Arhiivifailide ZIP, RAR,TAR, 7-ZIP, ISO jne failide koostaja ehk failide kokkupakkija ja avaja HaoZip on tasuta saadaval nii firmadele, ettevõtetele, riigiasutustele, õppeasutustele, igasse kontorisse kui eraisikutele. Failide arhiveerimine tuleb kasuks siis, kui soovitakse suuremahulisi faile väiksemaks mahuks kokku pakkida, et nad võtaksid arvutis vähem ruumi, samuti on arhiivifaile lihtsam väiksemamahulistena edasi saata Windows Live Messenger, Skype või teiste suhtlusprogrammide teel oma sõpradele, töökaaslastele ja laadida üles veebilehtedele või saata e-posti teel.
Programm toetab esialgu 49 arhiivide lahti pakkimise formaati nagu näiteks RAR, ISO, UDF, ISZ, ACE, UUE, CAB, Bzip2, ARJ, JAR, LZH, RPM, Z, LZMA, NSIS, CHM, DMG, HFS, WIM, DEB, MSI, CPIO, XAR, 7z, ZIP, TAR jne, mis on täiseti piisav igaühele, kuid kuna arhiveeriaja on pidevas edasiarenduses, siis võib neid kindlasti veel juurde lisanduda. Üllatav on see, et ehkki tänase päeva seisuga on tegemist beta ehk katsejärgus oleva rakendusega, siis minu katsetuste põhjal teeb see nii mõnelegi tuntud ja teatud samaväärsele arhiveerijale tugevalt silmad ette, töötades ilma ühegi tõrketa.
Näiteks arhiveerijad 7-Zip, PeaZip ja IZArc, mis on samuti kõigile tasuta saadaval ja peetakse samuti ühtedeks paremate sekka kuuluvateks failide pakkijateks ja lahtipakkijateks, ei suutnud vähemalt minu arvutis kõiki funktsioone arvestades korralikult tööle hakata, mistõttu lükkasin nende kohta ülevaate tegemise edasi. Sellegipoolest pole nad halvad programmid ja just teie kodu- või tööarvutis võivad nad täisväärtuslikult töötada, kusjuures 7-ZIP ja IZArc toetavad ka eesti keelt.
Arhiveerijat HaoZip on allolevas videos põhjalikult tutvustatud, seega paneksin siia lühidalt kirja vaid mõned olulisemad funktsioonid:
Toetab ühe suure faili kokkupakkimist mitmesse väiksemasse arhiivifaili ehk üks mahult suur fail võib koosneda mtmest väiksemamahulisest arhiivist (part 1, part 2, part 3, part 4), kuigi neis mitmes arhiivis on tegelikult just seesama üksik tükeldatud fail. Samamoodi avab ta kergesti mitmest arhiivist koosnevaid faile, nagu näiteks sageli Rapidshares, MegaUpload, Hotfile.com jne failijagamissaitidelt leida võib.
Faile ja kaustu saab kaitsta salasõnaga, toetab ka 7-ZIP krüpteerimist tihendatud failina, saab lisada kommentaare arhiivifailile, moodustada iseavanevaid arhiive (SFX), avatud arhiivis saab kiirelt eelvaatena avada pilte programmiga kaasasoleva HaoZip pildivaaturiga.
HaoZip pildivaaturit (HaoZip Image Viewer) pean tunduvalt paremaks, kui Windows Photo Viewer´it. Kui on kõrgekvaliteedilised HQ pildid, siis saab neid pisikeste detailide nägemiseks suurendada kuni 1600 protsenti. Samuti Windows 7 puhul näitab see edukalt animeeritud GIF pilte, mida Microsofti pildivaaturid paraku enam ei toeta.
Programmiaknasse saab lihtsalt hiirenoolega kinni hoides tõsta ehk lohistada faile (drag and drop), et need arhiveerida.
Explorer paremklõpsumenüü on mugav ning programmi kasutajaliides äärmiselt lihtne ja arusaadav, failide kokkupakkimine ja lahtipakkimine on kiire. Kes soovib, võib ka eraldi lisana programmi laadida tõrjemooduli, mille eesmärk on leida ja eemaldada pahavaralised failid, mis allalaetavasse arhiivi võivad peidetud olla. Võimaldab parandada rikutud arhiive.
Ühilduvus operatsioonisüsteemidega: Windows XP, Vista, Windows 7, nii 32 ja 64 bit.
Tutvustav video failide arhiveerijast HaoZip:
Varem olen kirjutanud tasuta erakasutuseks failide kokkupakkijast ja lahtipakkijastPowerarchiver Free.
Alles kirjutasin artikli, kuidas saab ühte arvutis olevat kõvaketast jagada kaheks väiksemaks kettaks MiniTool Partition Wizard Home Edition abil, et loodud tagavarakettale saaks alati olulisi faile varundada, et need süsteemikrahhi korral kaduma ei läheks. Ent kuna see programm pakub veel palju teisigi suurepäraseid võimalusi – näiteks kuidas kontrollida kõvaketast või failisüsteemi vigade suhtes, või kuidas arvuti kõvaketast või USB abil ühendatavat välist kõvaketast, mälupulka, mälukaarti jne täielikult hävitada isiklikust ja delikaatsest infost, et neid kellelegi teisele müües ei saaks too taastada neilt seadmeilt ühtegi faili ja seoses sellega oleks ka kasutaja privaatsus tagatud – siis tegin erakasutajatele tasuta Partition Wizard Home Edition´ist veel üldtutvustava videoloo.
Ühtlasi saan vastata ka Andresele, kelle ees palun vabandust, et vastus nii kaua-kaua aega võttis, kes küsis artikli Vabane arvutis olevatest delikaatsetest ja konfidensiaalsetest failidest igaveseks kommentaarides täpselt aasta tagasi: “ Kas saab ka tervet ketast puhastada delikaatsest infost? Saan aru, et formatist pole abi, ehk et on võimalik faile taastada. Kuidas toimida kui terve ketas vajab “purustamist” ?
* Kuidas kontrollida arvuti failisüsteemi vigade suhtes üle (Check File System) ning leitud vead ka parandada.
* Kuidas kontrollida, kas kõvakettal on mõnes piirkonnas kahjustusi (Surface Test), mis võivad viia lihtsamate süsteemiriketeni ja arvutitöö katkestusteni või lõppkokkuvõttes kõvaketta täieliku rikkiminekuni.
* Kuidas formaatida mõnda arvutis olevat ketast, arvuti välist ketast, mälukaarte jne sinna kogunenud prahist, segadusest ja ebavajalikest failidest, et saaks sellise puhastamise teel asuda uuesti neile faile peale laadima (Format Partition).
* Kui soovitakse kellelegi müüa oma kasutatud arvutit või eraldi selle sees olevat kõvaketast, või USB abil ühildatavaid seadmeid (väline kõvaketas, mälupulk, mälukaart, MP3 mängija jne), siis kuidas neilt hävitada ja purustada kõik andmed ja failid (Wipe Partition), et seadme tulevane omanik ei suudaks andmefaile taastada ja et endise kasutaja privaatne info ei lekiks võõra kätte. Sest Wipe Partition funktsioon tagab selle, et ükski andmetaastamise tarkvara ei suuda neid andmeid ennistada. Kõige kindlam, ent aeglaseim, purustamismeetod on DoD 5220.28-STD (7 korda ülekirjutamist).
Kui hävitate andmeid andmekandjatelt, siis pärast seda kindlasti formaatige kettad ka üle (Format Partition). Või kasutage Windows enda formaatimisvahendit – parem klikk irdkettal ja valige Format. Nii nagu mul on näidatud, kuidas hävitasin andmeid mälukaardilt.
P.S. Paraku selle osa juures jäi mul videotutvustuses kiiruga kirjutamata eesti keelne märkus – kes vähem inglise keelt jagab, see jälgigu, kus on kirjas inglise keelne sõna „sell – müüma, müük“ja Wipe all Data without restoring. Paraku pean ka tunnistama, et üleüldse on videos nii inglise keelsetes lausetes- kui ka eesti keelsetes märkustes vead sees, kuna kärsitult ja kiiresti kirjutades ei kontrollinud ma õigekirja üle. Vabandan.
* Kui arvutis ei vajata enam mingit üleliigset ketast, siis kuidas saab selle hõlpsasti kustutada Delete Partition abil.
* Move/Resize Partition ehk liiguta, muuda ketta suurust, lõika väiksemaks, poolita ketast, jaga ketas kaheks – sellest olen juba kirjutanud programmi tutvustavas esimeses artiklis – Arvuti kõvaketta (HDD) poolitamine ehk partitsiooni jagamine kaheks kettaks. Siin tuletan vaid veel meelde, et sama abivahendiga saab kettaid ka hiljem suurendada või vähendada, korjates ühelt ruumi vähemaks, mis lisatakse teisele kettale.
* Kuidas tirida arvutisse Partition Wizard Bootable .ISO fail ja kõrvetada sellest arvuti alglaadimisel buutiv päästeplaat ehk buutiv CD, mille abil saab siseneda ka süsteemi ka siis, kui Windows ei avane. Buutiva päästeplaadi abil on võimalik taastada kogemata kustutatud partitsiooni , parandada vigane MBR (Master Boot Record) või korrastada teised vead, mis ei lase arvutil korralikult käivituda. (Kuna päästeplaate on mul mitmeid teisigi vigade parandamiseks, siis ma seekord ise seda plaati lõpuni valmis ei teinud, loodetavasti keegi kasutajatest kirjutab, kuidas ja kas see ka toimib . Seniks saab rohkem lisainfot selle buutiva CD kohta siit lugeda.
* Videos jäi näitamata üks omapärane ja huvitav funktsioon nimega Hide Partition, millega saab arvutis nähtamatuks muuta kasvõi tagavaraketas Local Disk D, millel on tundlikud andmed. Kuigi need pole tundlikud just kasutaja enda jaoks, siis ehk ta kardab, et kui ämm külla tuleb ning selles arvutis ja samal kettal ringi kolab, võib ta oma tütremehe arvutist hoopist teiste võõraste tüdrukute pilte leida ja siis on kuri karjas. Ketast saab nähtavaks jälle muuta, kui avatakse Partition Wizard programm, tehakse peidetud ketas aktiivseks ja valitakse Unhide Partition.
Aare Kirna just hiljuti kirjutas Arvutikaitse artiklis Viirus või riistvaraprobleem?, kui tähtis on oma arvutis olevaid olulisi andmeid – dokumente, pilte, koduvideoid, filme, muusikat jne – varundada tagavaraks, sest iial ei tea, kunas Windows võib kokku jooksta ja mitte enam avaneda. Kui peatuda Aare artiklil, siis kui kasutajal ei oleks arvuti avanenud isegi mitte Safe Mode-s, et kõvakettalt vigasid parandada, oleksid tema paljud tähtsad failid läinud lihtsalt kaduma. Juhul muidugi, kui tal ei ole vastavaid teadmisi, kuidas ka töökõlbmatust Windowsist andmeid päästa.
Kui Aare õpetab oma artiklis, kuidas Windows enda tööriistaga saab kõvakettalt vigasid otsida ja parandada, siis minul samuti on kirjutatud alternatiivsetest programmidest – Kõvaketta diagnostikavahendid, vigade otsimine arvuti kõvakettalt – mille abil saab kindlaks teha, kas kõvaketas on korras ja kas vajab kiiret parandamist ning veel kiiremat failide varundamist.
Saan Aare artklist aru, et kasutajal oli arvutis ainult üks ketas ehk Local Disc C: . Nüüd tulebki arvestada asjaoluga, et kui kõvaketta üks osa on rikutud, aga teine osa korras, siis oleks parem, kui arvuti ainuke partitsioon oleks juba varem ettenägelikult poolitatud kaheks ehk siis selle kõrvale oleks moodustatud teine tagavara ketas D, kuhu saab alati vajalikke andmeid tagavarundada kasvõi aastateks, seniks, kuni kõvaketas lõplikult üles ütleb. Sest kui see teine tagavaraketta piirkond on vigadest prii, jäävad need failid uue Windows arvutisse installerimisel alati alles (kui just mitte mingit kopakäppa arvuti taha ei lasta uut Window´st peale panema ja kes oma rumaluses teeb seda valesti).
Ka arvutit väga vähe tundvad kasutajad, kes kõigest surfavad ainult internetis ja lobisevad läbi Live Messengeride, on kindlasti kuulnud sellist müstilist sõna nagu Format C. Millegipärast aga keegi pole kuulnud, et öeldakse – arvutile tuleb teha format D, format F jne. Asi ongi selles, et ketta formaatimine ja uue Windows installeerimine arvutisse toimub just kettal C, aga mitte teistel ketastel.
Kui ostate poest lauaarvuti, siis tavaliselt ongi sellel ainult üks ketas, olgu see siis 80GB, 150GB, 250GB, 500GB jne. Samuti tean sülearvuteid, millel ei ole samuti kõvaketas eraldatud kaheks kettaks: C- kettaks, kus asuvad süsteemifailid koos operatsioonisüsteemiga Windows, ning tagavarakettaks D ehk andmete kettaks, kus saab vajalikke faile tagavaraks hoida. Nüüd tulekski see üksainus ketas C poolitada, et saada juurde tagavaraketas D. Sülearvutite puhul tuleb siiski arvestada, et mõnedel neist on ketas C reserveeritud tootjapoolse enda oluliste süteemifailidega, mis on vajalikud just selle tootja sülearvuti funktsioonide töökorras hoidmiseks ja mis tavaliselt kasutavad väga vähe mahtu, nii umbes 50 – 100 MB. Sellisele väikesele süsteemikettale loomulikult opisüsteem ei mahu.
Ka mu väga heal tuttaval Raunol on juba mitu korda probleeme olnud just sellega, et kõik tema arvutisisu asub ainukesel 500GB-l kõvakettal. Nüüd tahab ta oma Vistat asendada Windows 7 –ga, aga selleks peab sõbra käest laenama välise kõvaketta, kuhu kõik oma vajalikud failid saaks ümber tõsta, et need hiljem oma uuele Windows 7-le tagasi lisada. Kui tal aga oleks tagavaraketas D, siis ta ei peaks seda tegema, sest veelkordselt öeldud – uue Windows paigaldamine ja formaatimine toimub ainult sellel kettal kus asub operatisoonisüsteem ja milleks on üldjuhul ketas C. Puutumatuks jäävad aga kindlalt tagavarakettad Local Disk D, Local Disk F jne, oleneb, mitu neid on arvutisse lisatud.
Hiljuti näiteks toodi mulle jälle üks arvuti, millel Windows enam ei avanenud, sest operatsioonisüsteem oli kapitaalselt rikutud. Päästsin küll vajalikud failid ta rikkis arvutist ära, kuid kui uue opisüsteemi peale laadisin, siis kohe tegin talle tagavaraks ka teise ketta D, kus ta saab nüüd turvaliselt oma olulisi faile hoida. Tema arvutit kasutades näitangi nüüd Windows XP baasil, kuidas saab ainsat arvutisolevat ketast ehk partitsiooni poolitada kaheks eraldiseisvaks kettaks, millest teine on tagavarakettaks. Kogukettamaht on 80GB, mille üritan enam-vähem kaheks võrdseks osaks moodustada.
MiniTool Partition Wizard Home Edition
MiniTool Partition Wizard Home Edition 7.0 sobib ühe partitsiooni ehk ainukese arvutis oleva kõvaketta jagamiseks ehk poolitamiseks kaheks või enamaks kettaks operatsioonisüsteemidele Windows 2000, XP, Vista ja Windows 7, kõik nii 32 bit kui 64 bit süsteemid. Tasuta kasutamiseks on ta ainult kodukasutajatele, firmad ja ettevõtted ei tohiks seda programmi kasutada.
Tasuta versioon ei paku küll kõiki võimalusi, mis programmi funktsioonides on näidatud, kuid kõige vajalikum, millest kodukasutajale piisab täiesti, on olemas.
Kuna eessõna läks väga pikaks, siis lisavõimalustest, mis programm pakub, lugege Partition Wizard Home Edition kodulehelt lisaks. Inglise keelt vähem oskavad võivad kasutada Google Translate tõlketeenust, mis pole küll teab mis hea tõlkimisvahend, kuid peamine ja hädapärane info saab ikka selgeks.
Kuidas programmi arvutisse tirida, on näidatud allolevas videojuhendis. Igaks juhuks lisan ka alternatiivne allalaadimisligi – http://www.snapfiles.com/get/pwizhome.html.
Kuidas programmi abil ühe ketta kõrvale teha teine ketas tagavaraks, ka see on videos näidatud. Kõige peamine on, et järgite ise juhiseid, mida programm annab – tuleb näiteks kolm korda arvuti restardile ehk taaskäivitamisele viia. Ja kui kasutate teatud funktsioone, siis ükski operatsioon ei alga automaatselt vaid peate valima programmi vasakust nurgast Apply. Ning siis, kui olete teise ketta moodustanud (Create), siis kindlasti valige ka Format, sest muidu ei pruugi teil õnnestuda faile sellele tagavarakettale tõsta – ka videos on näidatud see protsess.
Iga arvutikasutaja peab ise otsustama, kui suuremahuliseks ta jätab ketta C operatsioonisüsteemiga (Primary – Active & Boot & System) ja uue moodustatud tagavaraketta D (Logical). Kui näiteks Raunol on kõvaketta suurus 500GB ja suure mänguhuvilisena mängib ta arvutimänge, millest mitmed on isegi kuni 2GB suurused, siis tal oleks hea ketas lihtsalt poolitada 250GB + 250GB. Siis on ruumi nii mängudele kui ka tagavarakettal on ruumi, kuhu saab ta kasvõi oma mängude paigaldusfailid tagavaraks paigutada, loomulikult ka suures koguses muusikat, pilte ilusatest tüdrukutest ja olulisi dokumente või filme.
Kui aga kasutaja ei mängi mahukaid mänge ega tiri failivahetusprogrammide abil korraga suurtes kogustes mitmesuguseid faile arvutisse, siis parem oleks, kui ta tagavaraketas oleks suurem, sest igasuguseid vajalikke faile, mida tahaks alati alles hoida, koguneb aja jooksul rohkesti. Seda ütlen oma kogemustest. Näiteks mina olen oma arvuti 250GB ketta jaganud nii, et primaarsel kettal C olen mahuks jätnud vaid 100GB ja tagavarakettale D 150GB, kusjuures see ketas on mul juba otsast otsani täis aastatega kogunenud vajalikest failidest. Pean uuesti C-kettalt ruumi suurendama D-ketta jaoks.
Juhul, kui mõnel kettal tekib ruumipuudus ja teisel on seda rohkem, siis saab kettamahtu vähendada jooksvalt täpselt samuti nii nagu on videos näidatud uue ketta moodustamine – kasutage lihtsalt samamoodi liugurit ketta suurendamiseks-vähendamiseks ja järgige juhiseid.
Ülejäänud on kõik näidatud allolevas videos:
P.S. Windows 7 saab ketast poolitada ka Windows enda tööriistaga, ilma et peaks kasutama mingit alternatiivset programmi, aga sellest kunagi edaspidi. Samuti kirjutan edaspidi veel teistest headest partitsiooni poolitajatest. Kusjuures, kuna antud programm, millest just kirjutasin, on üsna universaalne, paremike sekka kuuluv paljude kasulike funktsioonidega partitsiooni tööriist mitmeteks võimalusteks, siis peatun kindlasti veelkord uuesti ka samal programmil ja tema operatsioonidel partitsiooni käsitlemisel. Hetkel antud videos olen peatunud vaid partitsiooni poolitamisel, sellest kahe ketta moodustamisel (kuid kes soovib, või ka rohkem kettaid moodustada – endale, õele, vennale ja emale, et kõigil oleks see päris OMA.
Andmete varundamise tähtsusest on palju juttu olnud. Iga arvutispetsialist räägib seda teile söögi alla ja söögi peale. Sest kui kasutaja on liiga enesekindel oma arvutis ja selle töös, olulisi videoid, pilte, dokumente jne ei varunda, siis paraku võib juhtuda, et selline naiivne enesekindlus tasub talle karmilt kätte.
Minulgi juhtus hiljuti õnnetus. Kui tavaliselt juhtuvad apsakad kasutaja kogenematusest, siis tegelikult, nii imelik kui see ka ei tundu, võivad vead tulla ka suurest kogemusest ehk just liigsest enesekindlusest, kui kasutaja teab, et teatud asju võib ta teha lausa kinnisilmi, ilma et asjasse põhjalikult süveneks.
Minulegi sai saatuslikuks liigne eneses kindelolek – hakkasin oma Arvutiturve videokanalile üles laadima uut videot, aga seekord mingi vea tõttu ülekanne katkes. Nii on mul tegelikult ka varem juhtunud ja loomulikult olen siis vigase faili eemaldanud ilma suurema vaevata. Teadsin kuhu teha linnuke ja kuidas fail eemaldada, aga seekord sattus linnuke valesse kasti ja ilma et ma oleks viitsinud vähegi süveneda ning tähelepanelikult üle kontrollida, kuhu linnuke sai, vajutasin kohe nupule Delete. Ehk siis olin lihtsalt hooletu. Kõik mu seni üleslaetud 44 videofaili – videosse talletatud õpetused, juhendid ja ülevaated – haihtusid jäädavalt! Ja mis te ise arvate – koheselt olid mul närvid läbi nagu politseikoeral! Ent veidi aja pärast, olles ennast kogunud, mõtlesin asja rahulikult läbi ja siis ma ohkasin kergendatult – kui mul poleks varem olnud neist videotest ettenägelikult varukoopiaid tehtud, olekski jäänud kõik need videoklipid igaveseks kadunuks.
Olgugi, et kuigi seekord oli tegemist online rakendusega, oleks võinud midagi taolist juhtuda ka arvutis. Seda kas kasutaja enda ekslikul veal või mõnel muul põhjusel – arvutil ja operatsioonisüsteemidel on väga õrn „hing“ ning paljud asjad (pealtnäha ka tühised ja ohutud) võivad põhjustada süsteemi kokkujooksmise ning krahhi. Ja seda juba täna või homme, kui te seda kõige vähem oodata oskate! Ning siis, kui kasutaja pole varem tulnud selle pealegi, et kõike tähtsamat tuleb pidevalt ja sageli tagavaraks varundada, pole hiljem kellelegi oma muret kurta – omad vitsad peksavad!
Veelkord! Ärge olge kunagi kindlad, et teiega midagi taolist ei juhtu! Võtke kohe asi ette ja varundage oma arvutis olevaid tähtsaid andmeid – filme, muusikat, pilte, dokumente jne! Kui aga olete laisemat tüüpi inimene, siis kasutage selleks programme, mis teevad selle töö teie eest ise ära.
Teiseks programmiks, millega saab automaatselt arvutisolevatest failidest varukoopiaid teha, on hetkel tasuta pakutav Backup4all Lite. Kaua selline eripakkumine kehtib, pole teada.
Backup4all Lite 4.6 Edition
Backup4all Lite 4.6 Edition tasuta litsentsi saamiseks tuleb registreeruda sellel lehel. Kui oma nimi ja meiliaadress on kirjutatud, saadetakse programmi seeriavõti kasutaja e-mailile. Programmi enda saab arvutisse tirida Backup4all allalaadimise lehelt. Valige kindlalt versioon Backup4all Lite v4. (Nii programmi paigaldamine arvutisse kui ka registreerimine on näidatud allolevas videos).
Backup4all om maailmas väga hinnatud varundusutiliit, mis on tõlgitud ka eesti keelde. See loomulikult hõlbustab programmist arusaamist, seda enam, et viisard ehk nõustaja ehk samm-sammult juhised võimaldavad kergesti jõuda andmete varundamiseni. Kui kasutaja kipub olema andmete varundamises laisavõitu, siis selle programmi abil saab seada tagavarakoopiaid moodustama automaatselt. Kasutajal tuleb vaid endal valida, mida nimelt tahab ta lasta programmil teatud aja tagant automaatselt varundada. Kui nüüd kasutaja operatsioonisüsteemiga juhtub midagi katastrofaalset või kogemata kustutatakse või rikutakse vajalikud andmed (dokumendid, perepildid, koduvideod jne) ära, saab alati programmi abil loodud tagavarakoopiate abil kõik oma andmed taastada. Samuti annab niimoodi oma väärtuslikke faile taastada viirustekahjustuste korral.
Suurendamiseks klõpsa piltidel!
Lisaks ise valitud kaustadele ja failidele on programmi juba sisse ehitatud pluginad, mille abil saab teha varukoopiaid ka Mozilla Firefox ja Mozilla Thunderbird profiilidest, Microsoft Outlook ja Outlook Express meiliarhiividest, Internet Explorer lemmikutest jne. Võimaldab kaitsta varukoopiaid salasõnaga.
Tagavarakoopiaid võib salvestada arvuti teisele kettale, CD/DVD plaatidele, välisele kõvakettale, teistele USB abil ühendatavale seadmele või internetis olevasse serveriruumi.
Kuna varundusutiliidi autoritel on endal valmis filmitud suurepärased videod programmi kasutamisest, milleni jõuab otse läbi utiili peaakna, siis minu video on rohkem tutvustava iseloomuga. Algus on inglise keelse programmi päralt, lõpu poole tutvustan programmi eesti keelse kasutajaliidese abil.
Video:
Sobib operatsioonisüsteemidele Windows 7/Vista/2008 Server/XP/2003 Server/2000
Antud eripakkumine on lõppenud, kuid tasuta versioon (freeware) on jätkuvalt saadaval!
Ocster Backup Pro on väga lihtne ja täisautomaatne vahend varundamaks tagavaraks kas USB abil ühendatavale seadmele (väline kõvaketas, mälukaardid, MP3 mängijad jne) või arvuti teisele kettale kasutajale olulisi andmefaile.
Kausutaja ise peab vaid esialgu programmist valima, mida nimelt ta soovib varundada – näiteks kindlaid kaustu My Documents, My Pictures, My Music, My Videos jne või kategooriaid failitüüpide järgi – Photos/Pictures (JPG, BMP, PNG jne), Text Documents (Word, RTF, PDF jne), Music/ MP3 (WMA, AAC, WAV, MP3 jne) jne. Samuti saab ta niimoodi lisada varundamisse Internet Explorer ja Mozilla Firefox sätteid ning järjehoidjaid (bookmarks) või Outlookja Thunderbird e-kirju, kalendrit jne. Seejärel peab veel valima sobiva aja – päeva, nädala jne -, millle järel hakkab programm ajatatud toiminguna automaatselt varukoopiaid tagavaraks salvestama. Sest just homme võib olla see päev, kui arvuti põhiketast tabab krahh ja kõik sinna salvestatud failid lähevad kaduma.
Programm võimaldab varukoopiaid kaitsta salasõnaga ja turvaliselt krüpteerida. Samuti on neid võimalik n-ö kokku suruda, et tihendatult ruumi säästa.
Sobib süsteemidele Windows XP, Windows Vista, Windows 7, Windows Server 2003 või Windows Server 2008, nii 32- kui 64 bit süsteemid.
Muidu 40 Eurot maksva programmi saab tasuta tirida Chip Online.de lehelt. Ehkki sealt saab paigaldusfaili arvutisse salvestada, siis programmi täisfunktsioonides avamiseks tuleb registreeruda sellel lehel. Videos on näidatud, kuidas seda täpselt teha.
Kaua antud eripakkumine kehtib, ei ole teada.
Alati on teile endale lihtsam, kui teete järjepidevalt tagavarakoopiaid teile olulistest failidest, kas siis selle programmi abil või käsitsi. Enda kogemustele põhinedes võin kinnitada, et minu käest abi küsinud inimestel pole kokkujooksnud opisüsteemi pärast muret eriti kellelgi – alati saab ju uue Windows paigaldada – küll aga on suurimaks mureks olnud rikutud kettale jäänud koolitööde, salvestatud isiklike perefotode ja –vidote või muude tähtsate dokumentide kättesaamine.Ega jah – kui kasutaja NÜÜD ja KOHE ei mõtle talle vajalike failide varundamisest teisele kettale, CD/DVD-le, USB abil ühendatavale seadmele jne, siis HOMME võib juba hilja olla sellele mõtelda. PS: Loodan, et viimase lausega ma kellelgi midagi ära ei sõnunud! Muretus ja viitsimatus maksavad alati kätte!
Programmist on saadaval ka tasuta versioon, mille võib tirida otse siit, kuid loomulikult on selles mitmed funktsioonid välja lülitatud, mida pakub tasuline versioon.
Arhiivifailide ZIP, RAR,TAR, 7-ZIP, ISO jne failide koostaja ehk failide kokkupakkija ja avaja HaoZip on tasuta saadaval nii firmadele, ettevõtetele, riigiasutustele, õppeasutustele, igasse kontorisse kui eraisikutele. Failide arhiveerimine tuleb kasuks siis, kui soovitakse suuremahulisi faile väiksemaks mahuks kokku pakkida, et nad võtaksid arvutis vähem ruumi, samuti on arhiivifaile lihtsam väiksemamahulistena edasi saata Windows Live Messenger, Skype või teiste suhtlusprogrammide teel oma sõpradele, töökaaslastele ja laadida üles veebilehtedele või saata e-posti teel.
. Seniks saab rohkem lisainfot selle buutiva CD kohta 
ja olulisi dokumente või filme.
Baltyre Eesti
eKaitse
Infoturvalisuse teeviit
