Kuidas muuta Twitteri välimust oma kodulehe sarnaseks

Paljudel firmadel ja tavakasutajatel on lisaks kodulehele olemas ka Twitteri konto.  Üsna sageli aga, kui ma kasutajate kodulehelt lipsan nendeTwitteri kontot vaatama, siis see välimus pole eriti kiita – sageli kasutatakse Twitteri enda vaiketeemasid mis on üheülbalised ja üldistavad.

Loomulikult pole minu asi öelda, kuidas keegi oma Twitteri välimust peaks seadma, ja loomulikult pole ka Twitteri enda pakutavad teemad inetud, aga eriti just firmade puhul oleks ju neile endile oluline, kasulik ja heaks reklaamiks, kui erinevatel kontodel oleksid samad firmalogod, tunnuslaused, värvid või ka firma üldtutvustus.

Teatavasti kodulehe kujundamistööd maksavad suhteliselt palju, samuti ka eraldi kodulehe alusblanketi loomine. Praegusel MASU ajal aga ei taha keegi selle peale raha raisata. Sellepärast kasutataksegi Twitteris olevaid teemalahendusi, mis aga ei anna täit infot firma kohta ja jätavad suhteliselt kesise mulje.

Tegelikult saab aga tasuta vahenditega ise luua lihtsasti oma kodulehest või blogist alusblankett, mille saab paigutada Twitteri teemapildiks ja mille vahel hakkavad jooksma Twitteri säutsud. Allolevat pildikatkendit saab täismahus vaadata siit ja võrrelda siis sellesama blogilehega.

Kes aga soovib vaadata vastupidist näidet, kus Twitteri konto pole kuigi informatiivne, ehkki  on küll väga ilusate värvikombinatsioonidega, võib esialgu avada Arvutikaitse.ee kodulehe ja seejärel võrdluseks Arvutikaitse Twitteri lehe.

Kuidas aga teha oma blogist või kodulehest alusblankett, mis oleks sinna kirjutatud tekstist puhas, kuid millel oleks informatiivne logoga päis ja vajadusel ka veebilehte tutvustavad parem- või vasakveerud?

Asi on imelihtne. Kõigepealt on vaja tirida arvutisse Mozilla Firefox või  Google Chrome (mõlemad vastavalt soovile kas eesti või inglise keeles). Seejärel on vaja paigaldada ühele neist veebilehitsejatest plugin, millest olen kirjutanud siin – Firefox mugavamaks – FastestFox/Browse Faster. Samas loos on ka õpetus, kuidas pluginat Firefoxile paigaldada.

Firefoxi plugina saab siit lehelt ja Chrome brauserilaiendi sellelt lehelt.

Kui plugin on veebilehitsejale paigaldatud, tuleb oma blogis või kodulehel avada selline leht, millel on suhteliselt vähe infot – see on vajalik iseenda mugavuse mõttes. Mina valisin selleks lehe Google Translate.

Nii palju kui sellel lehel teksti on, kaasaaarvatud pildid, teen hiire vasaku klikiga aktiivseks, seejärel valin paremkliki abil FastestFox funktsiooni Remove Selection ja vajutan sellele. Valitud pildid ja tekst kustutatakse ning järele jääb puhas leht.

Loomulikult peab igaüks ise arvestama oma lehe eripäraga ja soovidega, et mida kustutada ja mida jätta. Mina näiteks tahtsin jätta mõlemat veergu alles, nii vasak- kui parempoolset, aga soovi korral oleksin võinud ühe neist kahest või kasvõi mõlemad korraga samuti kustutada nii, et alleks oleks jäänud vaid lehe päis ja logo. Sõnaga, kustutada saab kõike, mida vaid tahetakse ja alles jätta samuti vaid seda, mida soovitakse. Kui ma näiteks oleksin soovinud veel kustutada paremast veerust Otsi-lahtri ja Google Translate automaatsed tõlkijad, siis ma oleksin saanud seda teha ja teema Kasulikku oleks tõusnud kustutatu asemele.

Kui leht on meelepäraseks muudetud, tuleb teha sellest ekraanipilt ehk Print Screen ja see salvestada. Edasi saab seda mõõtu lõigata ehk siis pildile jäänud ebavajalik osa (näiteks veebilehitseja ülemine äär ja arvuti alumine tegumiriba) välja lõigata fototöötlusprogrammidega Photo!Editor või FotoMix või Microsoft Office olemasolul kasutada selleks Microsoft Office Picture Manager´i (avada sealt Edit Pictures, seejärel Crop). Samuti võib siis veel vajadusel töödelda pildi heledust, teravust, värvigammat jne.

Kui suureks aga pilt jätta ehk mitu pikslit valida, seda on mul üsna raske soovitada, kuna arvutiekraanid on erinevad. Ühtedel kasutajatel on moodsad laiekraanid, teistel aga vanemat tüüpi neljakandilised kuvarid.

Näiteks minu arvutiekraani resolutsioon on 1440×900 pikslit, monitor ise on 20,1 tolli. Pildi riputasin üles 1282×740 pikslit. Sellise pildisuuruse valisin nö keskteena, kus enamik peaks nägema enam-vähem normaalset kontopilti, kuid paraku kõigi jaoks pole see ikkagi kõige parem lahendus. Midagi ei ole aga teha, ekraanide resolutsioonide erinevus jääbki sellisel puhul probleemiks – näiteks 15 tolliste kuvarite omanikele, mille ekraani resolutsioon on 1024×768, jääb pilditeema segaseks.

Edasi sisene Twitteri kontole, vali Settings, seejärel Design ja Change background image ning Browse nupu abil laadi pilt arvutist kontole. Kinnitamiseks vali Save changes.

Kes soovib veel oma konto taustavärve muuta, võib avada Change design colors ning muuta nii tausta-, teksti-, linkide-, küljeriba- kui ka küljeriba äärte värvust.

NB! Võrreldes firma või tavakasutaja peamise kodulehega ei oma Twitteri konto niivõrd suurt tähtsust, et kõik peaks selles läikima kui kuld – kui ka pildid ei saa kõige paremad ja teravamad, siis keda see huvitab! Küll aga huvitab kasutajat informatiivsus, mis sellelt kontoteema pildilt leida võib. Kes selle arvamusega ei nõustu, siis sel tuleb siiski sammud reklaamifirmasse seada ja taustateema loomise eest raha maksta.

Google Tõlgi: Kuidas tõlkida võõrkeelset internetilehte eesti keelde Google Translate abil

Google tõlgi logoTegelikult alljärgnev tõlkimisviis ei kehti ainult eesti keele kohta vaid samahästi saab eestikeelset lehte tõlkida näiteks inglise-, prantsuse-, vene-, hiina- või kasvõi araabia keelde. Tõsi muidugi on, et Google Tõlgi ei anna kõige täpsemaid tõlkelauseid ja vasteid tõlgitavale tekstile, samuti mõnda sõna ei suudeta üleüldse tõlkida, kuid paraku ka ükski teine tõlkimisrakendus ei paku paremat teenust.

Põhjus, miks ma üsna tuntud ja teatud Google tõlkimisteenusest ka oma blogis ülevaate teen, on üsna proosaline – soovisin mõnede oma artiklite viited ühele välismaisele saidile Google tõlketeenust kasutades üles riputada, ent asi ei toiminud – veelgi enam, tekitasin ise veelgi rohkem segadust sellega, et lisaks blogis olevast leheviitest Google Translate lisasin veel oma saidi paremasse veergu Otsi-lahtri alla teise peaaegu samaväärse viite  – Google Tõlgi automaatsed võõrkeelde tõlkijad. See aga tekitaski välislugejates segadust ja pahandada sain just mina.

Tegelikult on aga asi selles, et kui kasutada Otsi-lahtri all olevaid automaatseid tõlkijaid, siis tõlgivad need terve blogi korraga valitud keelde, kuid paraku ei tõlgi need spetsiaalselt välja valitud artiklit. See aga tähendab, et kes tahab kindlat artiklit lugeda, peab seda uuesti blogi alguslehe kaudu otsima hakkama. Kui aga valitakse välja just kindel artikkel, siis saab selle edukalt tõlkida teistesse keeltesse, kui kasutatakse Google tõlkenuppe, mis paigaldatakse veebilehitseja tööriistaribale.

Asi toimib nii:

Avage Google  brauserinuppude leht, valige keel või keeled, millesse soovite hiljem veebilehti tõlkida. Võtke hiirega vajalikust keelest kinni ja siis tõstke ehk lohistage see hiire abiga veebilehitseja  järjehoidja tööriistaribale. Väike sinine nooleke näitab täpset kohta, mille vahele see paigutatakse. Alloleval pildil on toodud näitena armeenia keel, lisaks on veel näha araabia-, inglise- ja eesti keele nupp.

Google Translate

Otsin nüüd näitena oma blogist ühe artikli. Valisin ja avasin selleks huumorika loo Kaks uskumatut lugu, mis ei unune iial….  Kui ma nüüd vajutan veebilehitseja järjehoidjaribal nupule „araabia“, siis tõlgitakse seesama valitud link automaatselt araabia keelde ja näeb eesti lehega võrreldes välja selline:

Eesti leht:

Google tõlge eesti keelde

Araabia keelde tõlgitud sama leht:

tõlkimine Google tõlgi abil

Inglise keelde tõlgitud sama leht:

tõlkeprogramm, tõlkimise programm

Võõrkeelsete lehtede tõlkimine eesti keelde käib analoogselt, ent siis tuleb kasutada eesti tõlkenuppu. Valige välja võõrkeeles leht, mida Google Tõlgi toetab, ning eesti keelde tõlkimiseks vajutage brauseri järjehoidjaribal tõlkenupule Eesti. Veebilehe võõrkeel tuvastatakse automaatselt, olgu see siis prantsuse-, hispaania-, leedu-, läti jne keel ning tekst tõlgitakse koheselt eesti keelde.

Google Tõlge tõlkimisprogramm

NB! Varasemalt juba ütlesin, et tõlge iseenesest pole kõige parem, aga ei pea ka olema eriline ajuhiiglane, et mitte midagi aru ei saadaks. Pigem see just arendabki loogilist mõtlemist, kuna tuleb püüda ise õiget mõtet kontekstist leida ja normaalseid lauseid kokku panna.

veebilehtede tõlkimine -Google TranslateSeega, kui kellegi on välismaal sõber, kellele ta tahab oma eesti keelset kodulehte näitamiseks saata või põnevat lugu mõnest teiselt eesti veebilehelt, ja kui see sõber veel ei tea, kuidas ta saaks selle oma emakeelde tõlkida, saatke talle see õpetus. Kõigepealt võite muidugi sellesama loo ise ära tõlkida vastava keele tõlkenupu abil ja siis saata link edasi.

Mis aga puutub selle blogi Otsi-lahtri all olevatesse Google Tõlgi automaatsetesse tõlkijatesse, mis tõlgivad korraga kogu blogi valitud keelde, siis sellega on omaette teema. Tasuta ehk standardblogi .wordpress.com kasutajatele ei pakuta selliseid tõlkemooduleid, mida saab lihtsasti oma blogisse lisada. Kuid nagu näha siitsamast blogist, on ka teisi võimalusi, kuidas saab neid siiski paigaldada. Kui kellelgi tekkis soov ja huvi ka oma WordPress kodulehele-blogisse need lisada, siis andke mulle märku sellest ülevaate tegemiseks.

Android mobiili saab Google Tõlgi (Google Translate) alla laadida sellelt lehelt.

Loe lisainfot ka siit.

Online veebilehe aadressi ehk URL skannerid

Kindlasti paljud juba mõtlevad, et miks ma kirjutan nii palju artikleid veebilehitsejate- ja veebilehtedel viibimise turvalisusest. Aga just nimelt sellepärast, et pahavaraliste skriptide ja –koodidega nakatatud veebisaidid ning veebilehed on saanud viimasel ajal üha suuremaks ohuallikaks arvutite nakatamisel kurivarasse. Uue põlvkonna  pahalased, kaasaarvatud nuhkvara ja troojalased, mis on väga osavalt peidetud veebilehtede aktiivsisusse (GIF-pildid, Java rakendused, ActiveX-juhtelemendid, audio-/videoklipid jne), jäävad kasutajatele veebilehte külastades täiesti märkamatuks. Sageli aga piisab lehesisul vaid ühest hiireklikist, kui juba alustatakse arvuti nakatamist pahavarasse.

Samuti saabub tihti kasutajate postkastidesse kirju, millesse on lisatud lingina veebilehe aadress, millele ettevaatamatult klikates suunatakse ohver andmepüügi- ehk phishing saitidele. Veel sagedamini aga jagatakse suhtlusvõrgustikes (Facebook, MySpace jne), foorumites või suhtlusprogrammides (Windows Live Messenger, Skype jne) mitmesuguste veebiaadresside linke, mida pakutakse sõpradele-tuttavatele vaatamiseks. Kunagi aga ei saa kindel olla, et just nendele linkidele klikates ei satuta pahavarasse nakatatud saitidele. Sellepärast tuleks alati enne veebilehe külastamist kahtlustäratavad ja tundmatud lingid igaks juhuks üle kontrollida veebipõhiste URL-skanneritega.

Skannerid:

LinkScanner® Online –  http://linkscanner.explabs.com/linkscanner/default.aspx – tuvastab pahatahtliku või kahtlase sisuga veebilehti .

ScanThishttp://scanthis.net/ – tasuta faili ja veebiaadressi skanner, mis põhineb Clam AV viirusetõrjel

Garyshood Virus Scanner –  http://www.garyshood.com/virus/ –  faili- ja URL skanner, põhineb F-PROT, AntiVir, BitDefender, AVG, ClamAV viirusetõrjetel.

NoVirusThanks Scan Web Addresshttp://scanner.novirusthanks.org/ -on nii faili- kui ULR -skanner, mille abil analüüsitakse failide ja veebilehede sisu.

NoVirusThanks Scan Websites for iFrameshttp://www.novirusthanks.org/services/scan-websites-for-iframes/ – võimaldab leida veebilehtedelt varjatud ja pahatahtlikke iFrame koode.

GRED http://www.gred.jp/ – aitab veenduda, kas sait on ohutu või ohtlik.

FortiGuard Web Filtering http://www.fortiguard.com/webfiltering/webfiltering.html – teatab veebilehtedest, mis võivad sisaldada kõikvõimalikku kahjulikku sisu ja jagab need sobivasse kategooriasse – õngitsemislehed, õelvarasse nakatatud lehed jne.

url scanners

Unmask Parasites http://www.unmaskparasites.com/kräkkerid kasutavad sageli ära blogide, foorumite, pildigaleriide jne turvahaavatuvusi,  nakatades neid parasiitidega.  Otsib lehtedelt pahatahtlikku sisu.

vURL Onlinehttp://vurl.mysteryfcm.co.uk/ –  peamiselt aitab tuvastada, kas kontrollitav veebisait pole kantud pahategude eest musta nimekirja.

Trend Micro Web Reputation Query – Online Systemhttp://reclassify.wrs.trendmicro.com/ – kontrollib veebilehtede mainet, et kas kontrollitavat aadressi pole lisatud kuritahtlike lehtede nimistusse.

PhishTankhttp://www.phishtank.com/ – kontrollib, kas ehk veebilehed pole mitte andmepüügi kahtlusega lisatud musta nimekirja.

McAfee Single URL Checkhttp://www.trustedsource.org/en/feedback/url?action=checksingle – otsib oma andmebaasidest, millisesse kategooriasse on otsitav veebileht määratud.

kuidas kontrollida, kas saiti või veebilehte võib usaldada

Finjan URL Analysis http://www.finjan.com/Content.aspx?id=574 – analüüsib veebilehtede sisu

Norton Safe Webhttp://safeweb.norton.com/ – küsimus: kas otsitav veebisait on turvaline?

Anubis: Analyzing Unknown Binarieshttp://anubis.iseclab.org/ -faili ja URL-skanner,  analüüsib veebilehti, leidmaks pahavara. Meeletult aeglane analüüsimine, aga põhjalik.

AVG Online Web Page Scanner http://www.avg.com.au/resources/web-page-scanner/ – kontrollib, kas veebilehed võivad sisaldada peidetud pahavara

Dr.Web Link Scanner http://vms.drweb.com/online/?lng=en – lehel on nii faili kui URL-skanner

Online Link Scan http://onlinelinkscan.com/

online link scanners

Wepawet –  http://wepawet.cs.ucsb.edu/index.php – püüab avastada veebipõhist õelvara.

Allthreats Network Traffic Scanhttp://www.allthreats.com/index.pl – viirusetõrjemoodulite Avira Antivir ja BitDefender abil analüüsib võimalikke pahavarasse nakatatud veebilehti .

Prevx FTP Scannerhttp://www.prevx.com/ftplogons.asp -kontrollib pahatahtlikke FTP aadresse.

Dasient Web Anti-Malware http://dasient.com/ – analüüsib veebilehti, et avastada neist pahavara. Lehel väidetakse, et veebilehtede nakatamine pahavarasse on võtnud epideemia mõõtmed. Kontrollimine nõuab paraku põhjalikku registreerimist.

NB! URL skannerid pole paremuselt ritta seatud, järjekord on täiesti juhuslik.


Trusteer Rapport – Online tehingute kaitsemeetod

Artiklis Küberkuritegevuse tippsklass – botnet Zeus kirjutasin põgusalt juhtivast online-pangandusturbega tegelevast firmast Trusteer, kellele kuulub au olla esimene, kes avastas hiljuti uusima variandi väga ohtlikkust troojalasest Zeus, mis on võimeline varastama pangakonto kasutajatunnuseid ja paroole nii Internet Explorer kui Firefox kasutajatelt ning seejuures jääda täiesti märkamatuks viirusetõrjete eest.

Trusteer andmetel on maailmas ligi 2 miljonit veebisaiti, mis võivad sisaldada pahavara, et seda salaja kasutajate arvutisse laadida. Iga päev avastavad nad 15 000 värskelt nakatatud veebilehte, millest 79 % moodustavad head ja ausad lehed, millesse on häkkerite poolt süstitud pahavaraline kood. Ka viirusetõrjete spetsiaalsed veebikaitsed ning veebilehitsejatele paigaldatavad turvapluginad-pahavarafiltrid suudavad avastada kõigest 37% õelvarast ja 42% õngitsemisjuhtudest (phishing).

Trusteer teatab sedagi, et tänapäevased uue põlvkonna  pahavaramoodulid on tehnoloogiliselt niivõrd arenenud, et mis iganes tõrjevahendil on ülimalt raske kindlaks teha, millal klahvinuhid salvestavad pangalehtedel olles kasutajate klavivajutusi või teevad ekraanist pilti, et varastada pangandusalaseid paroole ja finantsaalast teavet kuritegude kordasaatmiseks.

Trusteer Rapport on tarkvaraline turvarakendus, mis pakub kaitset nii identiteedivarguste vastu kui ka finantspettuste eest online tehingute sooritamisel. Kaitserakendust saab kasutada igal veebilehel, mis vajavad privaatsete kasutajanimede ja paroolide sisestamist – panganduse- ja e-postkasti kontodele sisenemisel, e-poodidest oste sooritades või sisenedes suhtlusvõrgustikesse nagu Facebook, Myspace, Orkut, Linkedin jne.

Turvafirma kinnitusel põhineb Trusteer Rapport kaitse revolutsioonilisel tehnoloogial, mis erineb täielikult nendest turvatehnoloogiatest, mida kasutavad teised tõrjeprogramme ja –vahendeid arendavad firmad. Rakendus töötab reaalajas pidevalt arvutis ja põhineb kolmel kaitsestrateegial – veebilehe kontrollimisel, sessiooni volitamata juurdepääsu kontrollimisel ja  klahvivajutuste krüpteerimisel. Rapport kaitseb kasutajat kontodele sisselogimisandmete sisestamisel (kasutajanimed,

paroolid) ning takistab pahavaral võltslehtedele sattumisel informatsiooni varastamise eest. Rapport kaitseb veebilehitsejaid lubamatu modifitseerimise eest ka siis, kui veebilehitsejad on suletud.

Rakendus töötab brauseritega Internet Explorer, Mozilla Firefox, Safari ja Google Chrome. Operatsioonisüsteemidest sobivad Windows XP, Vista ja Windows 7 ning MacOS Tiger, Leopard ja  Snow Leopard . Rapport on tasuta kõigile Interneti kasutajatele, sealhulgas finantsasutustele, e-kaubandusega tegelevatele firmadele, koolidele jne.

Paigaldusfaili tirimiseks sisesta Trusteer kodulehel oma nimi ja postaadress ning uueal avaneval lehel vajuta allalaadimislingile. Paigaldamine möödub lihtsalt, tuleb vaid arvestada, et kui arvutit kaitseb tulemüür, tuleb selles rakendus läbi lubada.

Kaitstud ja kaitsmata veebilehti saab tuvastada aadressirea lõpus olevast ikooni värvusest. Kui ikoon on roheline, siis veebikaitse sellele lehele on automaatselt  paigaldatud Trusteed poolt. Enamus veebilehti aga on kaitsmata, millest annab märku hall ikoon. Kui veebileht on kaitsmata, siis Rapport ei saa takistada klahvinuhkide ja muu nuhkvara tegevust. Et veebilehte kaitsta, tuleb klikata hallil ikoonil ja valida kollases kirjas Protect this Website.

Avades lingi Open Console, saab rakenduses muuta üldsätteid, vaadelda tegevusraporteid, kontrollida, milliseid turvahaavatuvusi leiti arvutist (Security Best Practicies) jne. Kui avada Security Policy lahtri link Edit Policy, mis on mõeldud edasijõudnud kasutajatele, saab täiendavalt oma äranägemise järgi seadistada rakenduse turvareegleid.

Kui kellelgi tekib antud rakendusega mistahes probleeme, siis küsimused ja vastused leiab siit:

http://www.trusteer.com/solutions/home-users/faq

http://www.trusteer.com/support/faq#

Trusteer Rapport tunnustused ja auhinnad leiab sellelt lehelt.

Veebilehitsejate turvalisa ohutuks surfamiseks – Finjan SecureBrowsing

Finjan SecureBrowsing on tasuta turvaplugin veebilehitsejatele Internet Explorer ja Mozilla Firefox, mis ennetavalt hoiatab kasutajaid pahatahtlikele veebisaitidele sattumise eest. Turvarakendus põhineb patenteeritud pahavaralist käitumist analüüsival tehnoloogial, mis võimaldab tuvastada nii tuntuid kui veel tundmatuid veebiohte. Tehnoloogia võimaldab avastada potsensiaalselt ohtlikke pahavaralisi  koode, mis võivad olla peidetud veebilehtedele sisusse erinevate skriptide kaasabil (JavaScript, VB Script, ActiveX või Java apletid).

Finjan SecureBrowsing skanneerib reaalajas iga veebilehe sisu, millel viibitakse, identifitseerib need ohud ning seejärel kuvab veebilehe ohtlikkuse reitingu. Veebilehtede ohtlikkuse aste määratakse kahe värviga – roheline on turvaline, punane ohtlik sait.

Kui paljude teised  turvapluginad kasutavad veebisaitide ohtlikkuse määramisel lehtede filtreerimist ja liigitamist, mis eeldab suure hulga kodulehtede kaardistamist, mis võib võtta päevi, nädalaid ja kuid, siis Finjan tehnoloogia võimaldab koheselt skanneerida igat veebisaiti, mis internetis leidub. Finjan SecureBrowsing toetab otsimootoreid Google ja Yahoo.

Firefox puhul tuleb kollasel hoiatusribal valida Allow, et plugin läbi lubada, seejärel see installeerida (Install Now) ja brauser taaskäivitada ( Restart Firefox). Internet Explorer korral saab selle arvutisse installeerida nagu tavalist programmi.

Soovitan seda turvapluginat  siiski kasutada koos teiste turvalaienditega nagu näiteks WOT või McAfee SiteAdvisor . Asi on lihtsalt selles, et kui Finjan SecureBrowsing skanneerib ainult veebilehtede sisu, leidmaks sealt pahatahtlikke koode ja skripte, siis teised turvalaiendid teatavad ka sellest, milliseid kogemusi on saadud neid veebilehti külastades. Seetõttu võibki vahel juhtuda, et ehkki Finjan näitab lehe külastamiseks rohelist tuld, kuna leht ise on otseselt puhas, aga sellelt lehelt midagi allalaadides võidakse arvutisse saada ohtlik viirus või nuhkvara .

Vastavalt avastatud pahavara käitumisele nimetab Finjan SecureBrowsing ka täpsemalt, millele see kood rohken sarnaneb – kas viirusele, nuhkvarale, klahvinuhile, reklaamvarale jne.

Mis on HTTP / HTTPS

HTTP (HyperText Transfer Protocol) on võrguprotokoll, mis aitab veebilehitsejatel serveritega suhelda veebis. HTTP kasutab transportteenusena TCP/IP protokolli. HTTP nn peamisteks klientideks ongi veebilehitsejad, mis saadavad kasutaja poolt esitatud päringutaotluse mingile lehele jõudmiseks veebiserverile, mis omakorda saadab veebibrauserile tagasi päringu vastuse, ehk siis päritud veebilehe.

HTTP on üldstarndard, mis võimaldab igal brauseril ühendust saada iga serveriga kõikjal maailmas. Veebisaitide aadressid algavad prefiksiga http://, kuid enamik veebibrausereid  toetavad juba vaikimisi HTTP protokolli. See tähendab, et aadressiribale ei pea alati tippima tervet veebisaidi aadressi, näiteks  http://www.arvutiturve.wordpress.com/ vaid piisab, kui kirjutatakse ainult veebisaidi nimi, näiteks arvutiturve.wordpress.com , misjärel veebilehitseja lisab ise puuduolevad prefiksid ja avab nõutud lehe.

HTTPS (HyperText Transfer Protocol Secure) on kombinatsioon HTTP võrguprotokollist, mis toimib koos koos SSL/TLS* protokolliga. Selle abil luuakse turvaline, krüpteeritud võrguühendus veebilehe ja serveri vahel.  HTTPS ühendust kasutatakse tavaliselt pankades ja paljudes e-kaubanduse ettevõtetes (näiteks eBay´s), et vältida tundlike isikuandmete või paroolide/krediitkaardi andmete jne sattumist  nn pealtkuulamise teel kolmandatele isikutele. HTTPS korral edastatakse võrgusuhtlust juhuslikele pealtkuulajatele loetamatul kujul.

*Transport Layer Security (TLS) ja selle eelkäija, Secure Socket Layer (SSL) on krüptograafilised protokollid, mis tagavad turvalise andmeside võrkudes.

PS. Kõik kasutajad on kindlasti märganud, et HTTP: taga on alati kaks kaldkriipsu //. Mis mõte sellel on?  Aus vastus oleks, et sellel ei olegi mõtet. Ka WWW leiutaja Tim Berners-Lee on selle kohustusliku kahekordse kaldkriipsu pärast juba vabandust palunud. Täpsemalt saab sellest lugeda kas siit või siit.

Sõnaseletuses kasutatud erinevaid allikaid.

Mis on Võlts-turvaprogrammid ehk Rogue Security Software

Petis-, kelm-  või võlts-tõrjeprogrammid ehk Rogue Security Software on tarkvaralised rakendused, mis turvalisuse seisukohast näivad olevat kasulikud, kuid tegelikult vaid simuleerivad pahavara eemaldamist ning ei paku üldse kaitset. Need kuvavad ekslikke hoiatusi ja teateid, millega hirmutatakse kasutajaid, et nende arvuti on nakatunud ohtlikusse pahavarasse ning sellega püütakse meelitada antud programmi ostma. Vahetevahel nimetatakse taolisi võlts-tõrjeprogramme ka paanikatarkvarakas ehk scareware´ks.

Võlts-turvaprogrammide nimed sarnanevad sageli tuntud tõrjeprogrammide nimedega, püüdes sellega eksitada kasutajaid programmi arvutisse paigaldama. Sisusuliselt on nende puhul siiski tegu pahavaraga, mille eesmärgiks on varastada kasutajate raha ja privaatset infot või paigaldada selle abil süsteemi teisi kuritahtlikke rakendusi, mis kahjustavad ja aeglustavad arvutitööd või avavad isegi varjatud tagauksi (backdoor) uuteks kuritahtlikeks tegevusteks.  Samuti võivad nad keelata Windows Update värskenduste saamise, rikkuda Windows rakendusi, sulgeda ehtsate tõrjeprogrammide töö või takistada ligipääsu mõnele aktuaalsele veebisaidile nagu näiteks tõrjeprogrammide kodulehtedele.

Kui veebibrauserid on turvaliseks seadmata ja ei kasutata turvapluginaid nagu WOT – Your Safer Web, McAfee SiteAdvisor, Finjan SecureBrowsing, Prevx SafeOnline, Netcraft Anti Phishing Toolbar jne, võidakse pahatahtlikel veebiehtedel sageli kuvada hoatavaid hüpikaknaid, mis teatavad, et arvutisüsteem on ohustatud ja vajab kiiret puhastamist. Tavaliselt on nii, et kui sellisel hüpikakna reklaamil klikata ükskõik millisele nupule, näiteks soovitakse seda ristist kinni panna, alustab see siiski koheselt pahalaste arvutisse allalaadimist.

Samuti võidakse e-kirjades pakkuda linke „suurepärase“ tõrjeprogrammi tirimiseks või pakutakse neid kirjamanustena avamiseks. Võlts-programmid võivad arvuti nakatada troojate või nuhkvaraga pahatahtlikelt saitidelt justkui süütut multimeedia koodekit-, ekraanisäästjat-(screensaver) või isegi tavalist pilti alla laadides, tihti võib neid saada ka peer-to-peer (P2P) failijagamisprogrammide vahendusel.

Väga tihti satub pahavaraline võlts-turvaprogramm kasutaja arvutisse kasutaja enda teadmatusest, kui ta tuttavatelt ja sõpradelt nõu küsimata otsib internetiotsingute kaudu omale väärt tõrjeprogramme ja laadib need pahaaimamatult arvutisse täiesti suvaliselt lehelt, kontrollimata nii lehte ennast kui ka programmi. Kuna ka programmil on kõlavalt ilus nimi ja selle reklaamtekst lubab arvutis lausa imesid korda saata, või sarnaneb see programmi nimi juba teada/tuntud tõrjeprogrammi nimega, nakatabki nii kogenematu kasutaja oma arvuti teadmatult.

Enne kui laaditakse kasutajale veel tundmatu, ent meelitavalt hea nimega turvaprogramm arvutisse, tasub otsida selle programmi kohta infot netist ja kindlasti kontrollida alljärgnevatelt lehtedelt, kas seda pole seal pahatahtlikena juba nimetatud:

http://www.lavasoft.com/mylavasoft/rogues/latest – üks paremaid ja informatiivsemaid lehti petturprogrammide tuvastamiseks.

http://en.wikipedia.org/wiki/Rogue_security_software – kerides veidi allapoole leiab nimekirja võltsprogrammidest (Partial list of rogue security software)

http://roguedatabase.net/RogueDL.php# – võltsprogrammide nimekiri, mida pidevalt uuendatakse

http://www.freepcsecurity.co.uk/2009/01/16/list-of-known-malicious-sites-rogue-software/ – lisaks pahatahtlike programmide nimekirjale leiab siit ka veebilehtede nimed, mida tuleks vältida.

http://rogueantispyware.blogspot.com/ –  Sunbelt Rogue  Antispyware blog – kõige parem on otsida võimalikke võlts- tõrjeprogramme, kui leida blogi paremast reast Archive ja vajutada vastavatele kuupäevadele.

PS. Paljud välismaised saidid soovitavad järjekindlalt siiamaani otsida pahavaraprogramme veebilehelt nimega Spywarewarrior.com. Mina seda ei soovita või vähemalt ei soovita uskuda kõike seda, mis seal kirjas on. Spywarewarrior lehte on viimati uuendatud 4.mail 2007, seega pole seal kõik enam kuld, mis hiilgab.

Viimati toimetatud 9. mai 2010.a.

%d bloggers like this: