Kaks uskumatut lugu, mis ei unune iial… Tõestisündinud naljakas juhtum

Need kaks lugu ei ole arvutiteemalised. Kuna aga on aastavahetus ja sobivad hea tuju üleskütmiseks kõigile, siis olgugi, mis minust  ja minuga juhtunud hale-naljakatest altminekutest ka ei arvataks, otsustasin need lood avaldada.  Öeldakse ju, et õige mees on see, kes julgeb naerda ka iseenda üle!

Viimane kole-hirmus lugu korraldati mulle eile, mis ajendaski mind seda juhtumit oma kodulehel avaldama, et see mul iial meelest ei läheks. No tegelikult olen ikka päris kindel, et nagu raudpolt seisab see mul meeles kuni surmanitunnini, aga kuna kõik mu töökaaslased olid naerust kõveras ja paljud vihjeid kuulnud tegelased nüüd uurivad muigamisi, et kuidas asi täpselt toimus, siis järgmine lugu on neile.

naljapildid, huumor

Esimene lugu: „ Nagu hane selga vesi….“

Tulin töölt. Et nagu ikka enne uue aasta algust tahetakse vanade asjadega ühele poole saada, siis palusin abikaasat, et ta lõikaks lühemaks mu pikad juuksed, mis olid kasvanud juba džungliks. Juukseid lõikame vannitoas, et mitte karvu teistesse tubadesse laiali ajada. Ja lõikajaks ei ole mitte käärid, vaid kodune pisike juukselõikusmasin BaByliss for men, mis töötab nii juhtme- kui patareide abil. Suur kokkuhoid ju ikkagi, kui arvestada, mis „kirvest pappi“ salongides juuste lõikamise eest küsitakse…

Juuksed lõigatud, lähen tavaliselt kohe vanni, et mitte karvade tõttu sügelema hakata. Täitsin vanni kuuma veega, sulpsasin vette ja vanni serva äärde võtsid koha sisse minu kahe aasta ja nelja kuused kolm last. Nii on alati, kuna pisikestele meeldib üle vanni ääre veega hullata ja mängida.

Olin juba mõnda aega vees ligunenud, kuni järsku hakkas mulle asi imelik tunduma. Jalgu hõõrudes tundsin, et justkui vesi ise oleks neile külge kleepunud – imelik mõte küll, aga sama imelik oli mu tunne.

Okei, mõtlesin siis, et pesen pea puhtaks. Šapooni järele küünitades aga libises mul pudel käest – käed oleksid justkui kreemitatud. Kuna naisele meeldivad igasugused kreemid, siis mõtlesin, et hea küll, eks ma pärastpoole teen talle korraliku säru, et ennast kreemitatdes ärgu näppigu kõike mis pihku satub või vähemalt loputagu need hiljem üle.

Pesin pead, aga kui loputama hakkasin, siis šampoon ei tahtnud üldse juuste küljest lahti tulla – mis kuradi šampoon see selline on!  Aga mis halvasti, see uuesti. Lisasin väikse portsu šampooni juurde, pesin uuesti pead ja loputasin jälle. Justkui paremaks läks, aga juuksed ikkagi jäid justkui rasvaseks, hõõru palju tahad. Mõtlesin juba kolmas kord šampooni lisada, kui ootamatult jäi mu pilk peatuma vanniveel, mis laetule peegeldusest mulle vastu helkis. Vesi justkui kobrutas ja oli mingeid säbrutäppe täis. Hea mitu sekundit (või minutit) jõllitasin vett, siis jõllitasin sampooni, siis hõõrusin kontrolli mõttes oma sääri, külgi, kõhtu ja käsi, veendudes, et need on IKKA libedad ja kreemised. Püüdsin aru saada, mis toimub, aga mõistus ei võtnud.

Siis vaatasin ühte last ja siis teist last – mõlemad tegelesid üle vanni ääre sulistamisega nagu tavaliselt. Kolmanda lapse vaatamiseks pidin pead kõvasti vasemale keerama (180 kraadi), kuna kolmekesi vanni taha mahtudes jäi tal ruumi olla ainult vanni otsa juures, minu kõrva juures.  Ja siis ma röögatasin…..

Milliseid ehmunud nägusid peale seda röögatust mu väiksed lapsed tegid ja kuidas nad paigale tardusid, suunurgad allapoole venimas, seda pole vist mõtet kirjeldada – see röögatus oleks ka suurel tugeval mehel jalad alt niitnud. Ka naine tormas teisest toast kohale nagu tuulispask ja rebis hirmunult vanniukse pärani…

Mina aga olin šokis ja maruvihane! Miks?

Sest käsijuukselõikusmaisnaid, täpsemini nende terasid, tuleb aeg-ajalt juukselõikuse ajal õlitada, et need teravamalt lõikaksid. Nii oli naine ka seekord teinud, kuid paraku oli ta masinaõli plastist pudeli vannituppa unustanud. No aga pisikestele teravapilgulistele „naasklitest“ lastele pole muud vajagi – üks oli selle pihku saanud ja kogu pudeli sisu mu kaela tagant, minu vaateulatusest väljas, vaikselt vanni siristanud. Tegelikult  mõni hetk varem olin ma küll hetkeks mõtelnud, et kolmas laps mu pea juures on nii imelikult vaikseks jäänud, aga kuuma vanni roidumusest ja mõnutundest ei viitsinud ma siis lihtsalt pead keerata, et tema tegemisi jälgida. Selle eest aga sain hiljem oma MÕNU topelt kätte, kui olin ülepeakaela õliga kaetud.

Mis edasi toimus? Pesin end kaks korda järjest jalatallast juuksejuureni duši all uuesti üle, aga kuna teatavasti kuuma veega avanevad nahapoorid eriti hästi, siis masinaõli ei tulnudki enam maha. Olin libe ja jäin libedaks nagu kala! Terve õhtu oli mu parem kõrv täiesti lukus, tõenäoliselt oli õlikiht kuulmisava sulgenud. Hea pesulõhna asemel haisesin ma mõruda õlihaisu järele. Ja närvivapustusest läks mul öösel kolmeks tunniks uni ka veel ära.

Hommikul olin kõrvast poolkurt, aga nüüd õhtul, ehkki veel kõrv on veidi kinni, kuulen juba paremini. Masinaõli kirbe lehk hakkab ka tasapisi taanduma.  Hea aga oli see, et kuigi hommikul oli väljas külma miinus 13 kraadi, siis külma ma ei tundnud – oleksin võinud tööle ka pluusi väel minna – niivõrd tugev kaitsekiht õlist kattis mu nahka.

Muide, kui juukselõikus oli lõppenud, kurtis naine, et juukselõikusmasina patareid on tühjad ja et ta jätab selle vannituppa laadima. Ma ei jõua oma ettenägelikkust ära kiita, sest keelasin tal seda teha, kuna sel juhul oleksid võinud lapsed ka masina leida ja selle samuti vette lükata ning siis oleks ma läinud juba kategooria alla – praetud räim õlis.

Igatahes siiamaani on mul selline tunne sees, nagu oleksin käinud paraloog Antsu juures ennast libestamas , ehkki olen mees.

PS. Praeguseks on mu viha üle läinud ja naeran ise ka endaga juhtunu üle. See apsakas aga tõi mulle meelde veel ühe minuga juhtunud väga koomilise loo mõned aastad tagasi, millest olen kirjutanud selles artiklis.

Loodetavasti on selle loo lugejate vana-aasta viimased päevad meeldivamalt möödunud…

3 Vastust to “Kaks uskumatut lugu, mis ei unune iial… Tõestisündinud naljakas juhtum”

  1. tiia Says:

    😀
    küll lapsed teevad ikka palju rõõme!

    head uut teguderohket aastat!

  2. Priit Says:

    Aitäh, Tiia

    Meie laste “paljudest rõõmudest”, mis nad meile JUBA on teinud, sellest saaksin vähemalt kaks romaani valmis kirjutada, kui arvestada nende poolt korda saadetud riukalikke tegemisi.🙂

    Kui aga rääkida tõelisest rõõmust, siis ka seda jätkub kuhjaga – lausa kolmekordselt!

    Imeilusat algavat aastat!

  3. Kihvt värvimisraamat–mäng lastele | Perelood ja pereelu Says:

    […] on pehmelt öeldud) on mul kambakesi kallal ja mõnikord (mõnikord on ka pehmelt öeldud) kiusavad mind nagu “torust tuleb”, siis püüan ka neile kogu aeg huvitavat tegevust leida, et ise saaksin rahus haavu lakkuda, mis […]


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: