Windows kiiremaks optimeerimine, arvuti puhastamine, diagnostika, süsteemiinfo ja tweak´ing

Ashampoo WinOptimizer on üsna hea süsteemihooldusprogramm, mille abil saab puhastada arvuti registrit prahist, optimeerida  Windows süsteemi kiiremaks ja häälestada arvutitööd kasutajale mugavamaks (tune). Lühiülevaate sellest tweak– ja optimeerimisprogrammist olen teinud varem artiklis Ashampoo WinOptimizer 2010 Advanced tasuta programm – arvuti kiiremaks.

arvuti kiireks, defragmentimine ja interneti kiiruse häälestamine

Teatud põhjustel ei saa ka hetkel siia põhjalikumat infot programmist kirja panna 😦 , täiendan seda artiklit niipea kui võimalus avaneb :). Usun, et video-ülevaadegi annab küllaltki palju aimu programmi mitmekülgsetest funktsioonidest ja nende kasutamisest.

Esialgu vaid tuleks suuremat tähelepanu pöörata järgmistele suhteliselt olulistele asjaoludele:

1. Enne programmiga töö alustamist loe läbi artikkel Arvutiregistri puhastamisest.

2. Kui kasutajal pole varasemaid kogemusi Windows töötavate protsesside lahti ühendamisel, siis tuleks ettevaatlikult suhtuda StartUp Tuner real services sulgemisse ja Tweaking real süsteemisätete (system settings) muutmisse.

Väiksemate kogemustega arvutikasutaja võiks esmalt proovida Windows teenuseid (services) lahti ühendada ükshaaval ja seejärel kontrollida, kas tema arvutitöös ei saanud midagi häiritud. Sama kehtib ka saki Overview lahtris Tweaking real süsteemisätete muutmisse.

tweak ja isestartivad failid

3. Kui kasutajal on vähe kogemusi, siis võiks jätta puutumata funktsiooni Modules – Tune System Settings – Tweaking. Selle asemel võib kasutada lihtsalt ühe-klõpsu optimeerijat One-Click Optimizer.

arvuti tviikimine

4. Kui arvuti kiiruse tõstmisel ei saavutata efekti nagu loodeti või muudatus süsteemis häirib tavapärast arvuitkasutust, siis saab alati sooritatud muudatused tagasi võtta, kui avatakse Backups, tehakse taastekirje aktiivseks ja valitakse Undo changes – Yes.

windows speedup

Mis puutub funktsiooni Modules – Diagnosis and information – System Benchmark ehk süsteemi jõudluse testimisse, siis vastuseid tuleb võtta nii nagu need on ja see on pigem mõeldud kasutajates hasardi tekitamiseks kui et annaks väga palju informatsiooni.

süsteemi jõudluse test

Videos on näidatud programmi süsteeminõuded arvutile, käivitusfaili tirimine ja paigaldamine arvutisse, täisprogrammi avamiseks vajaliku ametliku litsentsivõtme (license key) saamine, selle sisestamine, ülevaade enamikest funktsioonidest ja nendega töötamisest.

arvutiturve.wordpress.com

Mida Sinu kohta teab Internet?

NB! Artikli olen juba varem avaldanud Arvutikaitse.ee-s.

Veebilehitsejate turvaliseks seadmisest olen kirjutanud varemgi.  Loomulikult on see igaühe enda asi, kas neid ka turvaliseks seatakse.  Paljude kasutajate jaoks on mugavam nii, kui brauserid salvestavad surfamisajalugu, mille järgi on neil endil hiljem hõlpsam veebilehti üles leida, millel nad kunagi on viibinud. Ent kui arvutit kasutatakse mitmekesi, on kõigil arvutikasutajatel sellele infole ligipääs. Ja mitte ainult – ka internetis nuhitakse Sinu järele, hea kasutaja!

Enamus veebilehti, millel viibitakse, salvestavad küpsiste abil mitmesugust infot arvutisüsteemi kohta – IP aadressi, operatsioonisüsteemi, keeleseadeid, brauseritüüpi, ekraaniresolutsiooni jne.  Põhimõtteliselt on veebilehe haldajatel olemas ka kõik need andmed, mida te ise näete oma arvuti kohta nendel saitidel, mis kuvatakse Google otsingu abil “ how check my location”. Eks ole ju tore, enamus infot teie kohta on justkui peopeal  – lisaks arvuti andmetele ka asukohamaa, asukohalinn, IP-aadress, teenusepakkuja ja isegi brauseri versiooninumber.

Privaatsuspoliitikat austavad internetisaidid informeerivad sellest oma külastajaid, näiteks Arvutikaitse.ee teatab sellest lingi abil Privaatsus, ent enamus lehti ei vaevu sellise teatamisega oma ruumi raiskama. See aga ei tähenda, et nad ei jälgi teid. (Muide, Arvutiturve ehk seesama minu koduleht ei salvesta selliseid andmeid, seepärast pole siin ka privaatsusele viitavat linki). Lisaks eelnimetatule tehakse kindlaks ka teie poolt külastatud URL-id ehk varasemalt külastatud internetilehed ja nendel viibimise aeg. Selle järgi statistikat tehes on aga suhteliselt kerge tuletada, kas oled sa noor või vana, poiss või tüdruk ehk teisiti öeldes  –  kes sa oled, kust sa tuled ja mis sind huvitab.

Tavaliselt ei viitsi keegi oma pead vaevata, et mis andmeid siis ikkagi tema kohta kogutakse. Ja õigesti tehakse. Kui endal südametunnistus puhas ja kui juhtumisi need andmed just kräkkeri kätte ei satu, kellel võiksid olla kurjad plaanid, siis üldjuhul on kasutajate arvutite ja harjumuste kohta info kogumine anonüümne ning vajalik vaid veebilehe haldajatele hilisemaks satatistiliseks analüüsiks. Kui aga siiski kellelgi tekkis väike kahtlus, et mida Internet võib tema kohta teada, siis võiksid nad läbida mõned väikesed testid.

Mida Internet teab Sinu kohta

Kui kasutaja pole oma veebilehitsejaid täiendavalt turvaliseks seadnud, siis What The Internet Knows About You (NB! Hetkel link ei tööta, aga küllap peagi on jälle saadaval) püüab tuvastada ligi 20 erineva katse abil, mis lehti on kasutaja erinevatel aegadel külastanud – sotsiaalsed võrgustikud, pangasaidid, pornolehed jne. Lisaks sellele tuvastatakse ka tundlikuma sisuga saitel viibimist nagu militaar-ja valitsusasutuste- või internetti lekkinud salajaste dokumentide lehel Wikileaks käimist. Võimalusel kuvatakse ka teie Facebook või Twitteri sõbralistid ja läbi otsingumootorite tehtud päringud.

Haaraku Sind kabuhirm

Start Panicking! on veebileht, mis püüab tõsta avalikkuse teadlikkust ineterneti privaatsuse küsimustes. Vajutades lingile Lets Start! käivitatakse skript, mis paari-kolme minuti jooksul tuvastab saidid, mida kasutaja on erinevatel aegadel külastanud.

Kõik avalik info Sinu kohta Internetis

WebMii abil leiab väga kiiresti internetti salvestatud avalikku infot nii iseenda, sõbra kui tuttava või ka firmade ja asutuste kohta ning samaaegselt arvutab see ka ettevõtte (BrandRank) või inimese (PeopleRank) nähtavuse skoori internetis. Avaliku elu tegelastel on muidugi meeldivam, kui see skoor on kõrge, ent mina tavakasutajana eelistan iseenda kohta internetist võimalikult vähe infot leida– just see kaitsebki minu privaatsust.

Pean sellist otsimisviisi paremaks kui paljukiidetud Google otsingut, seda enam, et leitud infokirjete alt leiab veel eraldi lingi Search Google (või Search Yahoo), mis võimaldab täiendavalt infot kasutaja kohta edasi otsida.

Kuidas end kaitsta?

Lugege veelkord läbi artikkel Veebilehitsejate turvalisusest ja keelake brauseri ajaloo salvestamine. See on oluline ka sellepärast, et sageli ei aita surfamisajaloo näppamise eest ka skriptide keelamine.

Mozilla Firefox kasutajad saavad paigaldada täiendavad turvapluginad CookieSafe ja NoScript.  Küpsiste keelamisel kas läbi veebibrauserite või kasutades alternatiivseid pluginaid tuleb arvestada, et paljudele saitidele ei saa neid läbi lubamata sisse – pangad, meilikontod, suhtlusvõrgustikud, blogikasutajad jne.

Kasutage privaatset infot kustutavaid programme, näiteks nagu Winutilities Pro või Winutilities Free, FCleanerCCleaner või nCleaner ….lisaks saab sobilikke programme välja noppida teema alt Arvutisusteemi hooldus.

Veebilehitsejate turvalisuse test

Veebilehitsejate turvaliseks sättimisest olen kirjutanud siin. Ent kas need ka tõepoolest on turvalised, selles saab veenduda  ScanIt veebilehitsejate turvalisuse kontrollimise testi abil, mis toetavad  enimlevinud brausereid nagu Internet Explorer, Mozilla Firefox ja Opera. Vastavalt brauserile läbitakse kuni 19 erinevat haavatuvuse testi, mille nimekirja leiab siit.

Kui kontrollimist vajavatel brauseritel on küpsised keelatud, siis tuleb need testi ajaks lubada. Näiteks Mozilla Firefox puhul Tools – Options – Privacy – linnuke lahtrisse Accept cookies from sites.

Testimiseks on soovitav valida korraga kõik testid Run all available tests ja seejärel vajutada Start the test. Kõigepealt hoiatatakse, et kõik avatud veebilehed tuleb sulgeda, misjärel lingile OK vajutades püütakse veebibrauserit haavata. Seejärel tuleb oodata, kuni testid läbitakse ja teatatakse tulemustest.

browser security testsecurity checking

Arvuti jõudluse- ja turvakontroll – Norton PC Checkup

Norton PC Checkup on tasuta utiliit Windows operatsioonisüsteemidele, mille abil saab kontrollida nii arvuti turvalisust kui süsteemi jõudlust. Arvutit läbi sanneerides leitakse süsteemist puudujääke ja antakse soovitusi nende parandamiseks. Utiliit on väga lihtne ja kiire, mida on võimalik ajatada automaatseks kontrollimiseks kasutajale sobivaks ajaks või alustada skanneerimist käsitsi igal ajal. Sobib opisüsteemidele Windows XP (32bit), Windows 7 ja Vista (32bit ja 64bit). Nõuab kasutajalt administraatori õigusi.

Utiliidi arvutisse paigaldamine on väga kerge, tuleb vaid vajutada Next ja nõustuda tingimustega.

arvuti turvalisuse ja süsteemi jõudluse test

Kui utiliit on automaatselt end uuendanud värskeimate andmebaasidega ja tervitusaknas (Welcome to Norton PC Checkup) on vajutatud lingile GO vajuta süsteemi kontrollimiseks Check my Computer. Skanneerimisega püütakse avastada viiruseid, nuhkvara ja teisi pahatahtlikke komponente ning tuvastada süsteemi kaitseprobleeme.

Samaaegselt otsitakse ka  põhjusi, mis võivad takistada arvutitöö sujuvust, kiiruse langust, hangumisi jne. Vajutades Get Results on võimalik visuaalsetele näidikutele klikates saada üksikasjaliku aruande leitud probleemidest. Samuti kuvatakse iga näidiku alla lingid (Learn More, Show Me How jne), mis viivad Norton kodulehele, kus on üsna asjalikud õpetused, kuidas süsteemi saab parendada.  Saki abil Preferences võib igaüks ise otsustada, millal teostatakse automaatset kontrolli või see üleüldse välja lülitada.

Norton PC CheckupHow to Find Viruses, trojans, spyware

Tulemüüri lekketest Comodolt

Comodo Firewall Leak Test sisaldab viit erinevat turvatesti, mis simuleerivad erinevaid rünnakuid, mille abil võivad küberkurjategijad leida tee kasutaja arvutitesse ja selle abil saavutada kontroll arvuti üle või see nakatada pahavarasse. Testi abil püütakse paigaldada arvutisse rootkit, mis on üks ohtlikumaid kurivarasid, kuna see tegutseb arvutis täiesti nähtamatult,  ning püütakse nakatada ja kaaperdada erinevaid turvalisi protsesse, kaasaarvatud mäluprotsesse.

Kui arvutisolev tulemüür on tasemel, siis see peaks koheselt avastama, et CLT.exe püüab muuta olulisi süsteemifaile. Kui seda ei juhtu, oleks aeg mõtelda tulemüüri väljavahetamisele või püüda seda häälestada kõrgema kaitsetasandi peale.

Olgu kohe öeldud, et ka erinevate turvaprogrammide, näiteks viirusetõrjetereaalajakaitsed,  võivad CLT.exe arvutisse tirimisel teatada, et tegu on pahatahtliku rakendusega. Ehkki tegu ei ole õelvaraga vaid kõigest testimisfailiga, mis püüab end näidata õelvaralisena, on vägagi tervitatav, kui erineva tõrjeprogrammid peale tulemüüri selle avastavad – see näitab nende võimekust avastada juba eos kahtlasi faile.

viirusetõrje Avira Antivir veebikaitse

Mis on asja mõte ja kuidas testi läbida?

Juba see, et kui näiteks Avira AntiVir avastab rakenduse juba arvutisse tirimisel, on test edukalt läbitud. Ehk siis pahavaraline komponent on avastatud ja edasine nakatamine blokeeritud. Ent kuna tegu on pigem rohkem tulemüüride kontrollimisvahendiga, siis edasiseks testimiseks võiks mõneks ajaks vastava programmi (viirusetõrje või nuhkvaratõrje) reaalajakaitse välja lülitada.

Testi alustamiseks tuleb kõigepealt Zip fail lahti pakkida eraldi kausta, seejärel klikkida clt.exe-l ning vajutama lahtrile Test.

firewall leaktest

Kui nüüd ükskõik milline arvutisolev tulemüür reageerib rünnakule, siis tulebki see blokeerida, mitte läbi lubada. Blokeerimine näitabki võimet rakendust arvutisse mitte lubama. Kui katsed on läbitud, saab utiliidist igaüks ise vaadata, mis on tema arvuti nõrgad kohad, aga võibolla teatatakse Score real suurepärasest kaitsetasandist (Score 340/340).

tulemüüri testhow test firewall

%d bloggers like this: