Kaval äri internetis ja Facebook´is – „Kuulsusest teisik“ küsib raha

Eile võis leida Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) Facebook lehelt hoiatuse: „ CERT Eesti annab teada – internetis levib skeem, mis petab kasutajatelt raha välja SMSi abil ja levitab ennast Facebooki kaudu. Nimelt lubab Kuulsustest leida Sulle sarnase kuulsuse. Teisiku pildi nägemiseks peab saatma tasulise SMSi, kasutustingimused on aga võimalikult märkamatud. Pärast teenuse kasutamist pakub Kuulsustest võimalust tulemused enda Facebooki lehele postitada, et ka Sinu sõbrad sama skeemi ohvriks langesid. Pole vaja ilmselt lisada, et sarnase kuulsuse pilti raha maksnud kasutaja ei näe. Tegu on uudishimulikelt raha välja petmiseks mõeldud “teenusega”. Kahtluse korral tuleks eritariifse kõne või SMSi hinda alati kontrollida Eesti mobiilioperaatorite kodulehtedelt.”

Kuulsusest teisik - tasuline teenus

Veebilehe Kuulsusest teisik uurimine sai alguse juba 20. märtsil, kui tähelepanelik Facebook kasutaja Estra kirjutas mureliku sõnumi Arvutikaitse Facebook lehele:

“Tere, Siin FB-s üleval selline reklaam „kuulsusest teisik”. Uudishimust laadisin üles pildi, misjärel programm analüüsis ja ütles, et leiti teisik 79% sarnasusega ning palus saata sms 17013. Nii nimetatud teisiku pilt avanes sms-ga tulnud koodi sisestamsiel veebilehel. Loomulikult ei ole see teisik minuga sarnane. Pilte salvestada ei saa, printida ka mitte. Kuskil ei ole kirjas sms hind ega muud infot kellel leht kuulub jne. Mis kõige hullem, lehel on Facebook’i nupp. Seda vajutades annad loa ja ligipääsu oma FB lehel, andmetele jne. Muuta, blokeerida, mitte kusagilt ei saa. Ilmselt on tegemist pahalastega , kes lisaks teenivad ”lollide” nagu mina pealt raha ka veel.

Sõnumi hind oli 3.50 eur. Kuna lugesin, et sellistele numbritele saatetud sms-d aktiveerivad teatud teenuse millega kasseeritakse sinu arvelt iga kuu teatud summa saates sulle sõnumeid, siis saatsin igaks juhuks uue sms-i sisuga” STOP”. Ka see on maksnud 3.50 eur. Vastuseks sain sms-i sisuga ” Vy ne podpisany na rassylku”. Kuid rohkem muret teeb siiski see, et lehel oleva facebooki nuppu vajutades avanes kastike nagu ikka ning selle kaudu andsin kõnealusele veebilehele või reklaamile , mis iganes see on, loa ja ligipääsu oma FB kontole ja andmetele“.

Ohud ja pettused internetis

Arvutikaitse kaasautorina saatsin järelpärimise kohe edasi Tarbijakaitseametile, kes pöörduski koheselt ka RIA poole, ning viimane leidis lehte uurides vajaliku olevat kirjutada eelkirjutatud hoiatus.

SMS teenuse tasulised numbrid

Täna sain Tarbijakaitseameti Finants- ja sideteenuste talituse juhtaja kt Keit Hints vastuse mu pöördumisele:

„Lugupeetud Priit Aasmäe

Pöördusite Tarbijakaitseameti poole seoses internetileheküljega www.kuulsusestteisik.eu.

Täname Teid, et teavitasite Tarbijakaitseametit ettevõtja ebasobivast tegevusest.

Tarbijakaitseamet on tutvunud kodulehega http://www.kuulusestteisik.eu ning teenuse täpsete tingimuste ja sisu väljaselgitamiseks teinud lehel läbi kogu teisiku leidmise protseduuri. 

 Enne kui tarbija SMSi saadab, tuleb lehe lõppu teave: „Tulemuste nägemiseks saada numbrile 17013 SMS kujul sk511763. Pärast SMS-i saatmist saad vastuse, milles sisalduv kood sisesta vastavale väljale ning sulle kuivatakse sinu tulemused. SMS-i saatmise hind on 3.5 EUR koos KM-ga. Küsimused ja pretensioonid saada aadressile tvojcelebritydvojnik@gmail.com. Post address: Sia “A1: Baltic”, Ģertrūdes 33/35-23, Rīga, LV-1011, Latvia. Phone number: 0207 194 4100. Abuse Report: http://aonebill.com/abuse.“ 

Tarbijakaitseamet leiab, et kuigi teave SMSi hinna ja teenuseosutaja kohta on olemas, jääb see tavatarbija tähelepanu juures märkamata (teksti nägemiseks on vajalik lehe allakerimine) ning ühtegi varasemat viidet võimalikele kulutustele ei ole. Tarbijakaitseamet alustab ettevõtja suhtes järelevalve menetlust, et kaupleja esitaks kodulehel teenuse tingimused ja hinna ning andmed teenuseosutaja kohta selgel ja kergelt märgataval viisil.

 Seoses Facebooki kontole ja tarbija arvutile ligipääsu saamisega, pöördus Tarbijakaitseamet Riigi Infosüsteemide Ameti poole, kus kontrolliti lehte http://www.kuulsusestteisik.eu ning mingit pahavara, mis ohustaks tarbija arvutit või Facebooki kontot, ei tuvastatud.

Tarbijakaitse infotelefonInimeste hoiatamine Teie kodulehel antud teenuse ohtudest, varjatud tingimustest ja kaasnevatest kuludest on kindlasti soovitatav.

 Lugupidamisega Keit Hints, Finants- ja sideteenuste talituse juhtaja kt

Veebilehe „Kuulsustest teisik“ omapära:

Kuulsusest teisku teadasaamine toimub 3 etapis: 1 etapp on avaleht, kus tuleb vajutada „Tahan seda teada saada“, 2 etapp laseb valida arvutist oma pildi või lasta veebikaameral pildistada, seejärel tuleb märkida silmad suu, nina, samuti märkida sugu ja vajutada Analüüsi. 3 etapp analüüsib pilti ja alles analüüsi lõpus, kui öeldakse, et leidsime sinuga sarnaneva kuulsuse ja saada SMS, kuvatakse alla kiri, mis on alljärgneval pildil näha:

Kaval äri internetis ja Facebook´is

Teenuse tingimused kuvatakse viimases etapis, need on vaevumärgatavad ning teade tasulisest teenusest pole näha.

See on väga kaval lähenemine veebilehe autorite poolt, kuna inimesed on juba hasardis, tähelepanu on eemale juhitud ja suure uudishimu rahuldamiseks jätkatakse SMS saatmist, tähele panemata kõige all pisikest kirja. Jälgige, kui suur vahe on viimasest pildireast kuni pisikese kirjani. Alles siis, kui lehte allapoole kerida, leiab täismahus teksti:

"Kuulsusest teisik" - Tarbijakaitse järelvaleve menetluses

Teenuse tingimused tulevad arusaadavalt nähtavale alles siis, kui lehte allapoole kerida.

Kuid kuna Tarbijakaitseamet alustas ettevõtja suhtes järelevalve menetlust, et kaupleja esitaks kodulehel teenuse tingimused ja hinna ning andmed teenuseosutaja kohta selgel ja kergelt märgataval viisil, siis on loota, et varsti on teenuse tingimused nähtavad juba esimest etappi ehk avalehte avades ning teenuse tingimused on toodud kohe viimase pildirea alla, et info oleks arusaadav.

Kas ka teenusepakkujad aktiveerivad teatud teenuse, millega kasseeritakse kasutaja arvelt iga kuu teatud summa saates talle sõnumeid, see ei ole hetkel teada.  Kuid kuna antud teema on juba ametik ja Tarbijakaitseameti menetluses, siis loota võib, et seda ei juhtu.

Kahjuks ma ei saa kontrollida, kas juba praegu on midagi muutunud ja lehe omanikud tasulise teenuse tingimused selgeks ja arusaadavaks muutnud, sest lehele “Kuulsusest teisik” minnes öeldakse, et (vähemalt) minul pole sellele teenusele ligipääsu:

Kui mõnel veebilehel on tegemist kirjaga, et saatke SMS, siis kindlasti uurige välja, mis firma on selle lühinumbri registreerinud ja kuna SMS teenused on alati tasulised, siis palju see maksab.

RIA (CERT Eesti) informeerib:

Kahtluse korral tuleks eritariifse kõne või SMSi hinda alati kontrollida Eesti mobiilioperaatorite kodulehtedelt:

Elisa: http://www.elisa.ee/vana/et/Eraklient/Hinnad/Eritariifsed-numbrid/SMS-luhinumbrid

Tele2: http://www.tele2.ee/klienditeenindus/eritariifsed_numbrid.html

EMT: https://www.emt.ee/pictures/pildid/dokumendid//sms_teenusnum_05_11.pdf

Arvutikaitse ja Arvutiturve tänavad Tarbijakaitseametit, et nad nii kiiresti oma pingelises töös suutsid reageerida meie pöördumisele antud teema kohta, et hoiatada tähelepanematuid kasutajaid mitte just meeldiva teenuse eest. Pealegi on paljud kasutajad teatanud, et raha sms-i näol maksnud kasutajad ei näe oma kuulsusest teisikut või kui keegi isegi näeb, siis sarnasus olevat sama, kui pildil oleksid pott ja pann.

Samuti täname tähelepanelikku kasutajat Estrat, kes pööras esimesena tähelepanu võimalikule pettusele. Oleme alati tänulikud, et kui keegi meie kodulehe lugejatest leiab internetist kahtlast teenust pakkuva või kahtlasest tegevusest jälgi jätva veebilehe, teataks meile.

arvutiturve.wordpress.com

Advertisements

Tasuta viirusetõrje, tulemüür ja spämmifilter kõik ühes – Outpost Security Suite

Outpost security suite freewareOutpost Security Suite Fee on tasuta erakasutuseks kõik-ühes tõrjevahendite komplekt, mis kätkeb endas viiruse- ja nuhkvaratõrjet, spämmifiltrit, ennetavat kaitset kurivara vastu ja eelkõige tulemüüri, mis on kuulsust saavutanud üle maa. Tulemüüri arendamisega alustati juba 10 aastat tagasi ja suurte kogemuste tõttu peeti seda siis ja peetakse ka paregu üheks parimaks tulemüüriks maailmas. Väidetavalt konkurentsi suudab neile antud hetkel pakkuda vaid Comodo tulemüür, ehkki ei saa ka sõnada, et mõni teine tulemüür neist palju halvem oleks.

Paigaldusfaili arvutisse saab tirida Outpost kodulehelt või alternatiivina Softpediast. Võrdluse tasulise versiooniga leiab siit.

Kolme päeva jooksul tuleb programm registreerida, et saada rakendusele vajalikke uuendusi pahavaravastaste signatuuride näol ja et programm saaks aktiveeritud terveks aastaks tasuta kasutamiseks. Seeriavõti saadetakse kasutaja e-mailile, kui täidetakse vajalikud lahtrid sellel lehel. (Registreerimine ja tutvustav ülevaade kõik-ühes tõrjeprogrammist on näidatud ka allolevas videos).

Tasuta tõrjeprogramm arvutile

Outpost security suite registreerimineSamas, kui programm peale taaskäivitust avaneb, võib taodelda tasuta litsentsi ka nii, kui vajutatakse lahtrile Register. Kui aga seeriakood on juba varem olemas, siis saab programmi registreerida vajutades lahtrile Enter key. Internet Security Suite sobib operatsioonisüsteemidele Windows 7, Vista, XP (multi-core, 32 bit ja 64 bit, valige õige paigaldusfail). Paigaldamisel tuleb arvestada, et programm ei sobi kokku teiste arvutisolevate viirusetõrjetega ega tulemüüriga, seega peaks need eelnevalt maha installeerima.

Tulemüür ja viirusetõrjeProgrammis on vaikimisi sedaded on hästi paika seatud, muutma eriti midagi ei pea. Kui siis alguses mõne rakenduse puhul küsitakse luba, kas see läbi lubada või mitte. Põhimõtteliselt toimib hästi Auto-Learn ehk programmi iseõppimise meetod, mis näitab vaid hoiatusi mõne programmi aktiivse tegevuse kohta.

Tasuta programmi puhul tuleb arvestada, et värskendusi programmile tõrje-signatuuride näol saab vaid üks kord päevas. Käsitsi uuendamiseks valige programmi peaaknast kas Update või Malware database real Fix it now…

Mõned iseloomustused tõrjuja kohta:

  • Firewall ehk kahesuunaline tulemüür kontrollib sissetulevat ja väljaminevat liiklust, peatab kräkkerite sissetungikatsed ja volitamata juurdepääsu võrgule.

Viirusetõrje ja nuhkvaratõrje ja tulemüür

  • Anti-Virus (viirusetõrje ja nuhkvaratõrje) avastab, blokeerib ja eemaldab kõikvõimaliku kurivara alates viirustest kuni väiksemate närvidelekäivatele pahatahtlike tegelasteni nagu reklaamvara jne.
  • Anti-Leak jälgib arvutis olevate programmide käitumist, kaitstes ennetavalt nende võimalikku lubamatut tegevust – blokeerib troojate, nuhkvara või teiste pahatahtlike protsesside poolt süsteemi ohustamist või andmete vargust ja lekkimist arvutist internetti, mis tõenäoliselt saadetaks otse küberkurjategijatele.
  • Reaalajas taustal töötav pahavaraskänner tuvastab ja eemaldab letud viirused, troojad, nuhkvara ja muu pahatahtliku tarkvara automaatselt, lisades need koheselt karantiini. Taustaskannerimine kasutab SmartScan tehnoloogiat, mis jätab meelde juba läbikammitud failid ja järgmisel korral samade failideni jõudes kontrollib, et nende struktuur poleks muutunud ehk siis pahavaraline protsess poleks neid muutnud.
  • Programmi saab ka manuaalselt lülitada arvutist pahavara otsima, kui valitakse Scan for Malware ja Start system scan. Valida on kiire meetodi (Quick system scan), põhjaliku- (Full system scan) ja valikulise meetodi (Custom scan), kui kasutaja ise valib kettad, kaustad või failid, mida lasta üle kontrollida kurivara suhtes.

Free anti-spyware, anti-vieus, anti-spam

  • Anti-spam ehk rämpsposti kaitse aitab postkasti puhtana hoida soovimatutust spämmikirjadest.

Tõrjeprogramm kasutab tugevat enesekaitse tehnoloogiat, mis ei luba pahavaral seda välja lülitada või mingil muul moel haavata, et arvuti jääks kaitseta.

Tasuta kõik-ühes tõrjeprogrammi tutvustav video:

Nagu videost näha, peavad Softpedia´sse oma arvamuse postitanud kasutajad seda kõik-ühes tõrjeprogrammi väga heaks. Kui mina seda oma arvutis katsetasin, jäin samuti selle tööga rahule – ei võtnud palju ressursse, arvutitöö oli sujuv ja kiire, ning arvatavalt oli ka avutil võimas kaitsekilp reaalajas toimimas. Siiski on mul vanast harjumusest edasi peal tasuta viirusetõrje AVAST! Antivirus Free, tasuta tulemüür Comodo Firewall ja tasuta nuhkvaratõrje Spybot – Search & Destroy.

arvutiturve.wordpress.com

Facebook´is levib (rämpsposti) trooja nimega Üllatus

Nädal tagasi hoiatas tuntud Emsisoft tõrjetarkvara arendav firma Facebook´is üsna kiiresti levima hakanud troojast, mis lingile klõpsates installeerub märkamatult kasutaja arvutisse, muutes selle spämmi tootvaks ja seda edasi levitavaks masinaks.

Arvuti nakatamine toimub nii: Kasutaja Facebook kontole saadetakse järgmise sisuga teade – “Mul on sulle üllatus http://www.nyhely……….blogspot.com.”

Facebook spam

Lingil klõpsates viib see ühele Blogspot kontole, mis omakorda suunab pahaaimamatu kasutaja edasi aadressile hxxp://facebook-surprise-kjeg.tk/. Ehkki see aadress viitab Facebook originaal lehele, ka välimus on sama, on see siiski vaid osavalt järgi tehtud võltsing.

Facebook fake site

spam trojan surprise.exeLehe võltsimisega originaalsaidi sarnaseks on püüdnud selle autor, kasutades sotsiaalse mõjutamise võtteid ehk siis inimestega manipuleerimist pettuse abil, uinutada kasutajate tähelepanu ja tekitada neis (võlts) turvatunde.

Sellel lehel hiirega klõpsides kuvatakse vaikimisi pildiikoon nimega “surprise.exe” (hxxp://facebook-surprise-kjeg.tk/surprise.exe).

Kui kasutaja sellel omakorda klõpsab, kuvatakse täiesti tavaline pilt kingitusepakiga.

trojan on Facebook

Kuid samal ajal, ilma et keegi sellest aru saaks, nakatatakse kasutaja arvuti troojaga, mis lisaks kõigele muule (häired arvutitöös jne.) muudab selle ka spämmi tootvaks- ja seda edasi levitavaks masinaks.

Lisaks veel sellele, kui fail  „surprise.exe“ on kord juba avatud, siis ta hakkab jälgima arvutikasutaja kõiki tegemisi arvutis,  süstides oma kuritahtliku koodi ka veebibrauseritesse nagu näiteks Internet Explorer või Mozilla Firefox. Kui aga kasutaja püüab oma Facebooki kontole sisse logida, siis pahavara salvestab ta kasutajanime ja salasõna, et nende abil siis saata spämme igale arvutikasutaja kontol olevale sõbrale edasi.

Facebook spam trojan

Siin on pahatahtlike saitide nimekiri, mis varjatult nakatavad kasutajate arvuteid troojasse (palun ärge püüdke neid avada, sest mõned lingid võivad olla veel aktiivsed).

* hxxp://ebyqerapinylyrato.blogspot.com  * hxxp://udenaqylinabig.blogspot.com  * hxxp://kuopyqupisee.blogspot.com  * hxxp://sebafelumunynuly.blogspot.com  * hxxp://sypupolufoigirisyc.blogspot.com  * hxxp://ogyohanofaeqis.blogspot.com  * hxxp://juyeliadileqaq.blogspot.com  * hxxp://gyseuodysecu.blogspot.com  * hxxp://pucoriiukiylyfo.blogspot.com  * hxxp://yycugecuisehe.blogspot.com  * hxxp://nyhelyofedoerej.blogspot.com  * hxxp://teejoubiimanuh.blogspot.com  * hxxp://timeteobyqufousy.blogspot.com  * hxxp://ooapetyuqatoda.blogspot.com  * hxxp://okojylimukikap.blogspot.com * hxxp://milurudutyfebusab.blogspot.com

Emisoft on tuvastanud selle pahavara nimega Trojan-Downloader.Win32.FraudLoad!IK ja hoiatab üleüldiselt: Olge alati tähelepanelikud ja ettevaatlikud selles suhtes, mida te oma arvutisse vastu võtate.

Suurt tähelepanu tuleb pöörata ka Emsisoft blogipostituse Warning: Surprise spam trojan on Facebook esimesele mõtlemapanevale lõigule, mis tõlkes kõlab sellisena: „Kas olete kunagi saanud oma Facebook’i sõpradelt teateid, mis kutsuvad teid külastama ja vaatama mingit saiti ja millele on lisatud põnevusttekitav lause nagu näiteks:“Hei, vaata seda, see on nii lahe“? Enamikel juhtudel teate saaja teebki seda , eriti veel kui teate saatis üks teie parimatest sõpradest, keda te täielikult usaldate….“

Mida teha, kui kasutaja on pahaaimamatult viibinud taolistel võlts-lehtedel?

Tänaseks on enamustel viirusetõrjetel sellele troojale vastukood andmebaasides olemas – skanneerige oma arvuti kindlasti kohe üle!

Samuti, enamuse viirusetõrjete veebis surfamise  reaalajakaitsed (kui need on viirusetõrjes esindatud nagu AVAST! Antivirus 5 Free-l) tuvastavad pahatahtlikud saidid.

Facebook´i teel leviv trooja

Samuti tuvastavad kuritegelike kavatsustega veebilehed brauserite turvapluginad. Mõnedest neist on juttu artiklis Kuidas turvaliselt e-posti lugeda.

Kindlasti muutke ära oma Facebook konto sisselogimise andmed, sest need on nii või teisiti küberkurjategijatel juba olemas. Muide, soovitav on ilma selletagi aega-ajalt oma kontode paroole ja kasutajanimesid muuta.

Kui antud trooja levik saab takistatud, siis ega see küberkurjategijaid heiduta. Tavaliselt on nii, et varsti luuakse kas sellel samal troojal põhinev modikatsioon või koostatakse täiesti uus trooja, mis hakkab uuesti samamoodi kasutajaid kimbutama. Kuna esimestel päevadel pole viirusetõrjetel nende vastu kaitset, siis kindlasti keegi jälle satub nende ohvriks. Olge tähelepanelik kõigi linkide suhtes, mida teile saadetakse!

PS. Hiljuti teatas Erika Kõik-ühes meedia player filmide ja muusika esitamiseks arvutis – DAPlayer Free kommetaarides, et ta arvuti on hakanud restarte tegema. Erika tiris playeri arvutisse 20. jaanuar ja vaid mõned päevad varem nähti esimesi märke eelnimetatud troojast. Samuti, varsti pärast seda püüdis mu blogi spämmifilter Erika kommentaari spämmifiltrisse kinni,  justkui oleks see rämpspost, mida see aga ei olnud. Kuid see näitab, et spämmifilter Akismet võis ikkagi kahtlustada tema arvutist spämmi saatmist. Erikal on konto Facebook´is.

Kuid kõige sellega ei taha ma sugugi süüdistada Erikat ega ütelda, et just nii oligi. See on vaid minu arvamus, kuidas võis olla. Kõik see võis olla tegelikult vaid kokkusattumus, kui mõlemad asjad juhtusid korraga toimuma valel ajal ja vales kohas. 🙂 Kusjuures on ka tõenäoline, et Erika arvutisse lihtsalt see player ei sobinud – Milline on parim programm.

Tuleb vaid meelde jätta, et varjatud troojatesse ei või arvuti nakatuda ainult Facebook´i saadetud linkidel klõpsates vaid ka e-posti teel saadetud linkidele vajutades või niisama internetis surfates kas välismaistel või ka eestimaistel lehtedel kolades, millesse on kräkkerite poolt süstitud pahatahtlik kood.

PPS: Suured tänud inglise filoloog Kersti Aasmäe´le, kes aitas mul Emsisoft hoiatavat blogipostitust tõlkida! 🙂

arvutiturve.wordpress.com

Spämmist ehk Viagrast kuni meeste eesnääret erutavate pepu-pulkadeni välja

viagra Iga päev saan oma e-mailidele kümneid spämmikirju. Vähe sellest – ka blogi kommentaaridesse jõuavad paljud spämmikirjad, millest spämmifilter enamuse küll kinni püüab, kuid paraku on ka selliseid spämme, mida hetkel veel spämmifiltrid ei suuda kinni püüda ja avalduksid automaatselt postituse kommentaarides, kui blogi seadetes oleks kohene avaldamine lubatud.

Peamisteks reklaamiteemadeks on ostusoovitused Viagra ja Viagra Professional ostmiseks, millest viimast tõenäoliselt läheb KÕVASTI vaja just eriti aktiivsetele ja mehistele meestele umbes nädalaks ajaks pidevaks toimimiseks, ilma et rohu mõju LANGUSE tendentsi näitaks. Vaieldamatult on need paljudele inimestele vajalikud ravimid, ent eriti ettevaatlikult tuleks suhtuda nende tellimisse mõnelt täiesti tundmatult kirja teel pakkujalt, et mitte pikalt petta saada. Petta saamise korral ei julge keegi seda tunnista ka, et just nii haledalt alt läks, ja nii raha kui tabletid võivad igaveseks kadunuks jääda.

Samuti tuleb palju spämmikirjasid ja -kommentaare koos linkidega, milles pakutakse müügiks erinevaid rahusteid või valuvaigistavaid tablette, kaasaarvatud viiteid „laksu“ alla viivatele kahtlase väärtusega rohtudele; erinevatele salenduskuuride vahenditele ja -ravimitele; naiste vibraatoritele ja muudele naisi stimuleerivatele ime-atribuutidele, millest mõnest uudistootest ei saa arugi, kuidasmoodi neid kasutada tuleks – millisesse kehaauku toppida, kuhu määrida, kas suu kaudu manustada või kuidagi teisiti sisse võtta …

Aga noh, mina ei peagi sellest aru saama, kuna avan spämmikirjasid vaid sellepärast, et midagi eriti naeruväärset või isegi ohtlikku leida, millest saaksin oma blogis teistele hoiatuseks kirjutada. Lugeda saab neist juba avaldatud petu- ja spämmikirjadest teema alt Pettused, Spämm.

Ent nüüd, tule taevas appi, tuli mu blogi kommentaari ka juba esimene (minu jaoks esimene, võibolla teistele on juba varem saabunud) selline “spämmi-pääsuke”, mis viitab MEESTE eesnäärme massaživahenditele pärakusse sissetoppimise teel. Kiri on väga kavalalt koostatud, kiidab taevani minu blogi, ent salakavalalt püüab ta lisada ka viidet oma müügilehele.

Tema postitus:

„Hey, I clicked to your blog by error when I was browsing Yahoo for something off topic here. However, I must say your blog is crazy helpful. I really like the theme and the content on here. Thank you for keeping me procrastinating from my original assignment, lol.“

spämm, rämpspost

Minu vastus:

Thank you for your opinion but I apologize that I removed the link referring to Your site from this post since I don’t think that every man needs his prostate stimulated through his butt – he comes here to look for more matter-of-fact information. To men, especially to Estonian men and the men who read this blog, prostate is not something to play with, it has a much more serious meaning to them.“

(Tõlge eesti keelde: “Tänan arvamuse eest, kuid vabandan, et ma eemaldasin teie kodulehele viitava lingi sellest postitusest, kuna arvan, et iga mees ikkagi ei vaja oma eesnäärme stimuleerimist taguotsa kaudu – nad tulevad siia blogisse hoopis asjalikumat informatsiooni otsima. Meie meestele, eriti just eesti meestele ja selle blogi lugejatest meesterahvastele, pole eesnääre mängimiseks mõeldud vaid see omab hoopis tõsisemat tähendust.”)

Mida teha blogi-spämmerite vastu võitlemiseks?

spämmerLoomulikult on see spämmikiri, mida ma ei peaks kommentaaridesse üldse lubama, eriti veel sellepärast, kuna see viitab lehele, mis võib küll pakkuda mõnele inimesele tõepoolest vajalikke-, kuid siiski mitte kõikidele meestele vajalikke tooteid hirmkalli hinnaga ostmiseks. Samuti ei saa ma kindel olla, et see leht pettusega ei tegele – võtab raha, aga toodet ei saada.

Kuid mina käitun selliste kirjade puhul hoopis vastupidi. Sageli just avaldangi sellised spämmi-kommentaarid tagamõttega, et spämmerid loeksid minu vastust ja saaksid aru, et selle blogi kaudu ei ole neil võimalik oma saidile varjatud reklaami teha, mida nad väga ihkavad. Sest paraku nad näevad, et jäävad alati kaotajaks, kuna eemaldan viite nende kodulehele. Kommentaari enda avaldamine aga annab neile krehvtise ja iroonilise vihje, et nad taolist postitust enam iialgi ei püüaks siia sokutada.

Samuti on siis neile ka teadmiseks, et ükski kommentaar ei lähe siia automaatselt üles vaid enne kommentaaride sekka jõudmist läbib see põhjaliku kontrolli – haiglased viited, pahatahtlikud viited, varjatud reklaami viited, roppused, sõim; viha või vaenu välja elamine või sellele õhutamine lähevad kõik tabu teema alla ja otsejoones prügikasti. 😦

Soovitan ka teistel blogijatel mitte alati usaldada ainult spämmifiltreid vaid keelata kommentaaride automaatne otsekohe avaldamine (kui ei ole moderaatorit, kes saaks avaldatud kommentaare kohe üle vaadata), et blogi omanik saaks nendega enne lõplikku avaldamist tutvuda ja veenduda, et kommentaar on sobiv. Sest vahetevahel on ka nii, et kommentaar ise on küll sobiv, kuid paraku sisaldab see mõningaid roppusi, mille võiks eemaldada.

Samuti on ka inimesi (õnneks küll vähe), kes on alati iga asja peale tigedad, näägutavad mõttetult iga artikli peale ja postitavad laimavaid, haavavaid, solvavaid või inetuid kommentaare tõenäoliselt vaid iseenda sisemise kiusu pärast. Sellised alaarenenud kehva väärtushinnanguga, halva koduse kasvatusega või äärmiselt madala haridustasemega tigedusehunnikud ja tühikargajad leiavad ka suurepärastest blogipidajate postitusest alati midagi sellist, mis tegelikult ei ole märkimist väärtki. NB! Selles viimases lõigus olen ka kasutanud Arvutikaitse.ee peatoimetaja Aare Kirna mõtteid, millest ta mulle kunagi kirjutas halvustavate kommenteerijate kohta.

Ent kuidas kommentaaride avaldamise seaded sättida, see jäägu ikkagi iga blogipidaja enda otsustada.

Millised kommentaarid on alati blogidesse oodatud?

Toon näite oma blogist ja arvatavalt ka teised blogijad on minuga nõus.

Oodatud on kõik asjalikud ja sõbralikud kommentaarid, mida te siin näete juba hulganisti üleval olemas. Avaldan kõik kommentaarid, milles küsitakse nõu ja abi  mingi arvutiprobleemi lahendamiseks, olgu selleks arvutisüsteemis või -registris tekkinud vead või mõne programmi kasutamisest tekkinud vead ja apsakad. Avaldan kommentaare, kui küsitakse nõu mingi programmi kohta, ka selliste kohta, millest siin pole veel kirjutatud, samuti vajadusel teen neist ka eraldi ülevaate, et kasutajale saaks rakenduse kasutamiseks asi selgemaks. Seega pole vaja häbeneda küsimisel, seda enam, et arvutikasutajatel on erinev kogemus arvutiga suhtlemisel – mõni tunneb arvutitööd vähem, mõni rohkem, ja päris algajatele ongi just vajalik hilisemate vigade vältimiseks asi täpselt üle küsida. Küsige julgelt, sest see ei ole häbiasi – keegi ei hakka kedagi siin süüdistama rumaluses ja keegi ei hakka siin kedagi lolliks nimetama. Küsige julgelt!

Samuti avaldan alati ka postitaja blogi-, kodulehe- või näiteks isegi müügiga tegeleva e-poe viite, kui postitus ise on sisukas ja asjalik ning ei sisalda kahtlastele ravimitele, pornole või pahatahtlikule saidile suunavaid linke. Sellisel juhul võib ja saab igaüks siin blogis oma aruka kommentaariga ka kasvõi oma firma müügikodulehele reklaami teha. 😉 See pole keelatud!

Samuti avaldan ka kriitilise sisuga kommentaare, kuna eksimine on inimlik ja ka mina olen inimene, kes vahetevahel eksib. Seda parem on ja seda tänulikum olen ma neile, kes saavad oma tähelepanekutega mind suunata, aidata vigasid parandada, viidata eksimustele, et ma saaksin need kõik kiiresti taas korda seada. Näitena võin tuua ja tänada inimest, kes teatas, et ma kasutan ühes postituses autorikaitse all olevat pilti, mille siis kiiresti ümber vahetasin. Kuna sageli tirin fotosid ka internetist ja mõnelt esimeselt ettejuhtuvalt lehelt, kus ise ka on juba avaldatud autoriõigustega kaitstud materjal, kuid sellekohast viidet seal ei ole märgitud, siis nii võibki ise ka tahtmatult ja pahaaimamatult ohvriks sattuda.

Tagasi teema juurde

seks mänguasi koertele

Kui nüüd aga artikli pealkirjas viitavasse teemasse tagasi tulla, siis kuidas ma saaksin ja võiksin siia blogisse üles lubada müügilehe aadressi, mis suunab mingitele meeste mõnu-pepu-pulkasid pakkuvale saidile? Keda see huvitaks?

Või mida teie, head blogi külastajad, arvate? Kui kommenteerida just viimast saadud spämmikirja, siis kas tõepoolest ikka IGA MEES vajab tõesti nii hädasti spetsiaalsete abivahendite toel oma eesnäärme stimuleerimist taguotsa kaudu?

Seda peaks tegelikult vist vabariigi professionaalseimate asjatundjate ja nõustajate nagu Mart Juur ja Peeter Oja käest küsima telekanali Kanal 2 „Ärapanija“ saatest, aga ma ei tea kahjuks nende e-maili aadressi.

Kui keegi teab nende postkasti aadressi, siis küsige nende käest, vajadusel võin saata ka siinse kommentaari postitaja müügisaidi lingi, kus ta tõestab valearvamustest müütide ja tõeste vastuste abil, et enamik meestest, ka kõik heterod, vajavad väga ja meeletult naudivad oma eesnäärme pidevat stimuleerimist tagantpoolt ja et igale mehele on iseendale taguotsa kaudu igasuguseid asjandusi sisse toppida lausa tõeline lust ja rõõm.

PS. Eemaldan kõik kommentaarid, mis halvustavad homoseksuaalsete vaadetega inimesi. Olgem sallivad ja mittevaenulikud ka teistsuguse mõtteviisiga inimeste vastu. Antud jutt siin käis pigem just hetero ehk vastassoo vastu huvi tundvatest meestest, mitte omasooliste vastu romantilist huvi tundvatest inimestest. 🙂

Andmepüük ehk õngitsemine ehk phishing

Margus sai 5.mail, HSBC pangalt kirja, milles tal paluti täpsustada oma kontoandmeid, kuna panga arvates on need ebakorrektselt esitatud.  Et pangateenust ei katkestataks, paluti tal kirja lisatud lingil oma privaatseid andmeid täiendavalt kinnitada. Linki oli viisakalt lisatud ka kontoomaniku nimi koos postkasti aadressiga (nimi@hotmail.com), et kirja saaja teaks kindlalt, et selle abil suunatakse ta spetsiaalselt just tema enda kontole. Lingi ees olev võrguprotokoll HTTPS kinnitab, et tegu on täiesti turvalise kliendi ja panga vahelise ühendusega, millele mitte keegi  kolmas ligi ei pääse. Lingil klikates viiakse Margus turvatud pangalehele, millel ta peab sisestama oma isikuandmeid –nime, aadressi, krediitkaardi andmed, logimisparoolid jne.

Margus aga pole rumal poiss. Kahtlust äratab temas juba see, et tal pole kunagi olnud selle pangaga tegemist. Samuti muudab ta ettevaatlikuks kirjas pöördumise vorm –  tervitusteksti algusesse Dear… pole kirjutatud mitte tema nimi vaid postkasti aadress.

Muide, nutikamad andmevargad siiski sellist viga ei tee vaid nimetavad personaalselt ainult kasutaja nime ja perenime või siis lihtsalt teatavad tervituses Dear Customer (Hea (panga)klient). Ja tavaliselt on neil ka kodutöö paremini tehtud, saates selliseid õngitsemiskirju kindlamale sihtrühmale, kes just kõige tõenäolisemalt võivad olla antud panga klientideks.

Näiteks, kui kiri oleks tulnud Hansapangalt või Ühispangalt, mille andmepüügipettustest saab lugeda siit või siit, ning kui Margus poleks teadnud, kuidas turvaliselt e-posti lugeda, siis selle kindla panga kliendina oleks ta võibolla isegi lingile vajutanud. Teadaolevalt satub selliste paroolipüügi õngitsemiste ohvriteks väga palju inimesi, kaasaarvatud vilunud arvutispetsialistid – loe sellest täpsemalt siit.

Ent Margus ei vajuta kunagi mõtlematult kirjades viidatud linkidele, eriti veel sellistele, milles küsitakse tema privaatsete isikuandmete sisestamist, vaid kustutab selle petukirja kohe ära. Ent enne seda saadab ta selle mulle täiendavaks kontrollimiseks, mis on tema poolt väga tore ja tervitatav, kuna niimoodi saan ka paljusid teisi arvutikasutajaid ohtlikest rünnakutest teavitada.

Mis lingi kontrollimisel selgus?

Kui juba kirjas endas tegin antud pangalingil paremkliki ja valisin Properties, mis näitab ära lingi tegeliku aadressi, siis ehtsa pangaadressi asemel kuvatigi mulle hoopis teine aadress ehk siis veebilsaidi aadress (software24h.vn/images/red.php), millele kilikates oleksin sattunud tõenäolisele võltspangalehele. Õigem oleks öelda, et antud aadressi abil oleks mind märkamatult suunatud võltslehele, millel püütaksegi privaatseid andmeid varastada. Selline suunamine toimub reeglina ülikiirelt, et kasutaja sellest aru ei saaks.

Peaks veel mainima, et selliseid petulinke on imelihtne teha. Näiteks, kellel on vaja kohe ja praegu minna Hansapanga avalehele võib vajutada sellele turvaliselt krüpteeritud pangalingile: https://www.swedbank.ee/private 🙂 🙂 🙂 Seega, kirjades või suhtlusportaalides, foorumites või suhtlemisprogrammides (MSN, Skype jne) saadetavad lingid ei pruugi alati olla need, millele nad viitavad!


Kui olin lingil paremklikki tehes veendunud, et tegu ei ole õige pangaadressiga, tegin ma järgnevalt siiski midagi sellist, mida selliste linkide puhul ei tohiks kunagi teha, ehk siis vajutasin sellele. Etteruttavalt olgu öeldud, et kasutasin virtuaalsüsteemi teenuseid, kuna phishing-saidid võivad lisaks tavalisele andmepüügi vargusele olla ka nakatatud kõikvõimalikku kurivarasse, mis laaditakse märkamatult ohvri arvutisse.

Ja oh imet! Sattusingi ilusasti pangalehe, millest isegi veebilehitseja lehepäis teatab uhkelt – Internet Banking: HSBC Bank UK – Mozilla Firefox. Ainult et, imelikul kombel on aadressiribal pangaaadressiks hXXp://myadmiral.com/images/hsbc-uk/1-2/HSBC-INTEGRATION/………, kuigi pangaleht ise näeb välja ehtne mis ehtne. Järgnevalt sulgesin lehe ja klikkisin uuesti lingil. Jällegi avati mulle pangaleht, ent mitme proovimise järel kuvati see leht juba uute aadresside abil:

hXXp://notnotfun.com/images/hsbc-uk/1-2/HSBC-INTEGRATION/….

hXXp://storyofaline.com/images/hsbc-uk/1-2/HSBC-INTEGRATION/……

hXXp://ragamalaproductions.com/hsbc-uk/1-2/HSBC-INTEGRATION/…..

hXXp://japantelugusamakhya.com/images/hsbc-uk/1-2/HSBC-INTEGRATION/……..

hXXp://www.heartlings.com/images/hsbc-uk/1-2/HSBC-INTEGRATION/……….

Järgmisena kasutasin ühte väga head veebiaadresside kontrollimislinki  vURL Online, mis leiab kiiresti pahatahtlikud või kahtlustäratavad veebisaidid ja domeenid, mis on musta nimekirja lisatud. Piisas sellest, kui  otsisin infot kirjas olnud tegeliku lingiaadressi (software24h.vn/images/red.php) abil. Sain vastuseks:

This domain is listed in the hpHOSTS blacklist. Website’s in this database should be viewed with extreme saution .

(See domeen on lisatud hpHOSTS musta nimekirja ja selle veebisaidi andmebaasidesse tuleb suhtuda äärmise ettevaatusega).


Järgnevalt kontrollisin neid aadresse mitmete URL-skanneritega, aga antud hetkel vaid vähesed teatasid, et need saidid oleksid kahtlustäratavad. Tõenäoliselt oli tegu niivõrd värskelt ülesriputatud õngitsemislehega. Seevastu mõne tunni pärast, kui nii ise kui ka tõenäoliselt paljud teised kasutajad olid teavitanud vastavaid turvalehti võimalikust pettusekahtlusest, kuvati hoopis teisi tulemusi.

Aitäh Margusele, et teatas kahtlasest kirjast ning oli nõus avaldama selle loo ka Arvutikaitse.ee-s ja Arvutiturve´s .

Loe ka sõnaseletust Mis on Õngitsemine ehk Phishing

4RK98YFJ3F3W

TCEUEOKL

Ausad kelmid Natta.com`ist ehk …

… kuidas kiiresti raha tuulde lennutada.

Viimases artiklis Ikka veel rämpspostinduse “pärlitest” mainisn ära ka Elioni vahendatud partneri Natta.com reklaamkirja pelakirjaga „Tahad tasuta lennata“. Nimetasin seda tühireklaamiks sellepärast, et oma väljendusviisilt ei avaldanud see mulle vähimatki muljet ning seetõttu ei avanud ma isegi pilte, et asja edasi uurida. Kahju küll, sest vastasel juhul oleksin saanud ehk juba varem kirjutada hoiatuse, et kuidas on võimalik mõnel netifirmal ausal teel omastatada kampaaniast osavõtjate raha.

Hoiatusega jõudis ette Kanal 2 uudistesaade Reporter , mis eilses, 9.aprilli saatelõigus antud teemal peatus. Loo autor Üllar Luup intervjueeris ka ühte kannatanut, kes kampaania olemust lähemalt tutvustas. Seega, nii väljendi „ausad kelmid“ kui ka ausate sulide paljastamise au kuulub eelkõige just neile.

Seekord avasin ka mina oma postkasti tulnud reklaami pildid ja hakkasin kampaaniat samm sammult lähemalt uurima.

Kõigepealt avasin kirja päise ning kontrollisin Google otsingut kasutades üle nii kirja saatja- kui vastuse saaja aadressi.

Kuna kasutan turvalist surfamist tagavat pluginat WOT – Your Safer Web, siis kohe @natta.com sisestamise järel kuvati mulle punased hoiatusrõngakesed, mis teatavad, et tegu on väga halva (very poor) saidiga. Kusjuures Delfi foorumis Naistekas nimetatakse natta.com veebisaite kasutajate poolt otseselt rahavarasteks.

Kui lõin Google otsingusse vastuse adressi reklaam@hot.ee, siis esimese valikuna juhatati mind Elion hinnakirjani, kus on kirjas ka vahendamisteenuste hinnad, mis võimaldavad Elionil e-maili teel saata firmade pakkumisi neile kasutajate, kes on reklaami saamiseks loa andnud. Kuidas kasutajad saavad Elioni partnerite reklaampakkumisi lubada-keelata, sellest saab lugeda siit.

Edasi klikkisin lingile Klõpsa ja võida ning uue veebilehe hinnadsulle.com avanemisel torkas samuti esimesena silma just turvaplugina WOT – Your Safer Web punane hoiatus aadressirea ees.

Nüüd aga, kui lugeda hoolikalt veebilehel olevat infot, mis kampaaniapakkumises kirjas on, siis polegi korraldajatele midagi ette heita, sest reklaamikavalusi ei saa pidada pettusteks.

Üheks kavaluseks on see, et suure punase reklaamriba alla on tähelepanu hajutamise mõttes samuti kahvatupunaselt kirjutatud, ent tunduvalt väiksemalt, read: „Sisesta enda andmed ja sul on võimalus võita imeline tutvumislend purilennukiga. Samaaegselt liitud teenusega.“

Kasutaja üldjuhul arvab, et oma mobiilinumbri sisestamisel ja selle kinnitamisel liitub ta teenusega, mis võimaldab tal oma unistusi täide viia ehk võita imeline tutvumislend purilennukiga. Ent paraku ei süüvi ta enam reklaami lõpus olevasse veel pisemas kirjas olevatesse täpsustavatesse andmetesse, milles teatatakse:Iga 250-s liituja võidab imelise tutvumislennu purilennukiga. Kas Sa oled 18-aastane? Kui ei, siis pead teenusega liitumiseks vanematelt luba küsima. Auhindu on piiratud koguses. Auhind toimetatakse võitjale kätte. Kampaania kestvus: 1. märts – 30.aprillini 2010.Teenuse sisu: MÄNGUD klubi. Liitud iseuueneva teenusega, mis annab võimaluse iga nädal alla laadida 7 mängu. Teenuse hind on 50 krooni nädalas. Teenuse lõpetamiseks saada SMS “stop MANGUD“ numbrile 1818. Lisainfo telefonilt 1818 või aadressil: support.ee@timwe.com”

Nagu näha, alles siin on täpselt välja toodud teenuse sisu, mille tegelik olemus seisneb liitumises klubiga Mängud. Juba ainuüksi teenuse aktiveerimisel loovutab liituja 50 EEK-i ja kui ta ei oska mõista sõnapaari „iseuuenev teenus“ tähendust, siis teenust koheselt lõpetamata korjatakse ta mobiiliarvelt veel järgminegi nädal ja ülejärgmine nädal jne 50 krooni teenustasu juurde, kas siis kasutaja seda teenust aktiivselt kasutab või mitte.

Kui aga rääkida TIM w.e. kampaaniatingimusest, et ainult  iga 250-s liituja võidab imelise tutvumislennu purilennukiga, siis Repotreri saatelõigus mainiti võimalust, et see on olematu pakkumine. Kusjuures see oletus võib isegi õige olla, sest kui isegi tingimustes teatatakse lendamisvõimaluse kohta, mis ei saa kuidagi otsa lõppeda nagu mõni toode, et auhindu on piiratud koguses ja pealegi toimetatakse see veel kasutajale isiklikult kätte, eeldatavalt Portugalist, kus asub TIMwe peakorter, siis selline mõttetu raha laristamine isegi kliendi kui kuninga heaks tundub küll uskumatu olevat. Klienti peeti kuningaks küll Eesti taasiseseisvumisaastatel, kui palju kopeeriti järgi välismaisest teeninduskultuurist, kuid nüüdseks on paraku kliendist saanud taas nöörimis- ja nöökimisobjekt.

Lõin ka lisainfo aadressi support.ee@timwe.com Google otsingusse ja sain märksõnu nagu “räpane äri, tasulist teenust klientidele pähe määrinud (sellest Tarbijakaitse teatest täpsemalt siin), liitumislõks, mõttetud sõnumid” jne.

TIMwe headeks partneriteks Eestis on hetkel TELE 2 ja EMT.

Teisest kahtlase sisuga kirjast, mille läbi on inimesed petta saanud ja mille vahendajaks nagu sellegi kirja puhul oli jälle Elion hot.ee postiteenus, saab lugeda siit.

PS. Kui keegi arvab, et mul on mingi eriline vaen Elion ees, siis nii see ei ole. Kui kasutaksin mõne teise postiteenusepakkuja vahendamisi, siis tõenäoliselt oleks siin küll sama jutt, kuid just nimelt neist teistest reklaampostituste vahendajatest.

Taoliste kirjde puhul on kõige tähtsam tutvuda väga põhjalikult kõigi teenuste tingimustega, mis kampaanialehelt leida võib,  ja seejärel kindlasti otsida infot edasi internetist antud firma kohta. Kui on juba olemas kannatajaid, siis kindlasti on sellest teatanud erinevad inimesed erinevates foorumites ja/või ka Tarbijakaitse. Antud artikkel juhatabki teed, kuidas saab samm sammult nö tegelikku pilti kokku panna kampaaniaid pakkuvatest firmadest.

Kui aga kasutaja on juba aktiveerinud teenuse, kas selle või mõne teise analoogse iseuueneva teenuse, siis oleks mõttekam neist koheselt loobuda.

Kindlasti tasub ikka ja jälle meeldetuletuseks läbi lugeda meelespea – Kuidas turvaliselt e-posti lugeda.

Repoter.ee samateemaline videolõik pealkirjaga „Interneti petuskeemid loodavad inimliku eksimuse peale“ asub siin.

Ikka veel rämpspostinduse “pärlitest”

Tegelikult tahtsin ka selle postituse lisada sõnaseletuse “Mis on Spämm?” kommentaaridesse, aga kuna lugu tuli liiaga pikk, tegin sellest kaks eraldi arvamuslugu. Esimene neist on juba avaldatud siin ja teine on alljärgnev:

Ma pole kunagi töötanud reklaamiloojana, ehkki olen nende tööde-tegemistega lähedalt kursis olnud 2,5 aasta jooksul. See aga ei tähenda, et ma tean reklaamindusest palju. Vastupidi, minu arvamusi tuleks võtta kui tavainimese tähelepanekuid, kellele jaoks reklaamid just ongi suunatud, ning kes tajub neid esmamulje põhjal. Esmamulje on alati kõige tähtsam, vähemalt minu puhul, kuna selle põhjal kujundan välja oma arvamuse ja otsustan, kas “asjaga” edasi tegeleda. Esmamulje mõjuvus on tähtis ka reklaamile, kuna see peab lihtsalt, selgelt, konkreetselt, arusaadavalt ja suuri sõnu tegemata kutsuma ennast lugema või reklaampilti jälgima. Sellest oleneb, kas kasutaja süüvib reklaamisisusse või pildimõttesse ja seejärel suundub lingiviidete abil asja edasi uurima.

Tühi reklaam või tühireklaam

Näiteks neli päeva tagasi sain ma hot.ee poolt vahendatud kirja, kus keegi Lendur küsib minu käest: “Tahad tasuta lennata?” Siis on väike püstine sinine kriips ja selle all pisikirjas: “Juhul kui Sa ei soovi saada infot ja reklaami erinevate toodete ja teenuste kohta, siis muuda ära oma hot.ee kasutajakonto seaded: Seaded > Partnerite pakkumised > Soovin saada infot erinevate toodete ja teenuste kohta.”

No tore küll! Esimese asjana tuli mulle meelde kunagine lollitamine, kui sõpradest nolgid lehvitasid mu nina ees basseinipääsmeid ja küsisid: “Tahad sa tasuta ujuda?” Kui vastasin “JAH”, kostsid nemad irvitades: “No uju siis minema!” Nüüd aga küsitakse: ” Tahad sa tasuta lennata….” Aga see selleks.

Sõna “tasuta” pole halb sõna, kui seda nimetatakse teises kontekstis, ent paraku on seda sõna e-mailinduses väga kurjasti petturite poolt ära kasutatud ja muudab teadlikumad inimesed väga ettevaatlikuks. Kõik ju teavad, et tänapäeval enam tasuta lõunaid ei pakuta. Paljud on kas lugenud  hoiatusi petukirjadest, kus meelitatakse sõnaga “tasuta”, ning mõned on ka selliste pakkumiste tõttu otseselt orki lennanud. Loomulikult ei taha ma siin sugugi süüdistada, et see Lendur tahab nüüd kellelgi nahka üle kõrvade tõmmata, ent nagu öeldud, e-kirjades on see sõna halvamaiguliseks muutunud.

Teisena võib väikese kivi visata reklaamilooja kapsaaeda, kuna ta ei ole reklaampilti luues arvestanud, et erinevad postiteenuse pakkujad kuvavad ka erinevalt (reklaam)postitusi. Näiteks Gmail, kuhu ma antud kirja sain, kuna olen hot.ee postitused sinna üle kandnud , ei kuva automaatselt pilte ja seega jääb mul esimene effekt saamata – peale selle ilusa sinise püstise kriipsu ja hot.ee kontoseadete muutmiseõpetuse. Gmail pakub mulle küll võimalust pilte kuvada (Kuva alltoodud pildid), kuid kasutajana on see täielikult minu isiklik asi, kas ma viitsin ja tahan seda teha. Näiteks mina pole neid pilte avanud siiamaani ja ma ei tea, kuhu mind tahetakse tasuta  lennutada. Peale seda krehvtist juttu tõenäoliselt kuu peale!

PS. Loe ka sama reklaami kohta lisa artiklist Ausad kelmid Natta.com`ist ehk kuidas kiiresti raha tuulde lennutada.

Kampaaniamängud

Kes ei teaks kampaanimänge, kus palutakse võiduvõimaluste suurendamiseks sisestada peale enda postiaadressi ka sõprade e-maili aadressid. Tavaliselt soovitakse kolme kuni viie, vahel ka rohkema sõbra meiliaadressi avalikustamist teatud firmale, ja nagu alltoodud pildilt näha, lausa kohustuslikus korras. Sest muidu ei saa loosimises osaleda!

Naeruväärne on aga see, et kuigi ma ise ei sooviks selliste kampaaniate korraldajate poolt reklaamkirju saada, siis ometigi võib keegi mu sõpradest suurest saamahimust ka minu aadressi sinna sisestada ja ma saan vastu tahtmist reklaamkirja. Keda siin süüdistada? Kas sõpru, kes rikuvad minu privaatsust ja mind nii lahkelt “tanki” panevad?  Omamoodi süü neil muidugi on, kuid suurim süüdlane on just kampaaniat korraldav firma või reklaamilooja, kes neile sellise kampaania välja mõtles. Sest sellised kampaaniad on õhutavad, oma tingimustelt nõudvad ja sisendavad ähvardavalt mängust osavõtjatele, et sõprade aadresse toksimata võivad nad ilma jääda ahvatlevatest kingitustest.

Loomulikult on igaühe enda asi, kas ta tahab sellistest mängudest osa võtta, aga kuidas saadakse nõuda, et mängija sisestaks kas netist leitud võõraste- või siis sõprade- ja tuttavate postiaadresse? Korraldajatele on tähtis vaid see, et aadress oleks reaalne ja toimiv.

Ent huvitav, kuidas kavatsevad nüüd need korraldajad kokkukogutud kasutajate mailiaadresse kasutada, kui neil ei ole seaduse järgi reklaamkirja saajalt eelnevat isiklikku nõusolekut. Kas nad nüüd kõigepealt kirjutavad ahastava ja süüdistava kirja, et “näe, just Su sõber on kõiges selles süüdi, et levitas hoolimatult Sinu aadressi “ ja alles siis nagu muuseas küsivad luba, et “äkki ikka saadaks Sulle tulevikus mõne pisikese reklaamipakkumise?” PS. Pildil olev kampaaniamäng on tänase seisuga, 4.aprill, 2010.a., veel aktiivne.

Psühhoterror (võibolla ehk liiga karmilt öeldult) või ajuloputus

Mulle isiklikult ei meeldi näiteks sellised reklaamkirjad, kus on ridade vahele peidetud esmapilgul justkui süütud lausekesed, aga tegelikult mängitakse sellega väga kavalalt inimeste emotsioonidel.  Pean seda selliste inimeste ärakasutamiseks, kes ei oska nö ridade vahelt välja lugeda, et millele TEGELIKULT rõhutakse.

Mõned näited ja väljavõtted ühe firma reklaampostitusest:

Lõik: „..Nii tähtsa sündmuse auks vermitud medal meenutab igale eestlasele eestlaste vabaduspüüdlusi ja kodumaa iseseisvuse saavutamist. Ei ole kahtlust, et 24. veebruaril tähistatava Eesti Vabariigi sünnipäeva medal saavutab suure populaarsuse ja et paljud soovivad seda endale soetada…”

See on nagu varjatud vihje, et kui juba paljud soovivad osta, siis kirja saaja peaks ka nende paljude hulka kuuluma, et nende paljudega sarnaneda, kuna see on väga populaarne toode ja selle ostmisel saab ka temast populaarne inimene. Samuti rõhub see eestlaste südametunnistusele,  pühalikkusele kodumaa vastu  ja patriootlikkusele, et tõelise eestlasena peaks ta igal juhul selle toote ostma. Kes aga ei tahaks olla tõeline eestimaalane? Kahtlust ju ei ole, nagu sisendatakse kirjas.

Lõik: „…medaleid tuleb müüki ainult 15 000. Et kõik soovijad saaksid selle unikaalse medali osta, seadsime sisse ….”

Sellega antakse vihje, et seda populaarset toodet tuleb NII VÄHE müüki ja see on NIIVÕRD haruldane, et ostmisega tasub kindlasti kiirustada, et mitte ilma jääda.

Lõik: „…Nähes ette suurt huvi selle medali vastu, oleme otsustanud, et iga tellija saab osta vaid ühe medali…”

Kui juba kirja autorid näevad ise tulevikku ette, suurt huvi toote vastu, siis ei tohiks kirja saaja hetkegi neis kahelda ja peaks kindlasti nüüd ja kohe selle medali tellima, seda enam, et ehkki ta võibolla tahaks selle toote unikaalsuse tõttu saada neid kokku tervelt 10, siis antakse vaid üks, ja sedagi vaid siis, kui hiljaks ei jääda. Vapustav veenmisjõud!

Sellise kirja puhul tuleb au anda kirjasisu väljamõtlejale, kuna see on tõesti tõeliselt andekalt esitatud veenmaks tavainimesi, ja mitte ainult numismaatikuid, kindlasti seda toodet ostma. Sellise kirja sisendamisjõud ja emotsioonidele surumine on märgatav. Eriti selgelt võib välja tuua kirjaautorite enda veendumuse ja nägemuse, et toote vastu tuleb väga suur huvi, mis sunnib inimesi mõtlema, et tegelikult ta ikkagi peab selle toote ostma, ehkki ta ise ka ei tea, mida ta sellega hiljem peale hakkab. Tõenäoliselt, kui tegu ei ole just numismaatikuga, unustatakse see varsti sahtlipõhja tolmu koguma.

Loe ka Ebaausad kauplemisvotted, Reklaamiseadus, Tarbijakaitseseadus – nendest leiate mitmeid paragrahve, mis kõik viitavad, et tegemist ei ole korrektselt esitatud reklaamiga.

%d bloggers like this: