Aforismid, mõtteterad, huvitavad ütlemised ja toredad kõnekäänud

Homme, 1.september, on tarkusepäev ehk esimene koolipäev. Soovin selleks päevaks kõigile koolilastele, õpilastele ja üliõpilastele, nende vanematele kui ka õpetajatele toredat ja unustamatut kooli algust. Selle päeva puhuks otsisin üles oma isa vana koolivihiku, millesse oli ta tõenäoliselt aastatel 1945 – 1955 kirja pannud mitmed aforismid ja mõtteterad ning ka niisama põnevad ütlemised. Jagan seda nüüd ka teiegagi.

Aforismid, mõtteterad ning huvitavad ütlemised ja kõnekäänud

  • Noor olla on mahutada endas kevadet, suve, sügist ja talve. Ja õnnelikud on need, kelle süda on igavesti noor.
  • Ära jäta kunagi edasi püüdlemast! Õnn pole see, kui me sihil oleme, vaid õnn on see, kui teame, et sihile püüda jõuame.
  • Ära ole lukuks, mida iga võti keerab. Ole võti, mis igat lukku keerab.
  • Ära ava uksi, mida sa pole valmis läbima – aeg avab need sulle ise. (P.A.)
  • Sageli täitub hetkega see, mida oled oodanud aastaid…
  • Mure tunnid unusta, aga see, mida nad õpetavad – mitte kunagi!
  • Usu elu, see õpetab paremini kui kõik kõnelejad ja raamatud kokku.
  • Tuhat teed viivad eksituse poole, tõe poole vaid üks.
  • Noorus on tuli, ära lase teda asjata põleda.
  • Vaata inimest nagu raamatut – mitte kaane vaid sisu järgi.
  • Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida. (Karl Ristikivi)
  • Sageli mõistab inimene alles tulevikus, kui vajalik oli talle minevik. (P.A.)
  • Andke inimesele kala ja ta on selleks päevaks söönud. Õpetage ta kala püüdma ja ta on terveks eluks söönud. (Laose kõnekäänd)
  • Kriitikute kõige suurem kriitika on see, kui nad lõpetavad kritiseerimise, sest kritiseeritavale mõjub ka halb kriitika hea reklaamina (P.A.)
  • Igaühel on neli nägu – ühte näitame, teist nähakse, kolmandat peame tõeliseks ja neljas on tõeline (Shaolini munkade kõnekäänd)

  • Inimene, kes ei unista, on kui tiibadeta kotkas.
  • Ära rebi katki sõpruse niiti. Kuigi see sõlmitakse uuesti, jäävad sõlmed sisse.
  • Tugevad hinged ei kerja kaastunnet. Tugevad hinged murduvad üksi.
  • Mida sa inimesele näkku ei saa öelda, seda ära kõnele temast ka selja taga.
  • Ainult see, kes kahtleb iseendas, on hirmul selle üle, mida räägivad temast teised.
  • Inimese väärtust ei määra mitte välimine ilu vaid tema hing ja selle sügavus.
  • Ära iial õisi murra, kui tal pungad puhkemas. Ütle, kas tahad surra, kui sul elu algamas.
  • Parem seista telliskivina müüris kui puruneda kristallina.
  • Ka tõe tungal ei saa põleda ilma tahma ajamata.
  • Kui keegi sinust kõrvale hoiab, ole kindel, et tema on eksinud sinu vastu, mitte sina tema vastu.
  • Nõrgad on need, kes on õelad. Õrnust võib oodata ainult tugevatelt.
  • Vähe on sõpru, kes sõprust ei unusta.
  • Võidule viib tee läbi kannatuste.
  • Õnnelik on see, kes suudab unustada, sest mälestused on valusad.

Aphorisms

  • Elu on kui kastetilk, mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides.
  • Inimese vanust ei määra mitte elatud aastate hulk, vaid tema sisemise energia, vaimutugevuse ja noorustsäilitava hinge koosmõju. (P.A.)
  • Raha rohkus on võrdeline murede hulgaga ja pöördvõrdeline sisemise rahuloluga. (P.A.)
  • Lubadus on kui jää, millele midagi ehitada ei saa.
  • Südamel pole akent, kust saaks sisse vaadata.
  • Südamel on omad ajendid, millest mõistus ei tea midagi. (Blaise Pascal)
  • Kahest sõbrast on üks ikka teise ori, kuigi kumbki seda ei tunnista.

  • Armastuse eest antakse kõik, isamaa eest antakse ka armastus.
  • Armastus on kui unelm. Aga iga unelm on alati seda ilusam, mida kättesaamatum ta on.
  • Armastus on vaimuhaiguse üks meeldivamaid vorme.
  • Armastus on mõeldud neile, kes oskavad seda hoida.
  • Ära nuta, kui kallim läheb teise juurde. Las nutab hoopis see, kelle juurde ta läks, sest sama kordub ka temaga. (Vene kõnekäänd)
  • Õnnetu armastus on kui mürgikarikas, mille peab põhjani jooma.
  • Planeetide tiirlemine ümber päikese on kui inimese igavene ja täitmatu igatsus armastuse järele.
  • Naisel võib puududa tarkus, kuid mitte kunagi kavalus.
  • Naise pilk on sageli romaani eessõnaks.
  • Naine peab olema võidetud, mitte korjatud.
  • Naised ei tea kunagi, mida nad tahavad, aga nad teavad ülimalt hästi, kuidas seda saada. (Oskar Wilde)

lillebukett

  • Mida kurat ei saa ise teha, seda teeb ta tigedate vanade naiste kaudu. (Martin Luther)
  • Ära anna oma suudlust armastuseta, sest esimene suudlus ei kordu iialgi.
  • Mitte seks vaid erutavad tunded teineteise vastu õpetavad Tõeliselt Armastama. (P.A.)
  • Mees laseb end tavaliselt veendumustest juhtida, naised teiste arvamusest.
  • Armastust ei ehitata suurtest kividest. Ta loob kauni kooskõla väikestest kildudest.
  • Truudust üle huulte on kerge lubada, kuid üle elu tuulte raske pidada.
  • Meeste vahel valitseb ükskõiksus, naiste vahel juba looduse poolest vaen.
  • Mees on nagu koer – kui sa ajad teda taga, ta põgeneb. Istud sa aga rahulikult ja ei tee temast väljagi, tuleb ta saba liputades su jalge ette.
  • Abielu on nagu piiratud kindlus – kes on sees, tahab välja, kes väljas, igatseb sisse.

  • Ilu pärast abielluda on sama, mis ühe roosipõõsa pärast mõisa ostmine. Viimane on siiski mõistlikum, kuna roosid õitsevad igal aastal, ilu aga kaob.
  • Põhjendamata armukadeduse eest maksavad naised sageli kätte nii, et teevad sellest põhjendatud armukadeduse.
  • Oli leek – see põles ja kustus…. Järele jäi tuhk täis mälestusi.
  • Kõik on kaduv…. ainult tuul, mis puhub üle haudade, on igavesti jääv.

Naiste iseloomust:

Kui naised nutavad, mida nad sageli teevad, siis nad mitte ei nuta vaid nad armastavad nutta. Ohtralt pisaraid valada ja neid näole laiali määrida on nende jaoks seesama mis kirg. Ja kõige südantlõhestavamalt nutavad nad siis, kui nad ei tea, mille pärast, mis põhjusel nad nutavad. Maksab vaid naisele öelda, et ta ise ka ei tea, mille pärast ta nutab, kui see tal samas uue, tõepoolest ohjeldamatu pisaratevoolu valla päästab. Ja samas leiavad nad endas veel palju jõudu nutuhoogude vahele karjuda, et me, mehed, mitte millestki aru ei saa, et me kunagi mitte midagi ei mõista, et me ei suudagi midagi mõista, et me oleme kohutavalt südametud ja kalgid.

Dilemma õppimisest:

Mida rohkem me õpime, seda rohkem me teame;
mida rohkem me teame, seda rohkem me unustame;
mida rohkem me unustame, seda vähem me teame;
mida vähem me teame, seda vähem me unustame;
mida vähem me unustame, seda rohkem me teame.
Aga milleks siis üldse õppida!?

Ja lõpetuseks minu enda poolt:

Soovin kõikidele seda imelist, hingelist ja kaunist, mida ei saa osta raha eest!

Teisi toredaid arvamusi ja vahvaid ütlemisi võib leida veel teemade alt Meelelahutus ja Huumor, Nali.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: