Ohtlik viirus vs tuludeklaratsioon ja internetipanga turvalisus

Kõik Eesti suuremad ajalehed levitasid eile hoiatust, milles pangad soovitavad olla oma klientidel internetipangas tehinguid tehes eriti tähelepanelikud, kuna teatavaks on saanud info arvutiviiruse levimise kohta, mille eesmärk on hõivata ja kasutada võõraid internetipanga paroole. Info kohaselt on on pettusekatsed suunatud eelkõige klientide vastu, kes kasutavad internetipanka sisenemiseks PIN-kalkulaatorit, ent see ei tähenda, et kõik teised kasutajad võiksid end väga kindlalt tunda.

Kuna homsest, esmaspäevast, 15 veebruarist saab juba e-maksuameti kaudu esitada füüsilise isku tuludeklaratsioone ja seetõttu tõuseb märgatavalt internetipanga kasutajate arv, siis soovitatakse ineternetipanku kasutades olla eriti ettevaatlikud.

Paroole püütakse enda valdusesse saada spetsiaalse ründeprogrammi (nn Trooja hobune) abil, mis muudab veebilehitseja seadeid nii, et suunab kliendi internetipanga asemel petturite poolt loodud võltslehele (Õngitsemissaidile), mille kujundus matkib internetipanka. Võltsleht teatab, et toimub autoriseerimine ning palub mõne aja pärast sisestada parool uuesti, kuna väidetavalt tekkis viga. Ka võidakse kasutajale kuvada teade tarkvara uuendamisest või korralistest hooldustöödest internetipangas, mis peaks ettevaatusele manitsema.

Arvuti nakatumine saab toimuda juhul, kui arvutis ei ole kaasajastatud viirusetõrjeprogramme ja tulemüüre ning kui on avatud tundmatutelt aadressidelt saabunud manustega kirju. (Loe Kuidas turvaliselt e-posti lugeda.).

Pangad soovitavad tungivalt mitte sisestada oma internetipanga paroole juhul, kui tekib vähemgi kahtlus lehekülje õigsuses ning kasutada kaasaegset viirusetõrjet oma arvuti puhastamiseks.

Turvaliste identimisvahenditena soovitavad pangad kasutada ID-kaarti või Mobiil-ID-d.

Klientidel, kes märkavad internetipanga kasutamisel midagi ebatavalist, palutakse oma kahtlustest koheselt teada anda oma kodupanga klienditoele:

Swedbank: telefonil 6 310 310 või e-postil info@swedbank.ee

SEB: telefonil 6 655 100 või e-postil info@seb.ee

Nordea: telefonil 6 283 300 või e-postil eesti@nordea.ee

Sampo Pank: telefonil 6 800 800 või e-postil info@sampopank.ee

Parex: telefonil 7 700 000 või e-postil info@parex.ee

TÄIENDAVAD TURVAMEETMED INTERNETIPANGAS TOIMETAMISEL:

  • Kasutage mitte ainult pangatoimingute tegemisel vaid ka igapäevasel surfamisel netilehtedel sisestatavaid paroole krüpteerivat tarkvara KeyScrambler Personal.

Otseviide tootja kodulehele asub siin. KeyScrambler Personal on tasuta ja sobib kaitseks veebilehitsejatele Internet Explorer, Mozilla Firefox ja Flock.

Paigaldusfaili tirimiseks tuleb valida Download KeyScrambler Personal või kasutada kahte alternatiivset linki (Alternate Download). Peale programmi paigaldamist ja arvuti taaskäivitamist netilehel salasõnu lahtritesse toksides krüpteerib rakendus sisestatud andmed küberkurjategijale arusaamatuteks sümbolite-, tähtede- ja numbritejadaks.

  • Kasutage mitte ainult pangatoimingute tegemisel vaid ka igapäevasel surfamisel turvalaiendeid McAfee Siteadvisor (otselink tootja kodulehele asub siin, toetab Internet Explorerit ja Mozilla Firefoxi) , Wot (otselink tootja kodulehele asub siin ; toetab Internet Exploreri, Mozilla Firefoxi ja Google Chrome), Netcraft (toetab IE-d ja Mozilla Firefoxi) vms, mis hoiatavad pahatahtlikele saitidele sattumise eest.

  • Paigaldage arvutisse viirusetõrje ja tulemüür (või kasutage Windows enda tulemüüri sisselülitatuna). Valik tasuta tulemüüre leiab siit. Tasuta viirusetõrjetest on parimad Avast! Antivirus 5 Free, Comodo Internet Security või Avira AntiVir Personal. Viirusetõrjed tuleb sättida automaatselt end uuendama või uuendada neid värskeimate tõrjesignatuuridega ise manuaalselt. Enne panka sisenemist on tungivalt soovitav skanneerida üle kogu arvutisüsteem.
  • Enne panka sisenemist on tungivalt soovitav skanneerida üle kogu arvutisüsteem ka erinevate nuhkvaratõrjetega, kuna lisaks kergemale pahavarale leiab neist enamus ka troojaid.
  • Ära hoia oma pangaparoole ja koode arvutis ning ära luba veebilehitsejatel neid salvestada – selline teguviis on kõige kergem saak küberkurjategijatele.
  • Muuda oma pankadesse sisselogimise salasõnu regulaarselt ja ära kasuta kergesti äraarvatavaid paroole. Hea parool on selline, kus kasutatakse nii suuri kui väikseid tähti, numbreid ja ka sümboleid ning sõna pikkuseks võiks olla 8 tähte. Salasõna peaks olema keeruline, ent samas kasutajale tuttav,  kuna salasõna tuleb hoida meeles, mitte kirjutada seda paberilipakatele, arvutisse tekstifaili, pangakaartide küljele, märkmikku jne. Oma isiklikke pangaparoole ei tohi kellelegi kolmandale kunagi usaldada!
  • Pangalehele sisenedes kontrolli selle ineternetipanga digitaalsete sertifikaatide (tuntud ka SSL-protokolli nime all) olemasolu. Panka sisenedes peab panga aadress algama tähtedega “https”, samuti tuleb otsida lukustatud tabaluku kujutist, mis näitab, et ühendus pangaserveriga on krüpteeritud.

  • Internetipangast lahkudes tuleb väljuda alati nupu abil “Väljun” ja alles seejärel sulgeda veebilehitseja aken. Ka kasvõi hetkeks arvuti juurest lahkumise korral tuleb väljuda pangast.
  • Soovitavalt kustuta peale pangas käimist veebilehitsejate poolt vaikimisi salvestatavad andmed registrihooldusprogrammidega.

2 Vastust to “Ohtlik viirus vs tuludeklaratsioon ja internetipanga turvalisus”

  1. Tolwan Says:

    Üks küsimus tekkis: mida peaksid teiste op.süsteemide omanikud tegema?
    Ma saan aru et siinsed kirjutised on põhiosas suunatud erandlikult kõik windowsi kasutajatele, aga siiski ootaks ka arvutiturbejuttu ka maci-linuxi-bsd süsteemidele.
    Parimat sõbrapäeva jätku!

  2. Priit Says:

    Head sõbrapäeva Sullegi ja ka kõigile blogi Arvutiturve külastajatele!🙂

    Selle minu kodulehe-blogiga on tõepoolest selline kurb lugu, et ma kirjutan siia ainult Windows opisüsteemidele suunatud lugusid. Veelgi enam – kuna ma olen ja tõenäoliselt jään ka edaspidi Win XP fänniks, siis isegi Windows 7 kohta kirjutan siia tulevikus suhteliselt vähe artikleid.

    Kuna ma olen väga toleratne inimene, siis austan kasutajate valikuna ka maci-linuxi-bsd süsteeme, kuid ise ma kahjuks pole nendega kursis. See on ka põhjuseks, miks nende süsteemide kohta kirjutamiseks “luuavarrest ei saa pauku tulla”.

    Kuna see on tõesti ainult mu koduleht, mida teen üksinda, ilma abilisteta, kes võibolla teaksid rohkemat alternatiivsete süsteemide kohta, siis saan kirjutada ainult sellest, mida valdan hästi.

    Aga samas olen päris kindel, et kui Googlest otsida infot mac-linux-bsd kohta, siis suure tõenäosusega võib leida ka kellegi teise blogi ja/või veebilehe, kusjuures ka eesti rahvale suunatud, kus mac-linux-bsd süsteemide kohta on nii tavalisi õpetusi kui ka turbealast juttu.🙂


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: