on võimalik kasutada kõigile täiesti tasuta Office programmi, mis ei jää praktiliselt mitte milleski alla Microsoft tootele ning on saadaval ka eesti keeles.

Heaks asjaoluks on ka see, et seda tarkvara saab alla laadida nii Windows operatsioonisüsteemidele kui Apple Mac OS süsteemidele ning Linux´ile. Saada on ka Portatiivne ehk kaasaskantav versioon, mille leiab sellelt lehelt.

LibreOffice kontoritarkvara saab vastavalt arvuti operatsioonisüsteemile arvutisse laadida sellelt lehelt. Tarkvara on tõlgitud üle 30 keelde. LibreOffice´l on ka palju rahvusvahelisi kodulehti, kaasaarvatud Eesti koduleht. Ka siit võib tasuta kontoritarkvara alla laadida koju või kontorisse. Samalt lehelt leiab ka Eesti keele spelleri tarkvarale, mis annab võimaluse kontrollida eesti keeles kirjutatud teksti kirjavigu ja sõnu automaatselt poolitada.

Süsteeminõuded Windows´ile, Macintosh (Mac OS X) või Linuxile (Debian, Ubuntu, Fedora, Mandriva, Suse) leiab sellelt sellelt lehelt.

Igati kvaliteetne ja professionaalne kontoritarkvara koosneb kuuest moodulist:

• Writer ehk Tekstidokument (alternatiiv Microsoft Office Word tekstitöötlus) annab võimaluse kirjutada tekstidokumente koos sisukorraga, referaate, märkmeid, brošüüre, mälestusi raamatute koostamiseks jne, mille vahele saab põimida illustratsioone või diagramme.
• Calc ehk Arvutustabel (alternatiiv Microsoft Office Excel arvutustööriist) on kergesti selgeks õpitav tabelarvutusprogramm, mis võimaldab teha nii lihtsamaid kui keerukamaid arvutusi ning samas neid diagrammide abil esitleda.
• Impress ehk Esitlus (alternatiiv Microsoft Office PowerPoint esitlus) sobib slaidide ja multimeedia esitluste koostamiseks koos eriefektide, erinevate stiilide ning animatsioonidega.
• Draw ehk Joonistus on mitmeotstarbeline töövahend diagrammide, visandite ja graafikute loomiseks. Võimaldab luua 3D illustratsioone ja kasutada eriefekte.
• Base ehk Andmebaas sobib erinevate andmebaaside haldamiseks.
• Math ehk Mallid on valemiredaktor dokumentidesse matemaatiliste, keemiliste, elektroonika jne võrrandite ning valemite sisestamiseks.

Meeldivaks omaduseks tarkvaral on see, et kui kasutajal ei ole arvutis Microsoft Office kontoritarkvara, aga talle saadetakse sõprade või ettevõtete poolt Microsoft formaatides faile, näiteks .docx, .doc, .xlsx, xls jne ning Open Office formaatides faile, siis avab LibreOffice need kerge vaevaga.

NB! Ka Open Office on kõigile tasuta kontoritarkvara ja on saadaval ka eesti keeles. Kui Open Office paketi arendamist haldab suures osas Sun Microsystems, siis LibreOffice on täielikult eraldiseisva fondi (The Document Foundation) ja seda omava ning haldava kommuuni pidevas arenemises olev projekt.

Palju lisainfot saate juurde lugeda kas LibreOffice eesti keelselt lehelt või soovi korral inglise keelselt lehelt.

Video ülevaade tasuta kontoritarkvarast ettevõtetele ja eraisikutele, kuidas programmi arvutisse laadida ja kiirülevaade moodulitest:

Varem olen kirjutanud tasuta tekstitöötlus-, arvutustabeli-, presentatsioonide loomise- jne tarkvarast kodukasutajatele, mida paraku eesti keeles ei pakuta – Microsoft Office alternatiiv – tasuta SoftMaker Office 2008 kontoritarkvara pakett.