Emadepäeva lõbusad lood…

emadepäeva on käesMillal on emadepäev? Emadepäev on alati maikuu teisel pühapäeval. Esmakordselt Eestis tähistati emadepäeva 1922. aastal ja see jätkus kuni Eesti okupeerimiseni Nõukogude Liidu poolt 1940.aastani. Taas üle pikkade aastate hakati emadepäeva avalikult tähistama 1988.aastal. Emadepäeva sõnumiks on, et nii lapsed kui ka abikaasad tänavad oma emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest.

(Väikeseks vihjeks ette:  Millal on isadepäev? Isadepäev on alati novembri teisel pühapäeval. Vaata ka lehte Riigipühad ja tähtpäevad.)

Soovin kõikidele emadele imeilusat ning toredat emadepäeva! Kui aga mõnel nukral ja õnnetul emal on hetkel paha tuju, siis lugege neid lustakaid lugusid ja ma luban, et teie meeleolu paraneb märgatavalt!

emadepäeva lilled ja lapse rõõm

MIDA MA VÕLGNEN OMA EMALE


Mu ema õpetas mind HINDAMA HÄSTI TEHTUD TÖÖD :

„Kui te tahate üksteist ära tappa, siis tehke seda väljas. Ma just lõpetasin koristamise“.

Mu ema õpetas mulle RELIGIOONI :

„Sa parem palveta, et see plekk vaiba pealt välja tuleks“.

Mu ema õpetas mulle LOOGIKAT :

„Et millepärast või? Aga just sellepärast, et ma nii ütlesin“.

Mu ema õpetas mulle VEELGI ENAM LOOGIKAT :

„Kui sa nüüd kukud kiige pealt maha ja murrad oma kaela, siis sa koos minuga poodi ei tule“.

Mu ema õpetas mulle ETTENÄGELIKKUST :

„Kui sa õnnetusse satud, siis vaata, et sul alati puhas aluspesu seljas oleks!“.

Mu ema õpetas mulle IROONIAT :

„Nuta aga edasi, küll sa siis näed, mis ma sinuga teen – sa veel karjud mul käes“.

Mu ema õpetas mulle IMETEGUSID:

„Pane suu kinni ja söö oma toit ära“.

Mu ema õpetas mulle KONDIVÄÄNAMIST :

„No vaata seda porilaiku oma kukla peal!“

Mu ema õpetas mulle ILMAVAATLUST :

„Su tuba näeb välja, nagu oleks sealt tornaado üle käinud“.

Mu ema õpetas mulle VASTUPIDAVUST :

„Sa istud siin laua taga niikaua, kuni  kapsas on söödud“.

Mu ema õpetas mulle KAHEPALGELISUST :

„Ma olen seda sulle juba miljon korda rääkinud, et ära kunagi liialda!“.

Mu ema õpetas mulle OOTUSÄREVUST :

„Oota ainult, millal me koju jõuame, ja siis ma alles näitan sulle….“.

Mu ema õpetas mulle MEDITSIINI :

„Kui sa ei lõpeta silmadega kõõritamist, siis nad jäävadki pöörlema nagu karusell “.

Mu ema õpetas mulle HUUMORIT :

„Kui see muruniiduk lõikab nüüd sul varbad otsast, siis ära tule mulle kaebama“.

Mu ema õpetas mulle GENEETIKAT :

„Sa oled täpselt nagu su isa“.

Mu ema ema õpetas mulle TARKUST :

„Kui sa saad sama vanaks, kui mina olen, alles siis sa saad sellest aru“.

Mu ema õpetas mulle SELGELTNÄGEMIST :

„Pane see kampsun selga. Kas sa arvad, et ma ei tea, millal sul külm on“.

Mu ema õpetas mind RASKUSTEGA TOIME TULEMA :

„Mida sa ometi mõtlesid?  Vasta mulle, kui ma sinuga räägin!  …. Ära räägi mulle vastu!“

Mu ema õpetas mulle KANNATUST :

„Muidugi võid sa seda teha. Kohe siis, kui oled 18 täis ja lähed omaette elama“.

Mu ema õpetas mulle DIPLOMAATIAT :

„Ma ei taha teada, kumb teist alustas, te ju mõlemad kaklesite“.

Mu ema õpetas mulle JAGAMIST :

„Mängige selle asjaga ilusasti või ma võtan selle teie mõlema käest korraga ära“.

Mu ema õpetas mulle VIISAKAID KOMBEID :

„Kasuta kahvlit! Kui ma näen, et sa jälle sööd kätega, siis ma topin need sulle kurku kinni!“.

Mu ema õpetas mulle KADEDUST :

„Maailmas on miljoneid lapsi, kelle on vähem vedanud kui teil, sest neil ei ole nii häid vanemaid kui teil on“.

Mu ema õpetas mulle SAAMIST :

„Sa alles saad, kui me koju jõuame“.

Mu ema õpetas mulle TULEVIKU PEALE MÕTLEMIST :

„Kui sa seda kontrolltööd ära ei tee, siis sa ei saa mitte iialgi tööle!“.

Mu ema õpetas mulle TÄISKASVANUKS SAAMIST :

„Kui sa ei söö juurvilju, siis sa ei kasva kunagi suureks“.

Mu ema õpetas mulle ÕIGLUST :

„Kunagi on sul omal lapsed ja ma loodan, et nad tulevad täpselt sinu moodi“.

Aga üle kõige õpetas mu ema  mulle ARMASTUST :

„Sa tead ju, et mida iganes sa ka ei teeks või mis iganes ka ei juhtuks, ma olen alati koos sinuga ja toetan sind, sest ma armastan sind“.

——- Tundmatu, anonüümne  allikas internetist, vaba tõlge ——

emadepäevale mõeldes


Poeg: „Ema, õpetaja küsis mu käest täna, kas mul on vendi või õdesid, kes ka varsti kooli tulevad“.

Ema: „Kui kena temast huvi tunda. Mis ta siis ütles selle peale, kui sa talle teatasid, et oled ainuke laps peres.“

Poeg: „Ta ütles lihtsalt … „Jumal tänatud!“

Juba nädalaid rääkis üks 6.aastane 1.klassi poiss oma õpetajale, et varsti saab ta vennakese või õekese.

Ühel päeval lubas ema pojal veel sündimata lapse liigutusi läbi kõhu tunda. Poiss oli sellest ilmselgelt erutatud, aga ei öelnud sõnagi. Veelgi enam, ta ei rääkinud ka õpetajale enam eelseisvast sündmusest.

Õpetaja kutsus lõpuks poisi enda juurde ja uuris :“Tommy, mis on saanud su vennakesest või õekesest, keda sa nii väga ootasid?“

Tommy puhkes nutma: „Ma arvan, et emme sõi ta ära“.


Noormees tunnistab emale, et on armunud ja kavatseb abielluda. Ta ütleb emale : „Ema, lihtsalt nalja pärast, teeme nii, et ma toon siia 3 tüdrukut, proovi ära arvata, kellega ma neist abiellun“.

Ema on nõus. Järgmisel päeval toobki poeg koju 3 ilusat neidu, nad istuvad kõik diivani peal ja ajavad juttu. Hiljem küsib poeg ema käest :“Noh, ema, kas arvasid ära, kellega ma neist abiellun?“.

Vastus tuleb otsekohe : „See, kes oli paremal.“

Täiesti hämmastav, ema, sul on täiesti õigus. Kuidas sa teadsid?“

Ema vastab: „Sest ta ei meeldi mulle.“


Mööblit kokku pannes palus Mary oma sõbranna 3-aastasel pojal endale kruvikeeraja tuua. Sellepeale küsis väike poiss : „Kas sa tahad issi kruvikeerajat või emme kruvikeerajat?“.

Mary oli segaduses, aga vastas siiski: „Too mulle emme kruvikeeraja“.

Varsti oli laps tagasi ja ulatas Maryle võinoa. Asi oli lihtsalt selles, et laps oli näinud emmet sellega korduvalt kruve kinni keeramas ja teadis ütlematagi, et võinoad on emmede kruvikeerajad.

Kõik need lustakad ja lõbusad lood on tõlgitud inglise filoloogi Kersti Aasmäe poolt.

Nüüd aga Kerstist endast ka üks lugu, kui ta oli veel väikene 5-6 aastane plikatirts:


Kersti oli vanaisaga maal kartulipõllul kartuleid korjamas. Vagude vahel joostes ta äkitselt komistas ja kukkus. Loomulikult pistis ta kohe kõva häälega röökima ja püherdas mis ta püherdas, aga vagude vahelt püsti ta ei saanud. Või siis ei tahtnud saada.

Vanaisa, kes nägi eemalt lapselapse mullas püherdamist pealt, hüüdis talle: „Kerstikene, tõuse kohe üles ja tule ruttu minu juurde, siis ma aitan su püsti!“.

Kersti kargas välguna, imekiiresti ja krapsti püsti ning  jooksis vanaisa juurde. Siis jäi ta ootusäravalt vanaisale otsa vaatama, ent mõne hetke pärast kohmetus – küllap sai ta siis lõpuks ise ka aru, et ta ON JUBA PÜSTI ja teda oli kavalalt lõksu veetud.

Ilusat emadepäeva kõigile!

Soovib Arvutiturve ja Priit Aasmäe

Kui nendest lustakatest lugudest jäi väheseks, siis lugege ka lõbusid lugusid isadest Isadepäeva lõbusad lood… ehk Miks on hea olla mees

Teisi humoorikaid lugusid leiab teema alt Huumor, nali.

Üks vastus to “Emadepäeva lõbusad lood…”

  1. Luuletused ja salmid emadepäevaks, emadepäeva kaardid saatmiseks 2013 | Arvutiturve Says:

    […] aga emadepäevaks rõõmsat tuju luua, lugege kohe hommikul läbi Emadepäeva lõbusad lood…, kus on juttu ka sellest, mida te kõik võlgnete oma […]


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: