Arvuti hooldus – süsteemile kiirust ja turvalisust pakkuv SlimCleaner Free

Best tuneup utilities SlimCleaner FreeVäga paljude funktsioonidega SlimCleaner pole ainult timmimisprogramm (tune-up utility) arvuti kiirendamiseks ja süsteemi puhastamiseks vaid see pakub ka turvalistust, võimaldades kontrollida, kas mõni arvutis olev rakendus on pahatahtlik või mitte. Paljude IT-asjatundjate poolt peetakse SlimCleanerit maailma parimate sekka kuuluvaks kõik-ühes (all-in-one) arvuti häälestusprogrammiks.

SlimCleaner on maailma esimene tarkvara, mis võimaldab optimeerida Windows süsteemi pilvepõhiselt, saades rakenduste ja programmide kohta reaalajas infot kasutajatelt saadud tagaside põhjal. Nii saab näiteks kasutajate hinnangute ehk reitingute põhjal aimu, kas koos Windows avanemisega tööle hakkavad rakendused (Startup) või mõned teenused (Services) on vajalikud või mittevajalikud, samas ka kas head või halvad rakendused.

Kuna iga programmi kasutaja saab teatud programmile või rakendusele ise oma hinnangu anda, siis ettevaatusabinõuna jälgitakse pilvepõhisesse andmebaasi jõudvaid reitinguid ning tuvastatakse ja keelatakse automaatselt sellised valehinnangud, mida mõni kasutaja iseenese lollusest võib mõnele rakendusele anda. See garanteerib, et hinnangud rakendustele oleksid õiged.

Arvuti hooldus

Süsteemi puhastaja Cleaner kasutab kiiret ja võimsat mootorit, mis analüüsib ja leiab süsteemist mittevajalikud failid, mis aeglustavad arvutitööd. Kui praht ning vigased faild on kustutatud, pakutakse kohe ka kõvaketta defragmentimist, kuid kes soovib, võib selle esialgu vahele jätta ja hiljem eraldi funktsiooni alt selle teostada.

Arvuti kiiremaks ja puhtamaks

Arvuti optimeerimise Optimize funktsioonis tuleks jälgida hinnanguid, mida reaalajas rakendustele või teenustele antakse. Samas saab kahtluse korral kohe kontrollida (Cloud AV – View Results) veebipõhise online viirusskänneriga failide puhtust.

Viiruse kontroll programmidest

Funktsioonis Software saab eemaldada ebaolulisi või harva kasutatavaid programme, mis koormavad süsteemi. Samuti saab siin vaadata reaalajas infot, kas paigaldatud tarkvara on hea või halva hinnanguga. Väga kasulikuks tuleb pidada arvutis oleva tarkvara uuendamise võimalust (Updates), kuna programme värskendades uusimate versioonide vastu lisatakse neile turvaparandusi haavatavuse vastu ja parandatakse programmivigu.

Tööriistaribade eemaldamine veebilehitsejast

Funktsioonilahter Browsers ehk “Veebilehitsejad” annab võimaluse eemaldada ebavajalikke või isegi pahatahtlikke tööriistaribasid või brauserilisasid. Toetatud on veebilehitsejad Interner Explorer, Mozilla Firefox, Google Chrome, Apple Safari ja Opera.

Kõvakettalt info ja andmete hävitamine

Disk Tools abil saab analüüsida kõvaketta või kõvaketaste olukorda, hävitada turvaliselt andmeid, leida korduvaid faile ketastelt või kettaid defragmentida.

Kuidas leiab Windows abivahendid, tööriistad

Windows Tools annab kõige kiirema ligipääsu Windows operatsioonisüsteemiga kaasasolevatele vahenditele nagu süsteemiinfo (System Information), teenused (Services), Windows värskendamine (Windows Update), kasutajakonto (User Accounts) jne.

Kõvaketaste defragmentija

Hijack log loetleb äärmiselt põhjalikult üles kõik programmid ja pluginad, mis võivad olla tundlikud kolmanda osapoole rünnakutele.

Ennetustöö arvuti pahavara vastu

Programmi saab ajatada arvutit puhastama teatud päevaks või nädalaks. Sätetest saab valida installeerimiseks portatiivse ehk kaasaskantava versiooni programmist, mida saab kasutada USB-ga ühendatavatel seadmetel.

Sobib operatsioonisüsteemidele Windows 7 (32-bit ja 64-bit), Vista (32-bit ja 64-bit), Windows XP, Windows 2000.

Programmi ülevaade videona – SlimWare Utilities SlimCleaner Free:

arvutiturve.wordpress.com

Advertisements

Kaitse keylogger´ite ehk klahvinuhkide vastu – Zemana Antilogger Free

Best free anti-keyloggerSain hiljuti ühelt toredalt kuid murelikult tüdrukult kirja, kus ta kahtlustas, et tema arvutit võidakse jälgida klahvinuhkidega. Kuna kiri oli pikk, siis vaid väikene lõik sissejuhatuseks:

„Tegelikult on mul üks küsimus veel seoses nende Keyloggeritega. Olen aru saanud, et need jälgivad põhiliselt seda, mida tehakse veebibrauserites. Kuid kas on võimalik, et keegi sai nüüd ligipääsu ka minu arvuti kõvakettal olevatele failidele ja sai neid vabalt uurida tänu sellele Keyloggerile? Või siis sai jälgida, mida ma oma arvutis parasjagu mingitesse dokumentidesse kirjutan?“

Põhimõtteliselt on nii, et klahvinuhke avastavad nii viirusetõrjed kui ka tavalised nuhkvaratõrjed, tuleb vaid aeg-ajalt nendega arvuti üle skanneerida. Kuid tuleb ka arvestada, et tõrjed avastavad sellist pahavara, mis neile juba teada on. Küberkurjamite eesmärgiks on aga varastada infot kasusaamise eesmärgil nii, et nende nuhkvara programmid jääksid avastamata, vähemalt esialgu. Seega on vägagi võimalik, et selleks on loodud täiesti uus klahvinuhk, mida tõrjeprogrammid ei suuda veel tuvastada. Internetipiraatidele piisab ka sellest, kui vastloodud tundmatu klahvinuhk suudab tõrjete eest märkamatuks jääda kasvõi nädalaks – selle ajaga saavad nad juba arvestatava koguse salajast infot, mida nad vajavad, näiteks kasvõi panka sisselogimise kasutajatunnuseid ning paroole.

Keylogger tõrje

Kõige kindlam vahend klahvinuhkide vastu on see, kui kasutaja suudaks juba arvutis kõik oma klahvivajutused krüpteerida nii, et kui ükskõik mis info sellest peaks küberkurjategijate kätte sattuma senitundmatu klahvinuhi läbi, ei suudaks nad krüpteeringut avada.

Tasulist Zemana AntiLoggerit peetakse hetkel üheks paremaks klahvinuhivastaseks vahendiks maailmas. Nagu öeldud, kahjuks on tegemist tasulise programmiga ja paljudel pole rahalisi vahendeid seda omale osta. Kuid juba eelmise aasta lõpust pakub Zemana ka tasuta rakendust Zemana AntiLogger Free, mis töötab taustal ja krüpteerib iga kasutaja klahvivajutuse nii arvutis kui veebilehitsejates. Seega, kui artikli alguses olevast küsimusest lähtudes keegi kirjutab parajagu mingitesse dokumentidesse infot, siis kõik see info krüpteeritakse ja isegi kui pahad poisid saavad ligipääsu nendele andmetele, siis nad ei suuda seda krüpteeringut lugeda ning näevad vaid mõttetut tähtede või sümbolite jada. Nagu öeldud, arvutisse paigaldades rakendub kaitse kogu süsteemile ja programmidele, mida kasutatakse, ning ka veebilehitsejatele, kus kirjutatakse erinevatesse portaalidesse või kasvõi näiteks panka sisselogimiseks kasutajatunnuseid ning paroole.

Kuidas kaitsta keylogger´ite vastu

Rakenduse installeerimine on väga lihtne ja peale paigaldamist võib selle n-ö unustada. Taustal väga vähe ressursse tarbides krüpteerib ta klahvivajutusi isegi siis, kui kasutaja kogemata programmi välja lülitab. Sobib operatsioonisüsteemidele Windows XP/Vista/Windows 7/Windows 8  – kõik 32-bit ja 64-bit süsteemid.

Tutvustav lühivideo:

Zemana Antilogger Free ei sobi kokku teise reaalaja veebilehitsejate krüpteerimisrakendusega Keyscrambler Personal koos töötama, kuid see ei tähenda, et KeyScramble peaks sel juhul maha installeerima. Sel juhul KeyScrambler kaitseb veebilehitsejaid ja Zemana Antilogger Free arvutisüsteemi, krüpteerides klahvivajutused.

Klahvivajutuste ja paroolide krüpteerimine

Teemaga kaasnevad artiklid:

Klahvinuhi (keylogger) avastaja ja tõrjuja SpyShelter Personal (Anti-keylogger)

Klahvinuhi ehk keylogger avastajad, eemaldajad ja tõkestajad – anti-keylogger.

arvutiturve.wordpress.com

Veebilehitsejate järjehoidjate varundamine ja taastamine – Firefox, Opera, Chrome, IE, Safari

How backup and restore browsers bookmarks, favorites, passwordsInternetis surfates leitakse põnevaid veebilehti, mis lisatakse järjehoidjasse (Bookmarks) ja lemmikutesse (Favorites), et neid teinekord kiiresti üles leida. Kui midagi juhtub, näiteks brauseris tekivad suured vead, et seda on vaja uuesti peale installeerida või kui arvutisse paigaldatakse uus operatsioonisüsteem, siis ajaga kogutud järjehoidjad/ lemmikud lähevad kaduma. Hakka siis meelde tuletama ja jälle ükshaaval järjehoidjatesse koguma veebilehti, mida vajatakse, ning muutma veebilehe välimust jälle harjumuspäraseks – see on suur töö!

Minul näiteks naine nõudis, et kuna tema arvuti on nii aeglaseks muutunud, võtku ma sellega kohe midagi ette. Paraku on nii, et naise arvutit ma tõesti ei ole viitsinud järjepidevalt hooldada ja kui süsteemi üle vaatasin, siis otsustasin, et lihtsam on paigaldada täiesti värske operatsioonisüsteem, kui et hakata selles sigri-migris korda looma. Kuna tal aga on kogutud veebilehitsejatesse meeletult palju järjehoidjaid lemmik-linkidega, siis teen talle sellega elu lihtsamaks, et enne teen neist taastefaili, mille abil saan pärast uue opisüsteemi paigaldamist lihtsasti taastada tagasi tema veebilehitsejate järjehoidja, konfiguratsiooni ja ka surfamise ajaloo.

Lemmikute taastamine veebilehitsejas - Safari, Google Chrome

Portatiivne ehk kaasaskantav rakendus Bookmarks Backup (alternatiivne tirimislink asub siin) toetab veebilehitsejatest:

  • Microsoft Internet Explorer
  • Mozilla Firefox
  • Google Chrome
  • Opera
  • Apple Safari

Browser restore and bookmarks restore

Järjehoidjatest ja lemmikutest on äärmiselt lihtne teha varukoopiaid ja neid ka hiljem taastada.

Kõigepealt peaks uuendama veebilehitsejad kõige värskemate uuenduste vastu (NB! Loe kommentaare!). Seejärel valima tärnikestega, millest soovitakse taastefaili teha, Browse nupu abil leida arvutis koht, kuhu tagavarafail paigutatakse (soovitavalt arvuti teisele kettale või sobib näiteks ka USB abil ühildatavad seadmed – väline kõvaketas, USB-mälupulgad jne) ning vajutada Backup.

Taastamiseks tuleb jällegi valida linnukestega veebilehitsejad, mille seaded soovitakse taastada, otsida nupu Locate abil üles koht, kus taastefail asub, ning vajutada Restore.

Veebilehe taastamine endisesse seisu

Nii enne taastefaili tegemist kui ka taastamisel tuleb sulgeda kõik avatud veebilehitsejad!

Tegemist on tasuta rakendusega ehk annetusvaraga (Donate).

 Täpsemad juhised on videos:

Varem olen kirjutanud teemal: Mozilla Firefox sätete taastamine – järjehoidjate, pluginate, profiilide jne taastamisprogramm.

arvutiturve.wordpress.com

Viirusetõrje AVG Anti-Virus Free uus 2012 a. versioon – installeerimine ja funktsioonid

Tasuta AVG antivirus installeerimine arvutisseAasta oli siis 2006, kui Aare kirjutas Arvutikaitses, kuidas paigaldada arvutisse tasuta AVG viirusetõrjet. Nüüd on aastad edasi läinud ja on tagumine aeg meelde tuletada, kuidas praegu AVG viirusetõrje installeerimine käib, kuna väga paljud kasutajad nii Eestist kui välismaalt eelistavad jätkuvalt arvuti kaitsjana tasuta ja populaarset AVG Antivirus Free tõrjeprogrammi.

Olgugi, et tasuta erakasutuseks viirusetõrjete seas peetakse AVG viirusetõrjest etemaks ja veidi isegi paremaks Avast tasuta viirusetõrjet ja kodukasutajatele tasuta Avira AntiVir Personal tõrjet, siis ikkagi ei saa kuidagi väita, et AVG nendest väga palju halvem oleks. Ei maksa unustada, et AVG Anti-Virus oli üks esimesi viirusetõrjeid üldse, mis aastaid tagasi alustas viiruste, troojate ja nuhkvara vastu võitlust, saavutades nüüdseks aukartustäratava kogemuse pahalaste vastu võitlemisel.

Tasuta AVG antivirus uus

Viimase nädala jooksul on mul olnud põhjust AVG tasuta viirusetõrjel peatuda mitmel korral.

Esiteks küsiti, et miks arvutis olev AVG viirusetõrje ei võta sisse enam uuendusi. Siis tuli küsimus, et kas see viirusetõrje polegi enam tasuta, kuna nõutakse registreerimist ja raha maksmist. Oli ka kolmas küsimus, mis puudutas AVG nuhkvaratõrjet.

AVG Anti-Virus Free Edition 2012

AVG Anti-Virus Free Edition 2012 on täiesti uus, alles oktoobri alguses allalaadimiseks väljastatud versioon, milles on muudetud programmi välimust, kasutajamugavust ja ka funktsioone. Näiteks AVG nuhkvaratõrje, mida vanas versioonis tuli eraldi funktsiooni abil tõrjebaasidega uuendada, siis nüüd on see kasutaja mugavuse mõttes viidud ühe värskendamise funktsiooni alla – Update (antivirus) now. Koos viirusetõrje signatuuridega laetakse nüüd korraga ka nuhkvaravastased andmebaasid arvutisse.

AVG viirusetõrje (anti-virus) koos reaalaja kaitsega

Arvutis olev AVG viirusetõrje vana versioon aga ei pruugi tõesti enam värskendusi sisse võtta, kuna soovitakse, et enne seda vanem viirusetõrje programm uuendatakse 2012 versiooni vastu. Uuendamisel tuleb tähelepanelik olla – kui valitakse Upgrade, siis see tähendab tõrje uuendamist tasulise versiooni vastu. Kuidas AVG viirusetõrjet tasuta versioonina arvutisse paigaldada, see on näidatud allolevas videojuhendis.

AVG tasuta viirusetõrje

Viirusetõrje Windows ja Linux arvutisse või mobiiltelefoni

Viirusetõrjet saab arvutisse tirida siit – AVG Anti-Virus Free Edition või AVG allalaadimiste lehelt. Valige õige installer, kas 32bit või 64bit versioon. Sobib operatsioonisüsteemidele Windows 2000/ XP/ Vista/ Windows 7 .

Samalt lehelt saavad Linux/ FreeBSD süsteemi omanikud samuti oma vajaliku kaitse AVG viirusetõrje näol arvutisse tasuta paigaldada.

Mobiiltelefonidele, android- või Windows platformile, saab AVG viirusetõrje tasuta tirida sellelt lehelt.

Freeware AVG antivirus NEW 2012 version

 AVG viirusetõrje paigaldamine arvutisse

Paigaldamisel tuleb arvestada, et kas kasutaja soovib ka internetikaitset Linkscanner näol, mis hoiatab pahatahtlikele veebilehtedele sattumise eest. Samuti pakutakse veebilehitsejatele AVG lisatööriistariba, millest soovi korral saab loobuda. Näidatud ka allolevas videos, kuidas saab neist loobuda või mitte.

Nagu öeldud, AVG kasutamine on muudetud väga mugavaks – kõigi tähtsamate toimingute ikoonid on näha peaaknas, millele vajutades saab vastava funktsiooni käivitada, samuti programmi vasakus reas antakse kiiret teavet rakenduste kohta.

Uues 2012 versioonis on tunduvalt parendatud skänneerimise kiirust ja samuti kasutab see tõrje palju vähem arvutiressursse kui varasemad. Näitena võin tuua, et kui ma oma tuttava vanasse arvutisse (Intel Celeron) installeerisin kõigepealt Avast viirusetõrje, siis see muutis arvuti suhteliselt aeglaseks. Kui vahetasin selle viirusetõrje AVG uue tänapäevase 2012 versiooni vastu, siis arvuti töökiirus tõusis märgatavalt.

AVG viirusetõrje installeerimine, paigaldamine arvutisse

Tasuta AVG Anti-Virus Free mõned iseloomustused:

Töötab vaikselt taustal reaalajakaitsena. Programmide-, rakenduste-, failide avamisel skanneeritakse need kohe üle.

Sagedased automaatsed uuendused, samas saab neid ka käsitsi tirida.

Tasuta viirusetõrjete seas tippklassi kuuluv nuhkvaratõrje, mis koos viirusetõrjega peatab enamuse arvuti nakatumistest pahavarasse.

E-posti kaitse rämpsposti vastu.

Internetis surfamisel pahatahtlike veebilehtede ja -linkide avastamine ning kaitse.

Kaitse sotsiaalvõrgustikes Facebook, MySpace.

Rootkit kaitse –  skanneerimine ja otsimine arvutist ning tõrje.

Võimalik seadistada kasutajale sobivaks ajaks automaatselt arvutit skännerima (ajatatud kontroll viiruste leidmiseks).

Viirusetõrje toetab paremkliki funktsiooni ehk kui mingil failil paremklõpsu tehes valida Scan with AVG, siis kotrollitakse see fail üle, et selles poleks pahatahtlikku koodi.

PC Analizer võimaldab vaid üks kord puhastada arvutit registrivigadest. Sellele funktsioonile avanedes leitakse kõigepealt vead, siis avaneb veebileht, mille kaudu  tuleb arvutisse tirida ühekordseks arvuti puhastamiseks mõeldud fail.

Free computer system analyzer

Tutvustav video tasuta viirusetõrjest AVG Anti-Virus Free 2012, selle paigaldamisest arvutisse, viiruste otsimine ja programmi funktsioonid:

AVG on jätkuvalt üks populaarsemaid tasuta viirusetõrje programme, mis on mitmetes failijagamisportaalides kasutajate poolt arvutisse tirimise statistikalt omas kategoorias esikohal. Palju mängib selles rolli AVG aastatepikkune suur tuntus ja kindlasti ka arvutikasutajate kasutamisharjumused – kui ollakse ühe programmiga harjunud, siis seda kasutatakse ka edaspidi.

arvutiturve.wordpress.com

Pangaparoolide ja salasõnade varastamist takistav rakendus KeyScrambler

Paroolide ja salasõnade kaitsmine

KeyScrambler Personal on tasuta turvarakendus veebilehitsejatele Mozilla Firefox ja Internet Explorer, mis kaitseb kasutaja poolt internetis sisestatud salasõnu, pangaparoole, krediitkaardi koode, portaalidesse sisselogimise andmeid, privaatset infot jne varastamise eest. Kõik klahvivajutused ehk siis tähed, numbrid, sümbolid ja moodustatud laused krüpteeritakse KeyScrambler poolt info-varguse programmide (nuhkvara, klahvinuhid (keylogger), troojad  jne) jaoks ja seega ka kräkkerite ehk küberkurjategijate jaoks tundmatusse formaati, mis isegi informatsiooni varastamise õnnestumise korral teeb see neile saadud andmed loetamatuks ja kasutuks. KeyScrambler on asendamatuks vahendiks online identiteedivarguste vastu.

Internetis ohutu surfamine

Kirjutades salasõnu, paroole, kasutajanimesid jne Keyscrambler krüpteerib klahvivajutused.

Ükskõik millisele veebilehele püüab kasutaja sisse logida, kas Facebook, Twitter, YouTube või kasvõi oma isiklik koduleht, siseneda postkastidesse Hotmail, Gmail, Live.Hot.ee jne või sisestada pankades paroole ja tehes e-poodides maksmise tehinguid, krüpteeritakse numbri ja tähekombinatsioonid arvuti kernel tasandil hoopis teistesse väärtustesse kui need tegelikult on. Näiteks, kui kasutaja sisestab Facebook e-posti kasutajatunnuseks „salasõna@hotmail.com“, siis kübervaraste kätte sattudes saaksid nad e-posti kasutajanimeks järgnevad andmed: „r9)., i[,h ),´k7i`-<+t“. Sisestatud salasõna krüpteeritakse täpselt samuti mõttetuteks numbrite-tähtede-sümbolite jadaks, millega kräkkeritel pole midagi teha, sest need on dešifreerimatud (vähemalt rakenduse loojate ja turvaspetsialistide sõnul).

Salasõnade, sisselogimise kasutajanimede krüpteerimine KeyScrambler kaitseb nii tuntud kui veel tundmatute klahvinuhkide ehk keylogger´ite eest ka siis, kui arvutis on viirusetõrjete poolt veel seniavastamata info-varguse tööriist. Töötab pidevalt reaalajas ja krüpteerib iga klahvivajutust, kui te olete internetis. Paigaldusfaili arvutisse tirida on kõige mõttekam sellelt lehelt, valides Free Download alt Alternate Download. (Paigaldamine on näidatud allolevas videos).

Antikeylogger freeware - Andmevarguste vastu kaitse

Keyloggerite ehk klahvinuhkide poolt andmete varastamise vastu kaitseKrüpteerimise edukusest annab märku veebilehitseja nurka ilmuv KeyScrambler roheline infokiri sõnadega Encrypted Keystokes:.

Kui infokirja kuvatakse punaselt ja selles teatatakse: „Encryption module error“, siis püüdke see kohe parandada. Mõnel üksikul juhul tuleb KeyScrambler arvutist eemaldada ja uuesti paigaldada, kuid sageli, eriti just Mozilla Firefox turvaplugina töökorda seadmiseks piisab, kui avate veebilehitseja, valite sealt File (või uuemal versioonil New Tab) > Open File – otsige failiredeli abil üles KeyScrambler installatsioonikaust (tavaliselt C-ketas – Program Files – KeyScrambler), seejärel tehke hiirega aktiivseks fail keyscrambler.xpi, avage see (Open) ja järgige edasisi juhendeid. Täpsemaid juhiseid saate ka siit. Samuti on see näidatud allolevas videos.

Salasõnade ja paroolide krüpteerimine

Vahetevahel võivad krüpteerimisprogrammi paigaldamist segada ka Kaspersky- ja AVAST viirusetõrje või ThreatFire. Sel juhul sulgege need rakendused, installeerige uuesti KeyScrambler ja taaskäivitage arvuti. Pärast seda, kui rakendus töötab, lülitage viirusetõrje jälle sisse.

Sobib süsteemidele : Windows 2000, 2003, XP, Vista, or Windows 7 (32-bit or 64-bit).

Rakendust tutvustavas videos on näidatud KeyScrambler Personal arvutisse tirimine ja installeerimine, selle uuendamine värskema versiooni vastu, kui see on saadaval, tutvustatud väga lihtsat ja kõigile arusaadavat kasutajaliidest ning kuidas KeyScrambler jälle tööle saada, kui see ei tööta:

Varem olen põgusalt peatunud sellel internetis salasõnade-, pangaparoolide-, isikliku infot- ja sisselogimisandmeid varastamise eest kaitsval programmil artiklis Mozilla Firefox turvapluginad veebilehitseja kaitseks ja Lauri Säde on teinud hea ülevaate sellest rakendusest Arvutikaitses nime all KeyScrambler Personal ja samuti eKaitses. Kuna nii maailma- kui ka Eesti arvestuses kasutatakse kõige laialdasemalt just brausereid Internet Explorer ja Mozilla Firefox, siis pidasin õigeks ütlust, et kordamine on tarkuse ema.

arvutiturve.wordpress.com

Riigiportaali Eesti.ee ja enamike eestlaste lemmiklehitsejaks on Mozilla Firefox

Avastasin, et Riigiportaali poisid avastasid väga toreda asja. Et meile usaldusväärset infot ja e-lahendusi pakkuv turvaline internetikeskkond Eesti.ee on Firefoxi alustamisjuhendis nende esimene lemmikleht suhtlemise alustamiseks. Riigiportaali blogis – http://blogi.eesti.ee/2010/05/03/firefoxi-lemmikleht/ teatatakse aga rõõmuga vastu, et loomulikult on nende (tõenäoliselt meie Riigiportaali tublide töötajate ja ka teiste riigiteenistujate) lemmik veebilehitseja Mozilla Firefox. 🙂

See aga tõi mulle meelde artikli, mille kirjutasin umbes-täpselt aasta tagasi, 30. Augustil 2009.a ja avaldasin Arvutikaitse.ee-s. Artikliks oli Küberkurjategijate lemmiklehitsejad, milles ma toon välja ka statistika veebilehitsejate kasutamiste kohta nii maailmas kui  Eestis.

Täna on 16. September 2010, ainult mõned päevad on mööda läinud sellest aastasest perioodist, kui statistika sai avaldatud, seega oleks huvitav kaeda, kuidas on olukord praegu veebilehitsejate kasutamise osas.

Võrdlemiseks lisan eelmisest artiklist tabeli, kuidas nägi olukord välja 8.juuli kuni 9.august 2009.a.

Millist veebilehitsejat valida

Veebilehitsejate kasutamise statistika Eestis:

Nüüd aga, ajavahemikul  09.august – 10.september 2010.a. Statcounter andmetel näeb statistika Eesti kohta välja järgmine:

parim veebilehitseja brauser

Nagu näha, veebilehitseja Mozilla Firefox on tõepoolest väga selgelt juhtima läinud ja Internet Exploreri tugevalt selja taha jätnud. Brauser Opera on aga kaotanud oma auhinnalise kolmanda koha, mille on haaranud Google Chrome. Võibolla paljud väiksemate arvuti kõvaketaste omanikud ei kasutakski Google Chrome teenuseid, kui teaksid, et arvutisse paigaldades kasutab ta kettamahtu tervelt 221 MB, aga küllap seda vist ei teata. Minul on ta näiteks Microsoft Office järel suuruselt teine mahukaim rakendus arvutis. (Programmide mahukasutust saab eriti hästi vaadata nii, kui paigaldada IObit Toolbox , sellest avada lahter Clean, seejärel Iobit Uninstaller ja siis valida vasakult link Large Programs).

Veebilehitsejate kasutamise statistika maailma arvestuses:

best browser

Maailma arvestuses tundub, et Internet Explorer ei anna oma juhtrolli nii kergelt käest ära nagu arvata võis. On küll näha, et Firefox on Explorerile mõned sammud järele tulnud, kuid seda pole palju. Aga üllatav on see, Opera on langenud lausa viiendale kohale, ehkki aasta tagasi oli ta kolmas. Möödunud on nii Google Chrome kolmanda kohaga kui ka Safari neljandana.

Riigiportaali Eesti.ee meeskonnale, kelle lemmiklehitsejaks on Mozilla Firefox, tahaksin veel vaid ütelda, et ka minu lemmikuks on sama brauser – Firefox. Jääb vaid lisada, et kasutage ikka Firefox veebilehitseja turvalaiendeid ka : Mozilla Firefox turvapluginad veebilehitseja kaitseks ja  Mozilla Firefox veel turvalisemaks.

Ah jaa, Eesti.ee kiituseks tuleb öelda, et see omakorda on üks minu lemmik internetikeskkondadest – muidu ma poleks ju viidet meie Riigiportaalile Eesti.ee oma blogi vasakusse ritta teiste viidete sekka lisanud. Loomulikult küsisin enne ikka viisakalt luba viite lisamise kohta ja sain positiivse vastuse.

Andmepüük ehk õngitsemine ehk phishing

Margus sai 5.mail, HSBC pangalt kirja, milles tal paluti täpsustada oma kontoandmeid, kuna panga arvates on need ebakorrektselt esitatud.  Et pangateenust ei katkestataks, paluti tal kirja lisatud lingil oma privaatseid andmeid täiendavalt kinnitada. Linki oli viisakalt lisatud ka kontoomaniku nimi koos postkasti aadressiga (nimi@hotmail.com), et kirja saaja teaks kindlalt, et selle abil suunatakse ta spetsiaalselt just tema enda kontole. Lingi ees olev võrguprotokoll HTTPS kinnitab, et tegu on täiesti turvalise kliendi ja panga vahelise ühendusega, millele mitte keegi  kolmas ligi ei pääse. Lingil klikates viiakse Margus turvatud pangalehele, millel ta peab sisestama oma isikuandmeid –nime, aadressi, krediitkaardi andmed, logimisparoolid jne.

Margus aga pole rumal poiss. Kahtlust äratab temas juba see, et tal pole kunagi olnud selle pangaga tegemist. Samuti muudab ta ettevaatlikuks kirjas pöördumise vorm –  tervitusteksti algusesse Dear… pole kirjutatud mitte tema nimi vaid postkasti aadress.

Muide, nutikamad andmevargad siiski sellist viga ei tee vaid nimetavad personaalselt ainult kasutaja nime ja perenime või siis lihtsalt teatavad tervituses Dear Customer (Hea (panga)klient). Ja tavaliselt on neil ka kodutöö paremini tehtud, saates selliseid õngitsemiskirju kindlamale sihtrühmale, kes just kõige tõenäolisemalt võivad olla antud panga klientideks.

Näiteks, kui kiri oleks tulnud Hansapangalt või Ühispangalt, mille andmepüügipettustest saab lugeda siit või siit, ning kui Margus poleks teadnud, kuidas turvaliselt e-posti lugeda, siis selle kindla panga kliendina oleks ta võibolla isegi lingile vajutanud. Teadaolevalt satub selliste paroolipüügi õngitsemiste ohvriteks väga palju inimesi, kaasaarvatud vilunud arvutispetsialistid – loe sellest täpsemalt siit.

Ent Margus ei vajuta kunagi mõtlematult kirjades viidatud linkidele, eriti veel sellistele, milles küsitakse tema privaatsete isikuandmete sisestamist, vaid kustutab selle petukirja kohe ära. Ent enne seda saadab ta selle mulle täiendavaks kontrollimiseks, mis on tema poolt väga tore ja tervitatav, kuna niimoodi saan ka paljusid teisi arvutikasutajaid ohtlikest rünnakutest teavitada.

Mis lingi kontrollimisel selgus?

Kui juba kirjas endas tegin antud pangalingil paremkliki ja valisin Properties, mis näitab ära lingi tegeliku aadressi, siis ehtsa pangaadressi asemel kuvatigi mulle hoopis teine aadress ehk siis veebilsaidi aadress (software24h.vn/images/red.php), millele kilikates oleksin sattunud tõenäolisele võltspangalehele. Õigem oleks öelda, et antud aadressi abil oleks mind märkamatult suunatud võltslehele, millel püütaksegi privaatseid andmeid varastada. Selline suunamine toimub reeglina ülikiirelt, et kasutaja sellest aru ei saaks.

Peaks veel mainima, et selliseid petulinke on imelihtne teha. Näiteks, kellel on vaja kohe ja praegu minna Hansapanga avalehele võib vajutada sellele turvaliselt krüpteeritud pangalingile: https://www.swedbank.ee/private 🙂 🙂 🙂 Seega, kirjades või suhtlusportaalides, foorumites või suhtlemisprogrammides (MSN, Skype jne) saadetavad lingid ei pruugi alati olla need, millele nad viitavad!


Kui olin lingil paremklikki tehes veendunud, et tegu ei ole õige pangaadressiga, tegin ma järgnevalt siiski midagi sellist, mida selliste linkide puhul ei tohiks kunagi teha, ehk siis vajutasin sellele. Etteruttavalt olgu öeldud, et kasutasin virtuaalsüsteemi teenuseid, kuna phishing-saidid võivad lisaks tavalisele andmepüügi vargusele olla ka nakatatud kõikvõimalikku kurivarasse, mis laaditakse märkamatult ohvri arvutisse.

Ja oh imet! Sattusingi ilusasti pangalehe, millest isegi veebilehitseja lehepäis teatab uhkelt – Internet Banking: HSBC Bank UK – Mozilla Firefox. Ainult et, imelikul kombel on aadressiribal pangaaadressiks hXXp://myadmiral.com/images/hsbc-uk/1-2/HSBC-INTEGRATION/………, kuigi pangaleht ise näeb välja ehtne mis ehtne. Järgnevalt sulgesin lehe ja klikkisin uuesti lingil. Jällegi avati mulle pangaleht, ent mitme proovimise järel kuvati see leht juba uute aadresside abil:

hXXp://notnotfun.com/images/hsbc-uk/1-2/HSBC-INTEGRATION/….

hXXp://storyofaline.com/images/hsbc-uk/1-2/HSBC-INTEGRATION/……

hXXp://ragamalaproductions.com/hsbc-uk/1-2/HSBC-INTEGRATION/…..

hXXp://japantelugusamakhya.com/images/hsbc-uk/1-2/HSBC-INTEGRATION/……..

hXXp://www.heartlings.com/images/hsbc-uk/1-2/HSBC-INTEGRATION/……….

Järgmisena kasutasin ühte väga head veebiaadresside kontrollimislinki  vURL Online, mis leiab kiiresti pahatahtlikud või kahtlustäratavad veebisaidid ja domeenid, mis on musta nimekirja lisatud. Piisas sellest, kui  otsisin infot kirjas olnud tegeliku lingiaadressi (software24h.vn/images/red.php) abil. Sain vastuseks:

This domain is listed in the hpHOSTS blacklist. Website’s in this database should be viewed with extreme saution .

(See domeen on lisatud hpHOSTS musta nimekirja ja selle veebisaidi andmebaasidesse tuleb suhtuda äärmise ettevaatusega).


Järgnevalt kontrollisin neid aadresse mitmete URL-skanneritega, aga antud hetkel vaid vähesed teatasid, et need saidid oleksid kahtlustäratavad. Tõenäoliselt oli tegu niivõrd värskelt ülesriputatud õngitsemislehega. Seevastu mõne tunni pärast, kui nii ise kui ka tõenäoliselt paljud teised kasutajad olid teavitanud vastavaid turvalehti võimalikust pettusekahtlusest, kuvati hoopis teisi tulemusi.

Aitäh Margusele, et teatas kahtlasest kirjast ning oli nõus avaldama selle loo ka Arvutikaitse.ee-s ja Arvutiturve´s .

Loe ka sõnaseletust Mis on Õngitsemine ehk Phishing

4RK98YFJ3F3W

TCEUEOKL

%d bloggers like this: