Foto või pildi töötlemine Xtreme Photo Designer abil

flowers - lilledMiks ma ei kirjuta kunagi ülevaateid suhteliselt keerulistest ja palju õppimist vajavatest programmidest nagu näiteks fototöötlejast Adobe Photoshop? Aga mis pagana pärast pean ma raiskama oma väärtuslikku aega mahult tohutult suure, rahaliselt meeletult kalli ning ka küllaltki keerukate funktsioonidega programmi selgeksõppimiseks, kui Adobe Photoshop´ile on mitmeid tunduvalt kergemaid, kasutajasõbralikemaid ning tasuta alternatiive. Ma ei ole ju professionaalne kujundaja, et seda vajaksin. Kodukasutajana on mul targematki teha, kui sellise gigandiga vaeva näha. Kunagi sai seda küll katsetatud, kuid siis viskasin ta ruttu ja kergendusohkega arvutist välja.

Ma ei väsi kordamast, et parimad programmid on alati lihtsad, millest saaks ka algaja aru. Funktsioonid peavad kiiresti meelde jääma ja toimetamine/redigeerimine, komponeerimine ning disainimine ei tohi olla peadmurdev. Paraku paljud programmide arendajad ei arvesta selle tõsiasjaga ning programme aina uute funktsioonidega edasiarendades ja aina keerukamaks muutes nad ainult kaotavad oma seniseid poolehoidjaid.

Näiteks, mul on küll arvutis seitse erinevat tasuta fotode ja piltide töötlemisprogrammi, kuid kõik need seitse võtavad kettaruumist kokku vaid 138 MB. See pole sugugi paha, kui arvestada, et ainuüksi Adobe Photoshop üksinda kasutab olenevalt versioonist alates 1GB kuni 3GB (1GB = 1024 MB) kettamahtu. Samuti ei sea need seitse erilisi tingimusi emaplaadile, mälule, videokaardile ja millele iganes veel.

Ent see kõik on vaid minu arvamus, millega Adobe fännid ei peaks arvestama. Samuti ei pea keegi arvestama ka selle küllaltki vaieldava väitega, et ma toon oma artiklites eraldi välja sõnad „foto“ ja „pilt“, ehkki enamik peavad neid samatähenduslikeks sõnadeks. Mina seevastu pean fotoks ikka fotoaparaadiga pildistatut, mida siis töödeldakse vastavalt äranägemisele teravamaks ja paremaks, ent piltideks pean käsitsi ise loodud kompositsioone, kujundeid ja joonistusi, mis on kas online vahendite abil (näiteks selle või selle) või spetsiaalsete maalimise- ning joonistamise/kujundamise programmide abil tehtud (neist teen ülevaate hiljem). Piltideks pean veel ka sellised fotosid, mille originaalkujutist on tunduvalt muudetud – lisatud erinevaid efekte ja kujutisi, tõmmatud neile juurde ilustavaid pintsitõmbeid, kleebitud väljalõikeid teistest fotodest jne.

Kes soovib, võib minu eelnevate väidete kohta avaldada oma isiklikku arvamust kommentaarides, olgu need siis pooldavad või vastuvaidlevad, kuid mina paraku olen hetkel liialt lobisema jäänud ning peamisest – Xtreme Photo Designer´ist  – pole veel sõnagi kirja saanud.

Xtreme Photo Designer


NB! Kõigepealt loe läbi artikkel Fotode töötlus – tasuta Photo Designer Free video ülevaade, sest programmi registreerimist enam ei nõuta. Sellegipoolest jätan ka alloleva info üles, sest üsna paljud arendajad muudavad sageli oma programmide allalaadimise tingimusi vastavalt sellele, et „kust poolt tuul parasjagu on puhumas.“

Tasuta Xtreme Photo Designer paigaldusfaili saamiseks tuleb ennast registreerida. Vajuta kõigepealt lingile Download now, seejärel jäta punktike kirje ette I don´t have a login and want to sign in ja vajuta paremast äärest lingile Proceed. Kolmanda sammuna uuel lehel kirjuta lahtritesse oma andmed, toimiv e-maili aadress ja vali salasõna (Password), mis ka teistkordselt kinnita (Confirm Password). Kui soovitakse ligipääsu ka Magix serverisse, et hoida seal oma pildialbumit või valmistada veebilehte koos 10GB ruumiga, siis jätke linnuke ette Yes, I would like free access to MAGIX Online World. Mina näiteks seda ei soovinud ja linnukese korjasin ära. Seejärel vajuta paremast lehenurgast lingile Conclude. Registreerimise lõpetuseks saadetakse sisestatud e-mailile kinnituskiri.

reklaamkampaania pakkumine

Seejärel tuleb sisselogimislehel sisestada uuesti oma meiliaadress ja eelnevalt valitud salasõna ning paremast lehenurgast valida Download, et 15 MB suurune paigaldusfail arvutisse tirida. Paraku tuleb öelda, et selle tasuta faili näol on tegemist 2007 aasta programmiversiooniga, mistõttu sobib ta tegelike süsteeminõuete järgi ainult operatsioonisüsteemidele Windows 2000 ja XP, kuid kui proovisin seda ka teise arvutisse paigaldada vanemate programmide ühildamisrziimi kasutades, siis sobis see ideaalselt ka Windows 7-ga.

photo disain

Programmi paigaldamine möödub ise väga lihtsalt, tuleb edasi minna vaid Next abil, ent kes ei soovi veel eraldi end Magix kodulehel registreerida, võiks linnukese paigaldamisel ära korjata kastikesest Register Online.

Tervitusakna (Welcome) võib kohe paremast nurgast risti abil kinni panna või seda tegemata valida vasakult tööriistaribalt File – Open ja seejärel failiredeli abil otsida üles töötlemist vajav foto või pilt. Etteruttavalt olgu öeldud, et tegu on siiski sellise tasuta programmiga, mis kuvab sageli ka reklaami – küll soovitatakse sellest suurepärasest programmist hüpikakna abil teatada sõbrale või siis kuvatakse kinnipanemisel teine aken, mis kutsub ostma Magic tasulisi tooteid. Kuid töötegemist need ei sega ning need saab lihtsalt sulgeda.

Photo Designer freeware

Kes on läbi vaadanud teema Fototöötlus, pilditöötlus ja tutvunud programmidega Photo! Editor ja FotoMix, kus on õpetustes ka enamus funktsioone eesti keeles lahti kirjutatud, see saab ka selle programmiga kergesti hakkama. Loomulikult nagu kõik uus, tahab ka see enne veidi harjutamist ja tundmaõppimist.

beautiful flowers

Kõike, mida Xtreme Photo Designer abil saab teha, saab lugeda programmi tutvustavalt Magix kodulehelt. Kellel inglise keel pole sorav, võib kasutada Google tõlkimisteenust – Google Translate – Kuidas tõlkida võõrkeelset internetilehte eesti keelde. Muidugi mõista on sellel lehel juttu vaid üldistest võimalustest, tegelikkus aga pakub palju rohkem erinevaid töötlemisviise.

Seekord teen jälle nii, et otsest õpetust ma siin ei jaga, pigem las igaüks püüab ise erinevaid funktsioone katsetades asja selgeks saada – nii on alati parem ja disainimine saab kiiremini selgeks, kui et keegi näpuga ette näitaks. Aga kui mõni siiski vajab veidi põhjalkumat abi, nagu ka FotoMix puhul kirjutati mulle peale programmi tutvustavat artiklit kasutusõpetuse soovist, siis loomulikult teen programmifunktsioonidest ka pikema ülevaate.

Muide, kasutades selle programmi ainult ühte funktsiooni – Fill with gradient – tegin ma selle abil valmis Mozilla Firefox isikupärased brauseri välimused nagu  Blue and black metallic, Black and blue metallic ning Rainbow browser colors. Mis võiks veel lihtsam olla! Mitmed teised aluspõhjad on samuti sellle abil loodud, kleebitud on vaid midagi juurde, näiteks lilled Flowers forever ja Flowers only for You või päike vikerkaarele Rainbow and sun is shining.

Seega, kui eelmises artiklis lubasin, et seletan ka lähemalt lahti, kuidas igaüks saab ise omale isiklikke Persona`sid kujundada, siis üks samm sellest õpetusest on mul astutud.

pildi töötlus - image editor functions

Teistest foto- ja pildi töötlusprogrammidest leiab infot teema alt Fototöötlus, pilditöötlus

Ikka veel rämpspostinduse “pärlitest”

Tegelikult tahtsin ka selle postituse lisada sõnaseletuse “Mis on Spämm?” kommentaaridesse, aga kuna lugu tuli liiaga pikk, tegin sellest kaks eraldi arvamuslugu. Esimene neist on juba avaldatud siin ja teine on alljärgnev:

Ma pole kunagi töötanud reklaamiloojana, ehkki olen nende tööde-tegemistega lähedalt kursis olnud 2,5 aasta jooksul. See aga ei tähenda, et ma tean reklaamindusest palju. Vastupidi, minu arvamusi tuleks võtta kui tavainimese tähelepanekuid, kellele jaoks reklaamid just ongi suunatud, ning kes tajub neid esmamulje põhjal. Esmamulje on alati kõige tähtsam, vähemalt minu puhul, kuna selle põhjal kujundan välja oma arvamuse ja otsustan, kas “asjaga” edasi tegeleda. Esmamulje mõjuvus on tähtis ka reklaamile, kuna see peab lihtsalt, selgelt, konkreetselt, arusaadavalt ja suuri sõnu tegemata kutsuma ennast lugema või reklaampilti jälgima. Sellest oleneb, kas kasutaja süüvib reklaamisisusse või pildimõttesse ja seejärel suundub lingiviidete abil asja edasi uurima.

Tühi reklaam või tühireklaam

Näiteks neli päeva tagasi sain ma hot.ee poolt vahendatud kirja, kus keegi Lendur küsib minu käest: “Tahad tasuta lennata?” Siis on väike püstine sinine kriips ja selle all pisikirjas: “Juhul kui Sa ei soovi saada infot ja reklaami erinevate toodete ja teenuste kohta, siis muuda ära oma hot.ee kasutajakonto seaded: Seaded > Partnerite pakkumised > Soovin saada infot erinevate toodete ja teenuste kohta.”

No tore küll! Esimese asjana tuli mulle meelde kunagine lollitamine, kui sõpradest nolgid lehvitasid mu nina ees basseinipääsmeid ja küsisid: “Tahad sa tasuta ujuda?” Kui vastasin “JAH”, kostsid nemad irvitades: “No uju siis minema!” Nüüd aga küsitakse: ” Tahad sa tasuta lennata….” Aga see selleks.

Sõna “tasuta” pole halb sõna, kui seda nimetatakse teises kontekstis, ent paraku on seda sõna e-mailinduses väga kurjasti petturite poolt ära kasutatud ja muudab teadlikumad inimesed väga ettevaatlikuks. Kõik ju teavad, et tänapäeval enam tasuta lõunaid ei pakuta. Paljud on kas lugenud  hoiatusi petukirjadest, kus meelitatakse sõnaga “tasuta”, ning mõned on ka selliste pakkumiste tõttu otseselt orki lennanud. Loomulikult ei taha ma siin sugugi süüdistada, et see Lendur tahab nüüd kellelgi nahka üle kõrvade tõmmata, ent nagu öeldud, e-kirjades on see sõna halvamaiguliseks muutunud.

Teisena võib väikese kivi visata reklaamilooja kapsaaeda, kuna ta ei ole reklaampilti luues arvestanud, et erinevad postiteenuse pakkujad kuvavad ka erinevalt (reklaam)postitusi. Näiteks Gmail, kuhu ma antud kirja sain, kuna olen hot.ee postitused sinna üle kandnud , ei kuva automaatselt pilte ja seega jääb mul esimene effekt saamata – peale selle ilusa sinise püstise kriipsu ja hot.ee kontoseadete muutmiseõpetuse. Gmail pakub mulle küll võimalust pilte kuvada (Kuva alltoodud pildid), kuid kasutajana on see täielikult minu isiklik asi, kas ma viitsin ja tahan seda teha. Näiteks mina pole neid pilte avanud siiamaani ja ma ei tea, kuhu mind tahetakse tasuta  lennutada. Peale seda krehvtist juttu tõenäoliselt kuu peale!

PS. Loe ka sama reklaami kohta lisa artiklist Ausad kelmid Natta.com`ist ehk kuidas kiiresti raha tuulde lennutada.

Kampaaniamängud

Kes ei teaks kampaanimänge, kus palutakse võiduvõimaluste suurendamiseks sisestada peale enda postiaadressi ka sõprade e-maili aadressid. Tavaliselt soovitakse kolme kuni viie, vahel ka rohkema sõbra meiliaadressi avalikustamist teatud firmale, ja nagu alltoodud pildilt näha, lausa kohustuslikus korras. Sest muidu ei saa loosimises osaleda!

Naeruväärne on aga see, et kuigi ma ise ei sooviks selliste kampaaniate korraldajate poolt reklaamkirju saada, siis ometigi võib keegi mu sõpradest suurest saamahimust ka minu aadressi sinna sisestada ja ma saan vastu tahtmist reklaamkirja. Keda siin süüdistada? Kas sõpru, kes rikuvad minu privaatsust ja mind nii lahkelt “tanki” panevad?  Omamoodi süü neil muidugi on, kuid suurim süüdlane on just kampaaniat korraldav firma või reklaamilooja, kes neile sellise kampaania välja mõtles. Sest sellised kampaaniad on õhutavad, oma tingimustelt nõudvad ja sisendavad ähvardavalt mängust osavõtjatele, et sõprade aadresse toksimata võivad nad ilma jääda ahvatlevatest kingitustest.

Loomulikult on igaühe enda asi, kas ta tahab sellistest mängudest osa võtta, aga kuidas saadakse nõuda, et mängija sisestaks kas netist leitud võõraste- või siis sõprade- ja tuttavate postiaadresse? Korraldajatele on tähtis vaid see, et aadress oleks reaalne ja toimiv.

Ent huvitav, kuidas kavatsevad nüüd need korraldajad kokkukogutud kasutajate mailiaadresse kasutada, kui neil ei ole seaduse järgi reklaamkirja saajalt eelnevat isiklikku nõusolekut. Kas nad nüüd kõigepealt kirjutavad ahastava ja süüdistava kirja, et “näe, just Su sõber on kõiges selles süüdi, et levitas hoolimatult Sinu aadressi “ ja alles siis nagu muuseas küsivad luba, et “äkki ikka saadaks Sulle tulevikus mõne pisikese reklaamipakkumise?” PS. Pildil olev kampaaniamäng on tänase seisuga, 4.aprill, 2010.a., veel aktiivne.

Psühhoterror (võibolla ehk liiga karmilt öeldult) või ajuloputus

Mulle isiklikult ei meeldi näiteks sellised reklaamkirjad, kus on ridade vahele peidetud esmapilgul justkui süütud lausekesed, aga tegelikult mängitakse sellega väga kavalalt inimeste emotsioonidel.  Pean seda selliste inimeste ärakasutamiseks, kes ei oska nö ridade vahelt välja lugeda, et millele TEGELIKULT rõhutakse.

Mõned näited ja väljavõtted ühe firma reklaampostitusest:

Lõik: „..Nii tähtsa sündmuse auks vermitud medal meenutab igale eestlasele eestlaste vabaduspüüdlusi ja kodumaa iseseisvuse saavutamist. Ei ole kahtlust, et 24. veebruaril tähistatava Eesti Vabariigi sünnipäeva medal saavutab suure populaarsuse ja et paljud soovivad seda endale soetada…”

See on nagu varjatud vihje, et kui juba paljud soovivad osta, siis kirja saaja peaks ka nende paljude hulka kuuluma, et nende paljudega sarnaneda, kuna see on väga populaarne toode ja selle ostmisel saab ka temast populaarne inimene. Samuti rõhub see eestlaste südametunnistusele,  pühalikkusele kodumaa vastu  ja patriootlikkusele, et tõelise eestlasena peaks ta igal juhul selle toote ostma. Kes aga ei tahaks olla tõeline eestimaalane? Kahtlust ju ei ole, nagu sisendatakse kirjas.

Lõik: „…medaleid tuleb müüki ainult 15 000. Et kõik soovijad saaksid selle unikaalse medali osta, seadsime sisse ….”

Sellega antakse vihje, et seda populaarset toodet tuleb NII VÄHE müüki ja see on NIIVÕRD haruldane, et ostmisega tasub kindlasti kiirustada, et mitte ilma jääda.

Lõik: „…Nähes ette suurt huvi selle medali vastu, oleme otsustanud, et iga tellija saab osta vaid ühe medali…”

Kui juba kirja autorid näevad ise tulevikku ette, suurt huvi toote vastu, siis ei tohiks kirja saaja hetkegi neis kahelda ja peaks kindlasti nüüd ja kohe selle medali tellima, seda enam, et ehkki ta võibolla tahaks selle toote unikaalsuse tõttu saada neid kokku tervelt 10, siis antakse vaid üks, ja sedagi vaid siis, kui hiljaks ei jääda. Vapustav veenmisjõud!

Sellise kirja puhul tuleb au anda kirjasisu väljamõtlejale, kuna see on tõesti tõeliselt andekalt esitatud veenmaks tavainimesi, ja mitte ainult numismaatikuid, kindlasti seda toodet ostma. Sellise kirja sisendamisjõud ja emotsioonidele surumine on märgatav. Eriti selgelt võib välja tuua kirjaautorite enda veendumuse ja nägemuse, et toote vastu tuleb väga suur huvi, mis sunnib inimesi mõtlema, et tegelikult ta ikkagi peab selle toote ostma, ehkki ta ise ka ei tea, mida ta sellega hiljem peale hakkab. Tõenäoliselt, kui tegu ei ole just numismaatikuga, unustatakse see varsti sahtlipõhja tolmu koguma.

Loe ka Ebaausad kauplemisvotted, Reklaamiseadus, Tarbijakaitseseadus – nendest leiate mitmeid paragrahve, mis kõik viitavad, et tegemist ei ole korrektselt esitatud reklaamiga.

Veel spämmist ehk rämpspostitustest

Tegelikult tahtsin selle postituse lisada seletuse “Mis on Spämm?” kommentaaridesse, aga kuna lugu tuli liiga pikk, tegin sellest kaks eraldi arvamuslugu. Esimene neist on järgmine:

Kas keegi on kunagi mõtelnud reklaami saades, et „huvitav, kust see  reklaami saatev firma on mu e-posti aadressi saanud? Endal nagu ei tule meelde, et just sellel firmal olen lubanud endale reklaame saata?“

Mina küll vahetevahel mõtlen sellele. Vahel jään juurdlemisega hätta, nagu näiteks 9.märtsil 2010 kell 13:32 või 30.märtsil 2010 kell 6:51, kui juba “vana tuttav” e-maili teel kampaaniaid korraldav Roosa Elevant edastas mulle jälle mingi suvalise firma sooduspakkumise, ent mul pole õrna aimugi, millal ja kuidas nad mu hot.ee postiaadressi hankisid.

Teinekord aga liidan lihtsalt 1+1 kokku ja saan vastuse. Näiteks, hot.ee postkasti saadetakse mulle üsna sageli reklaamkirju firmadelt, millele ma isiklikult pole kunagi nõusolekut andnud omale reklaampostitusi saata – vähemalt ise ei mäleta, et oleksin andnud. Kui aga nüüd kerida kirja lõppu, siis imepisikeses kirjas, mida tavaliselt tähele ei panda, on read:

“Juhul kui Sa ei soovi saada infot ja reklaami erinevate toodete ja teenuste kohta,
siis muuda ära oma hot.ee kasutajakonto seaded: Seaded (välja logimise nupu juures) > Partnerite pakkumised> Soovin saada infot erinevate toodete ja teenuste kohta.”

NB! Allolev reklaampilt pärineb kirjast, mille kohta olen varem hoiatuse kirjutanud – Ettevaatust IMP Baltic kataloogi tellimisega.

Just sinna ongi koer maetud. Ehkki otseselt ei ole ma mingile firmale luba andnud reklaami saata, siis Elion vahendab oma partnerite pakkumisi. Elioni vahendamist arvan sellepärast, et ehkki need reklaamkirjad tulevad otsepostitusena reklaami saatva firma e-maili aadressilt, siis ikkagi on kirja lõpus pisikene rida, et peaksin antud firma edasiste kirjade loobumiseks muutma just hot.ee seadeid.

Väga võimalik, et Elion suudab mingil tehnilisel viisil näidata kirju vahendades otsesaatjat. Ja kindlasti ei avalda ta ka kasutajate e-posti aadresse kolmandatele osapooltele, erandina vaid Telekom Grupi äriühingutele, kuna Elioni Privaatsuspoliitika lehel lõigu all “Kuidas on Sinu andmed kaitstud” on seda selgesõnaliselt kinnitatud.

Kui aga lugeda teiselt lehelt  hot.ee kasutajatingimusi, siis punkt 3.2.5 ütleb:

Saan sellest aru, et vaid Elioni tooteid/teenuseid tutvustavat materjali on Elioni enda tingimuste kohaselt lubatud tal edasi saata. Ja rohkem ma neist tingimustest välja ei lugenud, et peale nende enda reklaamimise võiksid nad veel kellegi teise reklaampostitusi edastada.

Kui aga rääkida Elioni partneritest, siis juba kolmandalt eraldi olevalt lehelt  – partnereid tutvustavalt lehelt –  ei leidnud ma selliseid Elioni poolt valitud partnereid, kelle poolt mulle reklaamkirju saadetakse. Ka juba reklaami edastanud firmade kodulehtedelt ei leidnud ma ühtegi viidet, et neil oleks partnerlussuhted Elioniga.

Seega ma ei saagi täpselt aru, mis tingimuste alusel vahendab Elion nn oma partnerite kirju – kes need partnerid on, et teinekord teaks arvestada; kuidas neid saadakse, kuidas partneriks olemine käib, kas sellist teenust ostetakse ettevõtete poolt sisse jne. Tean vaid seda, et tegelikult olen ma reklaami saamiseks ise loa andnud, kuna olen hot.ee seadete real  Partnerite pakkumised märkinud linnukesega ruudu:

“Soovin saada infot ja reklaami erinevate toodete ja teenuste kohta. NB! Muudatus jõustub 7 päeva jooksul.”


Muidu poleks midagi, aga kasutajana ma eeldan, et asi oleks läbinähtav ja leiaksin kohe soovitud info ühest kohast, näiteks  hot.ee teenuste kasutamise tingimustes, kuna tegu on reklaamide saatmisel just nimelt  Elioni hot.ee postiteenusega , mitte et ma peaks hakkama tuhlama erinevatel lehtedel ja seda infot tikutulega taga otsima. Sest tõenäoliselt ikkagi on Elionil õigus teiste firmade ehk partnerite (hetkel jääb mulje, et salajaste partnerite) reklaamkirju edasi saata . Aga kuidas täpselt see vahendamine käib, seda informatsiooni ma umbes tunni jooksul ei leidnud ja edasi polnud aega otsida ka.

Aga noh, eks vigadeta pole me keegi – nii inimestena, blogipidajatena kui ettevõtjatena.

Siinkohal nõustun ma Tõnu Samuel kommentaariga, kus ta mainib: “…Masspostitaja peab teadma, kus, kes ja millal on andnud nõusoleku kirju saada. Kui ta seda ei tea ja ikka saadab, on ta spämmer.” Lisaksin siia juurde, et veelgi parem oleks, kui reklaampostitaja mitte ainult ei teaks, vaid ka märgiks kirja lõpus ära, et kust, kellelt, kuidas ja millal on kasutaja postiaadress saadud, et on võimalikuks osutunud reklaami saatmine. See lubaks ettevõtetel, kes ei taha endast reklaamisaajatele valet või isegi vastikut muljet jätta, kaitsta oma seisukohti ja rahulikult ausat äri reklaame saates edasi ajada. Ja sel juhul, isegi kui inimene on unustanud, et ta on võibolla kunagi tõesti andnud loa reklaami saamiseks, tuleb see talle kohe meelde ja kobiseda pole enam midagi.

MKM teatas mõned päevad tagasi, et edaspidi tohib füüsilisele isikule otseturustuslikke sõnumeid ja teadaandeid, sealhulgas nii e-posti, faksi kui ka SMS-e ja MMS-e, saata üksnes isiku eelneval nõusolekul. Seega, kes ei soovi enam  Elioni vahendamisel reklaami saada, võtke ära linnuke kastist Partnerite pakkumised ja salvestage muutused, või muidu saate pakkumisi edasi, kuna teie eelnev nõusolek on olemas. Sama kehtib ka teiste postiteenuste pakkujate puhul.

Veel: reklaampostituste lõpus on alati või peaaegu alati kirjas read, mis võimaldavad pakkumistest loobumist. Kes ei soovi pakkumisi enam saada, kasutage neid loobumiselinke.


Kui aga rääkida minust endast, siis olen rõõmus ja õnnelik edaspidigi, kui mulle reklaampostitusi saadetakse. Mitte et ma nende õnge läheks vaid pigem soovin just leida huvitavaid nüansse, absurdseid pakkumisi või vastuolulist sõnastust, millest saaksin teinekordki oma blogis kirjutada. Varsti on üks selline lugu juba tulemas… 🙂

Gmail reeglina reklaampostitusi läbi ei luba (va. sellised reklaampakkumised, kus ma ise kindlalt tean, et olen eripakkumisena tasuta programmi nõueldes nõustunud teatud firmal saatma mulle ka teisi pakkumisi), seega võidakse kaaluda ka Gmaili kasuks. Pealegi on Gmail eesti keeles ja pakub praktiliselt piiramatult mäluruumi kirjade hoidmiseks. Näiteks mul on hetkel kasutuses 120 MB (1%) oma 7440 MB-st.

Muide, kasutajatingimused polegi alati nii igavad, et neisse ei viitsitaks süveneda. Alati tasuks need ikka üle lugeda. Kusjuures mõni paremini juriidikat tundev inimene võib teinekord päris huvitavat välja koorida, mida minusugune ei oska tähelegi panna.

Artikli teine osa asub siin – Ikka veel rämpspostinduse “pärlitest”

Kräkkimisest YouTube moodi

Nõukogude ajal oli käibel üks anekdoot: “Läheb tollane USA president Ronald Reagan Taevaisa juurde ja küsib: “Millal saab Ameerika tööpuudusest lahti?” Taevaisa mõtleb hetkeks ja vastab: “No sinu silmad seda küll ei näe!”. Läheb siis tollane Nõukogude Liidu peasekretär Leonid Brežnev Taevaisa juurde ja küsib: “Millal saab Venemaa joomisest lahti?” Taevaisa mõtleb sügavalt, kratsib kukalt, mõtleb veel veidi, vangutab siis pead ja vastab kurvalt: “No minu silmad seda küll ei näe!”

Ma arvan, et kui Microsofti omanik Bill Gates või mõni turvaspetsalist, programmeerija, autoriõiguste kaitsja või igaüks meie seast läheks samuti Taevaisa juurde ja küsiks, et millal saab arvutimaailm kräkkimisest lahti, saaks ta Kõigevägevamalt kindlasti täpselt sama vastuse mis Brežnev.

Vene vanasõna ütleb, et kala hakkab mädanema peast. Google Inc., kelle omandisse kuulub ka YouTube, on turundus-ja meediainfo ettevõtte Nielsen Company andmetel maailma suurim ja mõjuvõimsamaid intrenetifirmasid tänapäeval. Saitide populaarsust jälgiva Alexa.com andmetel on Google külastatavusreitingult hetkel esimene linternetisait maailmas, tütarfirma YouTube ise kolmas.

YouTube ole kräkkimise leht! Ent paraku populaarseima videosuhtluskeskkonnana kaasnevad ka selles omad ohud. Kes vähegi tähelepanelikumalt ja põhjalikumalt on YouTubes surfanud, on kindlasti märganud, et seal on eksponeeritud niivõrd massilises koguses piraatsusele viitavat erinevat materjali, mis paneb kahvatuma isegi torrentid ja teised P2P (Peer-to-peer) failijagamiskanalid. Mis aga asja juures veelgi kahetsusväärsem on – kui P2P programme peavad ohtlikeks, halvaks ja pahatahtlikeks igat masti arvutiasjatundjad, siis YouTube s olevatest ohtudest ei hoiata keegi. Näiteks kasvõi seda, et ka läbi YouTube jagatavatel lingiviidetel klikkides võib arvutisse ohtlikke viirusi saada. Umbes-täpselt samamoodi nagu mõnikord e-postkasti saabunud kirjade linkidel klikates.

Piraat-videoklippidel lauljatest või filmidest ei tahaks ma pikemalt peatuda, sest see on autorikaitsjate pärusmaa. Keda aga see teema huvitab, saab sellest lugeda Postimehe artiklist  “Youtube’ist kaovad Eesti muusikute videod “ ja Eesti Päevalehe artiklist “Autorikaitse jälgib valvsalt Eesti netipiraate”. Samal teemal on veel arutletud ka artiklis “Piraatfailide allalaadijad aastaks netist ilma? “ ja Tarbijakaitse lehel avaldatud arvamuses: “Autorikaitse teenib iseenda eesmärke “.

Küll  aga tahan peatuda erinevatel arvutiprogrammidel ja mängudel, mille kohta kräkkimisõpetusi ja lingiviiteid leiab YouTube´st hulganisti.  Paraku peab tunnistama, et hetkel on YouTube maailma parim piraatfailide kohta infot jagav leht. Lisaks viidetele, kust piraatprogramme leida, on juures ka ülipõhjalikud samm-sammult videoõpetused programmi lahtikräkkimisest, mis teeb asja siililegi selgeks. Samuti saab lugeda kasutajate kommentaare, kas kräkid töötavad ja kräkkimine õnnestus. Aga kahjuks paljud ei teadvusta endale, et paljusid neid kräkkimisõpetusi järgides tehakse karuteene iseendale ja oma arvutile.

YouTube´st endast otseselt ei saagi programmifaile arvutisse sikutada, küll aga jõuab jagatavate lingiviidete kaudu erinevate saitideni või failijagamisserveriteni, kust lahtimurtud programme saab tirida. Kuid just needsamad viidatud veebilehed või failijagamisserveritest tiritavad kräkid kujutavadki endast suurt ohtu.

Tuleb arvestada, et enamus neist kräkkimisele suunavaid lingiviiteid juhatavad kasutajad saitidele, kus osavalt peidetud skriptide ja varjatud troojate abil nakatatakse arvuti märkamatult. Paraku tavalised viirusetõrjed ei ole suutelised sellist nakatumist avastama, mistõttu ka kasutajal endal pole õrna aimugi, et ta arvuti on JUBA nakatunud.  Selline nakatumine võib märkamatuks jääda väga pikaks ajaks, mis tegelikult ongi pahalase eesmärk, ning seeläbi saab ohustatud kogu võrk, mille läbi suheldakse teiste arvutikasutajatega.

Ma olen täiesti kindel, et ka juba praegu on meie seas selliseid kasutajaid, kes läbi YouTube pahatahtlike viidete on läinud kerget saaki püüdma, kuid on seeläbi nakatanud oma arvuti. Eriti kehtib see nende kohta, kes ei kasuta lisaks tavapärastele tõrjevahenditele (tulemüür, viirusetõrje) ka alternatiivseid turvalisasid nagu näiteks  McAfee Siteadvisor, WOT, Netcraft jne või kasvõi Prevx SafeOnline.

Samuti tuleb arvestada, et  erinevatest failijagamisserveritest tiritavad failid võivad olla ja enamuses ongi nakatud pahavarasse. Sellest saab pikemalt lugeda siit.

Vähe sellest!

Viirustespetsialistid üle maailma räägivad õõvastavaid lugusid sellest, kuidas iga aastaga viiruste ja troojate hulk suureneb, botnet-võrgustikke tuleb aina juurde ning need laienevad, üha kasvav tendents on finantsalaste internetipettuste arv, näiteks kasutajate pangakoodide kopeerimised ja seeläbi rahavargused ohvrite pangakontodelt; õngitsemisjuhtude arv on ületamas mõistuse piire; kräkkerite sissemurdmised nii ettevõtete- kui eraisikute arvutitesse on tõusev trend jne jne.

Aga see pole ka ime, kui YouTube lehel on kõik need häkkimiseõpetused avalikult kõigile kättesaadavad. Ei pea isegi internetisügavustest otsima spetsiaalseid kräkkerite kogunemislehti!  Aga MITTE KEEGI ei ütle, et YouTube on “kahe teraga mõõk”, vaid ikka peetakse seda heaks videosuhtlusvõrgustikuks. Tõsi muidugi on, et mõned neist õpetustest ei kujuta erilist ohtu, kuid hoolikal otsimisel võib leida ka tõelisi pärle – üliohtlikke ja väga tõsiseltvõetavaid kuritegelikke õpetusi.

Ent ka siin ei saa arvestada ainult sellega, et mõni lapsemeelne ja põnevusi otsiv kasutaja võib neid õpetusi järele katsetades väga kergesti libastuda ja eneselegi ootamatult küberkurjategijate nimekirja sattuda, vaid enamus neist häkkimisvahenditest on ise pahavaraliste koodidega nakatatud. Kräkker on ju samuti ikkagi inimene, ent salakaval inimene, kõigi oma uudishimu ja kiiksudega, ning tunneb huvi, et kes veel tema loodud kräkkimisvahendit kasutab ja milleks. Sellepärast ongi enamustesse neist kräkkimisvahenditest paigaldatud kas tagauks ehk backdoor, mis võimaldab hiljem kräkkeril täielikku kaugjuurdepääsu ohvri arvutisse, või on need nakatatud  klahvinuhkidesse (keylogger) ja rootkit´idesse.  Kergemat sorti pahalastest ei maksa rääkidagi.

Mida peaks tegema tavakasutaja sellistele lehtedele kas tahtlikult või tahtmatult sattudes?

Kõigepealt tuleks säilitada kainet meelt ja lähtuda ladinakeelsest väljendist “Quod licet Iovi, non licet bovi – Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale.” Kui YouTubel pole kohustust selliseid piraatsusele ja kräkkimisele kaasaaitavaid õpetusi maha võtta, siis sellegipoolest ei maksa kellelgi minna ahvatluste ohvriks ja kõike ise järgi proovida. Varem või hiljem saadakse ikkagi õiguskaitseorganite poolt jälile ja siis ei aita lihtsast vabandusest – “Aga ma ju murdsin sellesse arvutisse sisse sealt healt lehelt YouTubest leitud avaliku õpetuse järgi.”  Kui YouTube avalehel seisaks tervitustekstina:  “Hea külastaja, pane ennast põlema!”, siis keegi ju ei paneks ennast põlema.

Mida aga öelda lõpetuseks YouTube´s leiduvate piraatlusele kaasaaitavate õpetuste ja viitamiste kohta?

Google kaitseb end Digital Millennium Copyright Act´iga, mis kohustab neid lihtsalt kõrvaldama autoriõigustega kaitstud videoklippe ja viited ainult sel juhu, kui selle omanik seda nõuab.  Näiteks, kui Tuneup-utilities arendajad leiavad YouTubest oma programmile viitavad kräkkimisõpetused koos viidetega ja nõuavad nende mahavõtmist, siis YouTube peaks sellele reageerima. (Kuigi, nii imelik kui see ka ei tundu, on see mõnes mõttes vaieldav, sest kräkkimist lahtiseletavad videoõpetused kuuluvad tegelikult  autoriõiguselt nende klippide loojatele). Kui aga omanik seda ei nõua, siis pole see YouTube asi, mida üles riputatakse. Sest selle juures arvestatakse lihtsa tõsiasjaga, et YouTube keskkonda video üleslaadija  ja kommentaaride postitaja on tutvunud kasutustingimustega ning vastutab täiel määral ise oma tegevuse eest.

Mis aga puutub ise kasutajate poolt ülesriputatud piraatlusele viitava materjali eemaldamisse, siis tundub, et seda moraalset kohustust YouTubel erinevalt teistest populaarsetest ja üldavalikest internetikeskkondadest  pole.  Aga miks peakski olema, kui võtta iseloomustamiseks appi kirjalõik George Orwelli kuulsast jutustusest “Loomade farm”: “Kõik loomad on võrdsed, kuid mõned loomad on võrdsemad kui teised.”


Petturitest meie seas

Kuna lugu on nii nördimapanev, ebaõiglane ja alatu, avaldan selle artikli korraga nii oma kodulehel kui Arvutikaitse.ee-s. See nahaalne lugu peaks mõtlema panema meist igaüht  – lapsevanemaid ja lapsi, onusid ja tädisid, õdesid, vendasid ning vanamemmesid ja ka taatisid. Ehkki see lugu ei ole otseselt väga haruldane, on see siiski nii uskumatu ja jahmatav, et peaks südamesse minema igaühele. See lugu peaks inimesi mõtlema panema elu väärtuste üle ja milles need seisnevad, kas jääda ja olla aus või minna kergesti kurja teed. Olenemata ka sellest, et üldkokkuvõttes jäävad selles loos kannatajateks lapsed.

Eesspetmine internetisõna

24.detsember,  jõululaupäev, 2009.a. Vaikuse ja rahu päev. Soovide ja toredate kingituste päev. Väike Vincent ootab sära silmades Jõuluvanalt kingitusi. Palju kingitusi, sest teab, et emmel ja issil on Jõuluvanaga kokkulepe. Aga kuuse all on vaid üks kingitus – mängurobot, mis on tegelikult juba aasta aega issi töökabinetis jõulupakki minemist oodanud. Aga rohkem kingitusi pole. Selle asemel, ehkki Vincent on veel väike ja ei saa kõigest päris täpselt aru, räägib issi talle loo sellistest eluväärtustest, mida ei saa osta raha eest. Räägib õiglusest ja valest, südamlikkusest ja hellusest, aga ka sellest, et kingitused ei olegi alati kõige tähtsamad, vaid just see, mis inimeste südames ja hinges peituvad.

Väike Vincent veel ei tea, et ka Haanja metsadesse jääb seekord minemata, ehkki issi talle lubas… Aga mis sellest, kui ka koduste lumiste mändide vahel saab emme ja issiga hullata. Palegi tuleb külla palju häid sõpru ja sugulasi, kes toovad mitmeid kingitusi. Ka issi tööpartneritelt saabub vägev konstruktortool, millega mängimist jätkub kuhjaga. Ja see teeb tuju jälle rõõmsaks.

Algus

Palju on räägitud küberkurjategijatest, kelle läbi võime me igaüks petta saada. Kurjamitest, kes kasutavad ära meie arvutite haavatuvusi ja veebilehitsejate turvaauke. Palju on räägitud petturite poolt e-mailile saadetud linkidest, millele klikates nakatatakse kasutajate arvuteid pahavaraga, ja internetis leiduvatest võltslehtedest (pishing sites), mille läbi varastatakse meie identiteeti või pangakoode. Seda kõike loomulikult meie arvelt rikastumiseks.

Vähe aga on räägitud meie endi seas olevatest petturitest, kes vastupidi eelkirjutatule püüavad ise leida veebilehtedelt turvaauke ja nende läbi saada omakasu. Inimestest, kelle jaoks pole miski püha, kelle moraal ei kannata kriitikat ja keda südametunnistus ei piina. Kusjuures need võivad olla kõige tavalisemad pereinimesed meie endi keskelt, kellel on ka lapsed. Lapsed, kes võivad olla vanemate pettustega kursis ja sellest eeskuju võtta.  Arvata, et eetika ja moraal ei kõlba kuhugi ning edaspidi astuda vanemate jälgedes…

veebileht lastele ja nende vanematele

Väljavõte lastevanemate ja pereinimeste sotsiaalvõrgustiku Nupsu.ee eestvedaja Kaarel Veike blogipostitusest:

“ … Siiski kõik süsteemid ei hilinenud nii oluliselt ning detsembris valmistas tohutul hulgal rõõmu Nupsu kasutajatele Nupsu Kinkekaart ning sellega seotud mäng, koodijaht. Kogu detsembri said lapsevanemad (tulevased ja praegused) osa adrenaliinirohkest mängust. Paljud tundsid suurt rõõmu ning mõned isegi viha või masendust, kui meie koodijahi absoluutne geenius Triin suutis mitmeid kordi selle mängu võidu teiste nina eest ära krabada. Viimase koodijahi palusimegi just Temal korraldada.

Nüüd aga räägin Teile selle pika eeljuhatuse peale väga jahmatamapaneva loo, mida ei teadnud koodijahti korraldav Triinuke ega teised Nupsukad. Meie süsteemis oli turvaauk ning selle turvaaugu avastas üks perekond, kes seda agaralt ka ära kasutama hakkas. Selliselt me täitsime Terve detsembri tellimusi, mille eest meile reaalset raha ei laekunud. Kui keegi veel ei tea, siis Nupsu salvestab inimeste liiklust ning seda selleks, et musta stsenaariumi korral aidata kaasa pedofiilide ja pervertide tabamisele. Me ei oleks hetkekski arvanud, et digijälgedest leiame hoopis perekonna, kes ikka ja jälle tellimusi meile esitavad ning meile meie süsteemis leidnud turvaaugust teada ei anna. Niisiis samal ajal, kui algamas oli viimane koodijaht ning Triinuke koodi peitmisega vaeva nägi, suhtlesin mina hoopis ühe kurjale teele läinud emaga.”

Millisest turvaaugust käib jutt, see polegi ehk nii oluline. Alati on nii, et kui püüad midagi täpsemalt seletada, antud juhul turvaaugu iseloomust, siis ikka leidub inimesi, kes soovivad seda leida ja võibolla ka toimimise põhimõtet järele proovida. Aga mõnele võib selline suurepärane ahvatlus saatuslikuks saada. Samamoodi, nagu siinkirjutatud pealtnäha korralikele pereinimestele, kes võibolla polegi nii halvad, aga ei suutnud kiusatusele vastu panna. Ja edasi sai sellest ahelreaktsioon, mistõttu nüüd võib neid nimetada kelmideks ja süüdistada arvutikuritegudes.

Tulem

Selle häbiväärse pettuse tulemusel said kannatada kõik lapsevanemad, kes mängust ausalt osa võtsid. Kannatada said eelkõige nende lapsed, sest mäng oli ju mõeldud just nende jaoks, neile kingituste tegemiseks Nupsu.ee poest. Keegi ei tea, millises trööstitus olukorras võisid sellel raskel ajal olla mõned ausad perekonnad, kes Nupsu.ee mängu abil püüdsid korrakski oma laste ellu rõõmu tuua…. Aga paraku nüüd enamus tuhande ja paarituhandese väärtusega Nupsu kinkekaartidest, mida petturitest ema ja isa saatsid teineteisele, on ainult nende endi kuuse alust kingitustena ehtimas. Kõik need ebaausal teel omandatud kingipakid on reaalselt kinni maksnud Nupsu.ee juht Kaarel Veike omast taskust.

Siin ei saa ka rääkida ahnete petturite nooruserumalusest, sest kolmekümnendad eluaastad eeldavad juba elementaarset küpsust. Kahjuks ei saa rääkida ka lahenduse leidmisest, sest ehkki Kaarel Veikele lubati pettus heastada ja raha tagasi maksta, siis kahetsusest pole siiani veel märkigi.

Helgeid mõtted Kaarel Veike blogipostitustest:

“….Kuid tegelikult tahan ma öelda hoopis seda, et ärme tee teistele sedasi kurja. Kingipakkidel kuuse all pole tegelikult tähtsust. Väärtus seisneb hoopis milleski muus ning eks ma seda nüüd nende jõulude ajal üritangi Vincentile näidata!

…  Kuna meil üleloomulikud võimed puuduvad, siis pidime võtma kasutusele inimlikud võtted, et mitte lasta toimunul meie meelel ja keelel võimust võtta.

…. Ja kuna ma olen ilmselt paadunud optimist, siis tahaksin tuua välja kõik hea, mis sellest puntrast minule isiklikult välja koorus.

Me ei seisnud ühtegi minutit kaubanduskeskuste järjekordades, et osta kingitusi, mis võib-olla saajale isegi huvi ei paku.
Me ei kulutanud ajuvabalt palju raha plastmassile.
Me sõbrad said kingiks just sellise asja, mis Maria hinge ja hellust kõige paremini peegeldavad. Tõeliselt maitsvad jõululeivad rosinate ja muu huvitava kraamiga. “

Kuri lõpp blogipostitustest:

“… See, et mina olen paadunud optimist ning oskan välja tuua halbadest asjadest head, ei anna alust eneseõigustusele ning ei sea tehtud tegu paremasse valgusesse.

…. b) Me oleme sunnitud pöörduma õigusorganite poole ning seejärel süüdistatakse neid kelmuses, arvutikuritegudes ning ühtlasi esitatakse nõue ka alusetu rikastumise asjus. Tegemist on lapsevanematega ning sellise skandaali tagajärjel saab kannatada kogu perekond. Minu viimane soov oleks käia seda rada.”

Suured tänud lastevanemate suurima sotsiaalvõrgustiku Nupsu.ee juhile Kaarel Veike´le , et ta oli nõus seda lugu avaldama.


Miks on vaja programme ja draivereid uuendada?

kuidas uuendada, värskendada programme, rakendusi, tarkvara, draivereidNeli peamist põhjust, miks on vaja uuendada nii draivereid kui programme, on järgmised:

  • Ükski tarkvara pole eksimatu, igaühes neist on mõni viga või teevad nad vigu, mis avastatakse kas programmeerijate endi poolt või teatavad sellest kasutajad. Samuti ei pruugi kõik funktsioonid hästi töötada.

Näiteks draiverite puhul mõne riistvara vajalik funktsioon ei pruugi toimida, töötab halvasti või stabiilsus on häiritud. Loe pikemalt Draiverite otsimine, allalaadimine ja uuendamine tasuta SlimDrivers Free abil ja Mis on Draiver ja kuidas neid uuendada.

Registriprogrammid võivad eemaldada ka vajalikke ja kasulikke faile, samamoodi tõrjeprogrammide erinevad kaitsemoodulid  võivad suhtuda lubamatult mõnda üldtuntud heasse rakendusse. Tõrjeprogrammide puhul  enamuses valehäireid (false positive) parandatakse tavaliste andmebaaside uuenduste (update) abil, aga vahetevahel tuleb parendada ka mooduleid või tervet programmi. Ega ilmaasjata pole paljudes programmides eraldi linki, mille abil palutakse kasutajatel teada anda leitud vigadest, nii valehäiretest kui programmivigadest. Programmi uuemates versioonides on aga seni teadaolevad vead parandatud.

  • Versioonide uuendamisega parandatakse ka haavatuvusi ja lisatakse turvaparandusi, mis programmidest või draiveritest on leitud. Tarkvara haavatuvusi kasutavad teadaolevalt usinalt ära küberkurjategijad, kes leitud nõrkuste abil nakatavad kasutajate arvuteid erinevasse pahavarasse.

Üheks paremaks näiteks on Adobe Reader, millest kräkkerid lausa sihilikult otsivad turvavigu, et paigaldada sellesse pahatahtlikud koodid ja skriptid, et nakatada võimalikult palju kasutajate arvuteid. 2009 aasta maailma kõige haavatavamaks programmiks oligi Adobe Reader. Haavatauvusi otsitakse tavaliselt kõige enam just nendest programmidest, mida maailmas kõige enam kasutatakse. Mida populaarsem on programm, seda suuremat kahju saab neist leitud haavatuvuste abil tekitada.

  • Uute programmiversioonidega täiustatakse rakendusi.

Näiteks registripuhastusprogrammidesse lisatakse uusi reegleid prahi leidmiseks või -registrivigade parandamiseks. Tõrjeprogrammides aga täiustatakse näiteks täiustatakse heuristilist kaitsetasandit või parandatakse reaalajakaitset. Samahästi võidakse näiteks tõsta programmide skanneerimiskiirust.  Samuti lisatakse programmidesse ja draiveritesse täiesti uusi funktsioone, mis tõstavad nende kasumlikkust. Või hoopis muudetakse programmi välimust  kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks. Draiveritele lisatakse veel näiteks jõudluse parendamiseks täiendusi. Ja nii edasi.

  • Uusi  versioone kohandatakse erinevate süsteemidega, erinevate tootjate komponentidega või arvutis olevate teiste rakendustega.

Näiteks ühte süsteemi võib üks tarkvara hästi sobida, teises süsteemis aga töötab halvasti. Hiljuti katsetasin Norton Antivirus 2010 ja jäin väga rahule – kiire, kasutas vähe ressursse, meeldiv välimus jne. Soovitasin tuttavale 3 kuulist prooviversiooni, kel sama opisüsteem  Windows XP Pro 32bit. Väidetavalt hangus tal nii programm kui ka hangus arvuti. Järelikult minu süsteemi programm sobis, tema süsteemi mitte. Programmi uuem versioon aga võib ka talle sobida, mida eeldatavasti on kohandatud paremaks.

Või näiteks mõned tõrjeprogrammid teatavad installeerimisel, et leiti programm, mis ei sobi temaga kokku – tuleb maha installeerida või loobuda programmist, kuna need koos satuvad konflikti.  Järgmine versioon aga võib olla selle teise programmiga kokkusobitatud. Või näiteks mõned programmid sobivad hästi 2-tuumaliste protsessoritega (Core 2 Duo), 4-tuumalistega aga mitte (Core 2 Quad). Või näiteks olemasolevad draiverid ei sobi hästi Microsoft uute värskendustega (Windows Update). Jne.

Üsna sageli on programmitootjate kodulehel üleval, mida uuem versioon pakub, mida selles on muudetud,  kohendatud või kohandatud. Tavaliselt leiab selle info lehelt Verison history , näitena kasvõi registripuhastaja CCleaner versioonide ajalugu või süsteemioptimeerija CachemanXP versioonide ajalugu (keri lehel allapoole).

Programmide ja draiverite uuendamisest on põgusalt juttu  siin , siin ja pikemalt siin.

Windows turvapaigad igasse arvutisse

NB. Artikli olen juba avaldanud Arvutikaitse.ee-s. Siin blogis avaldatud loos olen vaid lõpuosa tunduvalt täiendanud.

Bill Gates and MicrosoftEi mäletagi täpselt, oli see neli või viis aastat tagasi, kui üks mu tolleaegne tuttav arvutipoest pakkus mulle ühe pisikese teene eest tasuta  Windows XP originaalplaadi tõmmist. Asi olevat ametlik ja ehtne, kuna arvutipoodidel teatavasti on sellised plaadid alati olemas, mida nad ilma opisüsteemita DOS- arvutitesse paigaldavad.

Mis siin salata, loomulikult olin ma juba eelnevalt teistelt tuttavatelt kuulnud, et mees ajab opisüsteemi paigaldamisega ka väikestviisi äri – sellise piraat-originaal XP installeerimise eest klientide arvutisse küsiti tollal umbes 500 kuni 600 krooni puhtalt kätte. Muuseas, ka tänapäeval pole taoline äri kuskile kadunud, ikka ja jälle kuulen tuttavatelt, viimati umbes kaks kuud tagasi, kuidas üsna suurtes ja prestiižsetes arvutisalongides pakuvad mõned müüjad tehingut – kas osta originaal CD-plaat poe riiulilt või lasta neil endil paigaldada soovija arvutisse samuti “ehtne” opisüsteem, ent CD-d kaasa ei saa….siis läheks see maksma kõigest 300-350 krooni, loomulikult ainult sulas ja ilma arveta. See on kõigile teada avalik saladus.

Minul aga saadud ametlik ja ehtne Windows XP originaalsüsteem  kuvas paari kuu möödudes arvutinurka värvika genuine-kellukese, mis teatas, et tegu EI OLE õige versiooniga. Arvatavasti oli mulle kingitud tõmmist kasutatud juba kümnetel (või sadadel) teistel arvutitel ja ühel hetkel Microsoft lihtsalt avastas selle.  Ja Windows turvavärskendustel (Microsoft Update) oli nüüd kriips peal.

Sellest ajast peale olen kasutanud ainult ehtsat XP opisüsteemi, mis sai soetatud tuntud firmapoest. Ehkki nõudmisel, et “soovin osta XP plaati”, kus eriliselt rõhutasin sõna “OSTA”, vaatas nooruke müüjatar mulle otsa sellise ehmatuse ja üllatusega justkui kurjategijale, kes küsib Kalashnikovi automaati koos pidemetäie padrunitega , et massimõrva korraldada. Sellist jahmatust võis tõlgendada – no oled sina ikka puhta loll, kes siis tänapäeval enam opisüsteeme OSTAB!

Aga noh, igatahes eluaegset traumat ma sellisest suhtumisest siiski ei saanud, kuna tean juba ammu, et omakasupüüdlik must äri opisüsteemide paigaldamisega mõne tegelase  poolt ei kao tõenäoliselt ka tulevikus ja kannatajateks jäävad ikka ja ainult raha kokku hoidvad  kliendid. Odav ei ole alati hea! Mõnedest sellistest tõestisündinud juhtumistest petta saanud inimestelt saab lugeda siit.windows genuine - this copy is not genuine

Kas piitsa või präänikut?

Sõprade ja tuttavate arvuteid viirustest puhastades või registrivigu parandades olena aga sageli ise üsna hädas. Autentsuse kelluke vilgub kurvalt nurgas ja süsteem on turvapaikadega lappimata.

Teinekord on üsna raske tõestada, et viirus on arvutisse pugenud just värskenduste puudumise tõttu, ent see on enam kui võimalik. Eriti just selliste pahalaste puhul, mis peamiselt levisid paar-kolm aastat tagasi, ent paikadega sai nende suurem sissetung tõkestatud. Ka Confickeri olen leidnud, ehkki Microsoftil on sellele turvalapp olemas.

Mida ma peaksin sellistel juhtudel tegema?  Ma ei saa ju hakata oma tuttavate sõrmi sahtli vahele lapikuks lööma või neid piitsaga nüpeldama. Ka parastamine ei anna midagi, kuna enamustele on taoline “ehtne” piraat- opisüsteem paigaldatud kellegi kolmanda poolt, ilma et arvutiomanik ise midagi halba aimaks. Ja siin on veel üks nüanss  – isegi, kui arvutil endal on garantiiaeg olemas, siis probleemide korral ei saa seda suunata remonti, sest seal võidakse väga hästi öelda, et vead on põhjustatud piraat-opisüsteemi kasutamise tõttu. Ning siis ei olegi midagi vastu vaielda ning abivajajal endal tuleb taskuid kergendada.

Olen ka märganud puhast hoolimatust oma arvuti korrashoiu suhtes (andku tuttavad mulle need karmid sõnad andeks!). Millalgi aegu tagasi on nende arvuti opisüsteemi Windows installiplaadiga parandatud, misjärel Microsoft Update on lakanud toimimast. Ja seejärel pole isegi proovitud seda uuesti tööle saada, kuna ei peeta seda eriti vajalikuks. Peaasi, et internetti saab, MSN-is lobiseda või mõnusaid mänge mängida.  Aga uskumatult raske ja aeganõudev on just selliseid paikamata arvuteid korda teha.

Samas, isegi kui tegu pole ehtsa opisüsteemiga,  teen alati kõik võimaliku, et kasutaja ei oleks ohtlik ei endale ja eriti just teistele arvutikasutajatele, kaasaarvatud mulle. Ega siis ilmaasjata internetiteenuste pakkujad mõnedel kasutajatel internetiühendusi piira. Kõige kurvem asja juures ongi just see, et viirustega nakatatakse just teisi internetti ühendatud arvuteid, ilma et sellest aru saadakse (vahel ei tahetagi seda tunnistada, ehkki aimatakse). Ja esmasteks kannatajateks on tavaliselt parimad semud  ja head kamraadid, kes ühel hetkel lihtsalt loobuvad nakatunud arvutiomanikuga suhtlemast.

Mida teha opisüsteemi turvalisuse tõstmiseks?

Kõigepealt tuleb loomulikult kõikvõimalikust õelvarast  lahti saada, vahet ei ole, kas tegu legaalse või mittelegaalse opisüsteemiga. Eraldi linke ei hakka siin välja tooma, kuna kõik viiruste- ja nuhkvara eemaldamiste vahendid on lihtsasti  leitavad Arvutiturbe rubriigist Tõrjeprogrammid.

Järgmisena võiks nii ehtsa- kui piraatsüsteemi omanikud üle kontrollida, kui palju haavatavusi nende opisüsteemis leidub.

Tasuta kõigile Protector Plus – Windows Vulnerability Scanner on väga lihtne ja ülikiire vahend nende tuvastamiseks, mis lisaks teatab, kas tegu on kriitilise-või vähemolulise haavatuvusega. Utiliidiaknas lingile klikkides suunatakse kõigepealt Microsoft lehele täiendava info lugemiseks, kust leiab ka eraldi lingid konkreetse turvalapi allatirimiseks. Loomulikult tuleb valida just opisüsteemi versiooni  järgi sobiv allatirimislink. Utiliit sobib süsteemidele Windows 7, Vista, XP,2000. Nii kodulehel kui utiliidis endas on kirjas kuupäev, millal seda on viimati värskendatud, uusima  versiooni peab alati uuesti kodulehelt arvutisse tirima.
Windows protector

Seejärel võiks nii ehtsa- kui piraatsüsteemi omanikud kontrollida üle, kas kõik vajalikud opisüsteemi värskendused on arvutisse paigaldatud.

Windows Update Scanner sobib süsteemidele 2000, XP (32-ja 64bit) ning Server 2003. Selle abil on  võimalik leida arvutist puuduvad Windows värskendused  ja suunava lingi abil jõuda otse Microsoft kodulehel konkreetse allalaadimisleheni.

Utiliidi arvutisse paigaldamisel tuleks jätta linnuke kastikesse Verknüpfung (lingiviited) ja valida sobiv keel.

if windows update not working

Utiliidi enda uuendamiseks tuleb valida Help – Check for updates, viimane signatuuride versioon arvutisse tirida ning pärast seda vajutada Scan.

kontrolli windows värskendusi

Süsteemis juba olevad turvavärskendused märgistatakse linnukesega, puuduvate paikade taha kuvatakse rist. Eraldi võib valida List not installed updates, et näha ainult puuduvaid paiku. Ehkki info on saksa keeles, siis siniselt märgitud link To the KB-Download viib Microsoft kodulehele, kus on kirjas  informatsioon turvavärskenduse kohta, mille võib sealtsamast kohe arvutisse tirida ja paigaldada.

windows update alternative

Aga kui ka selle abil ei saa probleemi lahendatud?

Tean, et paljud kasutavad oma opisüsteemi lappimiseks RyanVM’s Windows XP Post-SP2/ SP3 Update Pack või Windows Update Scanner autori Manuel Hoefs loodud Windows värskenduste komplekti XP UpdatePack, mis sisaldab kõiki viimaseid turvapaikasid opisüsteemidele XP. Kuigi olen viimase komplekti ise oma arvuti peal ära proovinud ja hetkel veendunud, et põhimõtteliselt see kahju ei tee ega sisalda pahavara, siis sellised kolmanda osapoole värskenduste allalaadijad peaksid olema siiski äärmised abinõud, et süsteem uuendatud  saaks.

Ja ehkki internetist põhjalikult otsides ei leidnud ma kusagilt viidet, et tegu oleks kas pahatahtliku rakendusega või häkkimisvahendiga, samuti veebipõhiste failiskanneritega utiliiti läbi kammides ei teatanud ükski viirusetõrje pahatahtlike koodide olemasolust, siis ikkagi, kui otsustatakse kasutada neid äärmisi abinõusid Windows värskenduste arvutisse saamiseks, siis tuleks arvestada mõninga asjaoluga:

  1. Kui korraga kõik utiliidi abil saadaolevad turvapaigad arvutisse tirida, siis paikavad need küll arvutisüsteemi parimal moel, ent paraku liigagi hästi, nii et töö-ja surfamismugavus võib häiritud saada. Ehkki ma ise pööran väga suurt tähelepanu arvuti turvalisusele, siis mulle isiklikult niimoodi ka ei meeldi, kui mu arvuti enam üldse “hingata” ei saa. Värskenduste paigaldamiseks tuleks ikka enne klikata numbrikoodide peal ja Description real lugeda infot antud turvapaiga kohta. Kui mõnest paigast soovitakse loobuda, siis tuleb linnuke kastist ära võtta. Samahästi võib noolekesest valida vaid kõige olulisemad turvapaigad (Relevant).

windows värskenduste pakett

2. Utiliidi autor tänab küll kõiki usalduse eest, kuid ei võta mingit vastutust tekkinud kahjude- või kaotatud andmete eest, mis värskenduste paketi paigaldamisel võivad ilmneda. Siin pole midagi imestada, sest Microsoft turvapaigad tekitavad  paraku liigagi sageli arvutisüsteemi paigaldamisel erinevaid probleeme.

kui windows värskendused ei tööta

3. Saksakeelset täispaketti on tiritud  43366 korral, üksikuid paikasid 8931 korral ning inglisekeelset paketti 17130 korral, mis kokku liites teeb üsna aukartustäratava summa. Aga mis võib juhtuda siis, kui autor, kelle koduserverist uuendusi jagatakse, hakkab end ühel hetkel tundma maailmavalitsejana ja lisab paketti midagi ebameeldivat?  Seega – usalda, aga ALATI kontrolli!

Tähelepanuks!

Enne uuenduste allalaadimist tuleb alati luua süsteemi taastepunkt ja/või kasutada alternatiivseid  süsteemitaastajaid nagu näiteks Easeus-todo-backup, Acronis-true-image, Macrium-reflect jne. Sest paraku on Microsoft uuendustega nii, et need ei pruugi kõikide süsteemidega alati hästi sobida. Näiteks mul endalgi tõid viimased automaatsed uuendused arvutisse paiga, mis rikkusid ära taaskäivitusele (restart) mineku.

Küsimused ja vastused Arvutikaitse.ee kommentaaridest:

Kaido

Tegin testi selle programmiga. Enne veendusin, et minu Windows Vista on uuendatud. Kaasa arvatud lisatooted, mille uuendamist on võimalik läbi Windows Update tööriista teha.
Nüüd postituses toodud tööriist väidab et mul on 2 kriitilist ja 8 olulist uuendust tegemata. Kumbal on õigus. Microsofti uuendusel või Protector Plus kontrollijal?
Kelle kapsaaeda sellisel puhul tuleks kive loopida? Enda või teiste.
Võibolla on see tingitud MS Office 2010 betast! Kõik probleemid aga ei ole seotud Office’ga. Või on tingitud varasemas MS Office 2007 trial versioonist.

Vastus:

Kaido….hea tähelepanek, sest pidin sellest põgusalt kirjutama just Windows Update Scanner ja Windows XP UpdatePack lõigus, ent paraku jäi see info artiklist välja. Manuel Hoefs kirjutab oma allaladimislehe eessõnas, et tema utiliidid teevad kindlaks ka selliste paikade puudumise, mida Microsoft ise automaatsete uuendustega ei paku, ehkki need on kriitilistena või olulistena registreeritud koos tirimisfailiga Microsoft teistel lehtedel. Miks Microsoft mõndasid haavatuvusi registreerib küll kriitilistena, aga samas ei paku neile automaatseid paikasid, on pigem küsimus Microsoft-meestele.

Tõenäoliselt ei kujuta need haavatuvused massilist ohtu ja teine teema, millest ise olen katsetamise tulemusel aru saanud – mõned paigad võivad turvata arvuteid üleliia, keerates neil “hingamise” kinni, seega jäetakse nende olulisus ja arvutisse tirimine kasutajate enda otsustada. Näiteks kui ma ise tirisin kõik pakutavad paigad kõik korraga arvutisse, siis peale restarti oli mu arvuti kasutusmugavus kadunud – ekraanile toodud otseühendus e-maili postkastiga, mis teatab mind momentaalselt saabuvatest kirjadest, ei toiminud enam. Samuti ei saanud ma enam ühendust osade lehtede rss-voogudega ega ka 5-päeva ilmateatega minu kodulinna kohta weather.com-ist, mis samuti on mugavust arvestades mul otse ekraanile toodud.
Winvulscan toob samuti välja nende arvates kõige olulisemad puuduolevad paigad, mida ka Microsoft nimetab kriitilistena (utiliitide linkidel saab otse Microsft lehele ja lugeda nende kohta, nagu artiklis juhendatud), ent ise ei paku automaatsete uuendustega.

%d bloggers like this: