Pühad ja tähtpäevad

Eesti Vabariigi lipp Eesti riigipühad ja riiklikud tähtpäevad, lühendatud tööpäevad Eestis ning Eesti lipupäevad on alati vaidlusi tekitanud. Ma ei tea, kuidas teil on, aga meil on nii, et peaaegu enne igat riiklikku püha või siis riiklikku tähtpäeva läheb suureks vaidluseks, et kas pühale eelnev tööpäev on ikka lühendatud kolme tunni võrra või mitte. Mõne eriti „tarka peksva“ asjamehe tõttu aetakse vahel asi nii segaseks, et ei jäägi muud üle, kui hakata internetist õiguspärast infot otsima.

Et ma nüüd ise, ja võibolla ka teie, head külastajad, ei peaks paikapidavat informatsiooni otsima „ei tea kust“, avaldan siin Eesti riigipühade ja tähtpäevade ametliku info, mille algallikateks on:Eesti Vabariigi vapp

Riigiteataja – Pühade ja tähtpäevade seadus (lühend – PTS)

Riigiteataja – TÖÖLEPINGU SEADUS

Eesti.ee – Riiklikud pühad ja lipupäevad

Riigikantselei – Eesti lipupäevad

BERTA ehk eesti rahvakalendri andmebaas

__________________________________________________________________________

Viimati toimetatud 30. juuni 2013:

Tasuta programmist, mis sisaldab aasta kalendrit või kuu kalendrit (olenevalt kumba kasutaja soovib kasutada) ning millesse on juba sisestatud kõik Eesti riigipühad ja riiklikud tähtpäevad, Eesti lipupäevad ning isegi lühendatud tööpäevad Eestis, olen kirjutanud artiklis Eesti pühad, lühendatud tööpäevad ja lipupäevad on aasta kalendrisse lisatud!

____________________________________________________________________

Rahvuspüha ja puhkepäev


24. veebruariseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev

Eesti vabariigi aastapäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse Eestis vastavalt Töölepingu seaduse järgi § 53 põhjal kolme tunni võrra.

Väljavõtteid ajaloolase Küllo Arjakas ajalehes „Postimees“ avaldatud artiklist “ 23. ja 24. veebruar 1918: kuidas iseseisvust kuulutati“: „…. Meie ajalooteadmiste hulka kuulub teadmine, et «Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. aastal Tallinnas». Samas otsest «väljakuulutamist» 24. veebruaril pealinnas ei toimunudki. See pole ka mingi saladus. … Sündmuse kaasaegne ja hilisem EV riigikohtunik Peeter Kann kirjutas ülaltsiteeritud 1934. aasta mälestusteoses: «Minu teada seisis see väljakuulutamine ainult selles, et trükitud «Manifest kõikidele Eestimaa rahvastele» sai seintele kleebitud ja laiali laotatud“. … Küll on aga 24. veebruari sündmused pealinnas – Päästekomitee tegevus ja selle päevakäsud, Eesti Ajutise Valitsuse moodustamine jms – olnud aluseks järgnevatele Eesti riiklust loovatele aktidele ja andsid kohe rõhuasetuse, et just 24. veebruarist sai Eesti Vabariigi sünnipäev.”

Riigipühad ja puhkepäevad


1. jaanuar uusaasta

Uusaastale eelnevat tööpäeva lühendatakse Eestis vastavalt Töölepingu seaduse § 53 järgi kolme tunni võrra.

Suur reede

Suur reede on liikuv püha, mida pühitsetakse ajavahemikus 17. märts kuni 20. aprill vastavalt Kristuse surmapäevale.

Riiklikud pühad EestisÜlestõusmispühade 1. Püha

Ülestõusmiste 1 püha on liikuv püha, mida pühitsetakse 22. märts kuni 26.aprill vastavalt Kristuse surnust ülestõusmisele. Ülestõusmispühad algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva.

1. mai – kevadpüha

1.maid ehk kevadpüha kutsutakse ka volbripäevaks, maipühaks või töörahvapühaks. Rahvakalendris sümboliseerib kevadpüha  kui kevade lõplikku võitu talve üle, suve alguse märki, mida tähistati lõkke tegemise, kellade helistamise ja käratsemisega. Volbriööl ehk volbrilaupäeval 30.aprillil, kõigi nõidade ja maagide päeval, oli tule tegemine seotud tõrjumismaagia rituaaliga. Volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. Nüüd on see saamas pigem noorte – ja tudengipühaks, mil rongkäikudega, pidustuste, mängude, tantsu, laulu ning lõbusa koosviibimisega pühitsetakse mai saabumist ja vastuvõtmist. 1. mai on ka katoliku naispühaku Walburga mälestuspäev, mille järgi on volbripäev omale nime saanudki.

Nelipühade 1. Püha

Nelipühade 1. püha (nimetatakse ka suviste pühaks) on liikuv püha, ajavahemikus 10.maist  kuni 14. juunini.  Pühitsetakse 7. pühapäeval pärast lihavõttepühi.

23. juuni – võidupüha

Võidupühale eelnevat tööpäeva lühendatakse Eestis vastavalt Töölepingu seaduse § 53 järgi kolme tunni võrra.

Võidupüha ehk rahvuslikku pidupäeva pühitsetakse alates 1934. aastast, kui Eesti väed saavutasid Vabadussõja ajal Võnnu lahingus 23. juunil 1919 a. võidu Landeswehri üle. Mälestakse neid, kes on võidelnud ja langenud vaba Eesti eest. Samuti pühitsetakse sellel aasta kõige valgemal ajal jaanilaupäeva, kui nii-öelda päev ja öö saavad kokku, ning muistse traditsiooni kohaselt süüdatakse jaanilõkked suvise pööripäeva tähistamiseks.

24. juuni – jaanipäev

Jaanipäev on iidne suvepüha, eestlastele aasta üks olulisemaid pühasid nagu jõuludki. Rahvakalendri tähtpäevade seas on Jaanipäev saanud tähtsa koha suvise pööripäevana, kui päevavalgus hakkab järjest lühemaks jääma ja ööd pikemaks muutuma. Jaanipäev on kirikukalendris Ristija Johannese (eestindatud nimi Jaan) sünnipäev.

20. august – taasiseseisvumispäev

Tekst Riigikantselei lehelt: „19. augustil 1991. a algas Moskvas riigipöördekatse.  … Eriolukorra Komitee eriline tähelepanu oli pööratud Baltimaadele, kus demokraatlikud muudatused ja rahva vabanemispüüded olid jõudnud kõige kaugemale. Seetõttu saadetigi Venemaalt Tallinna lisaks veel üks tankiüksus, ehkki Eestis oli niigi palju Nõukogude vägesid.  … Tuhanded inimesed avaldasid Tallinnas avalikult protesti Nõukogude Liidu riigipöördekatse vastu.  … 20. augustil  1991. a võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu koostöös Eesti Komitee esindajatega sõnastatud otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist teiste maailma riikidega. Nii Venemaal kui ka Eestis jäid võitjaks demokraatlikud jõud. Tankidel tuli lahkuda ja Eesti Vabariik sai taas iseseisvaks.”

Riiklikud pühad24. detsember – jõululaupäev

Jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse Eestis vastavalt Töölepingu seaduse § 53 järgi kolme tunni võrra.

25. detsember – esimene jõulupüha

Jõulud on eestlastele ühed olulisemad pühad nagu ka Jaanipäeva tähistamine. Rahvakalendri tähtpäevade seas on jõulud saanud tähtsa koha talvise pööripäevana, kui päevavalgus hakkab taas pikemaks minema ning ööd lühemaks jääma. Eesti nimetus jõulud tuleneb muinasskandinaavia sõnast „jul“.  Sellel sõnal endal – „jõulud“ – ei ole mida ühist Kristusega vaid see oli maagilise tähendusega viljavihk, mis pandi lõikuse ajal tallele oma aega ootama. Eestis on jõulud kestnud 24. detsembrist  kuni 6. jaanuarini ehk siis advendist kuni kolmekuningapäevani välja. Kirikukalendris tähistavad jõulud Kristuse sündimise püha.

26. detsember – teine jõulupüha

__________________________________________________________

Riiklikud pühad ja lühendatud tööpäevadVeelkord lühendatud tööpäevadest:

TÖÖLEPINGU SEADUSE § 53.„Tööaja lühendamine“ sätestab: Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra.

Seega, tööpäevi lühendatakse kolme tunni võrra 31.detsember, 23.veebruar, 22.juuni ja 23.detsember, seda muidugi eeldusel, et tegemist on tööpäevaga.

Rahvuspüha ja riigipühad on vabad päevad.

Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja vastavalt TÖÖLEPINGU SEADUSE § 45 “Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine lõige 2 ja 3 põhjal töötajale töö eest 2-kordset töötasu või lepib temaga kokku tehtava töö hüvitamise asjus täiendava vaba aja andmisega.

______________________________________________________________________________

Riiklikud tähtpäevad


vanavanemate meelespidamise päev6. jaanuar – kolmekuningapäev

Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks.

2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev

Tekst Riigikantselei lehelt:Tartu rahulepinguga pandi punkt Eesti Vabadussõjale. … Lõplik rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920. a Tartus. Tartu rahulepingul on Eesti ajaloos suur tähtsus. Selle lepinguga tunnustas meie suur naaber tingimusteta Eesti riigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised.”

14. märts – emakeelepäev

Tekst Riigikantselei lehelt: „Emakeelepäev on meie üks uuemaid riiklikke tähtpäevi, mille Riigikogu kehtestas 11. veebruaril 1999. a. Emakeelepäevaks on valitud Eesti eelärkamisaja andeka luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (14.03.1801–4.08.1822) sünniaastapäev. Juba hulk aastaid on selle päeva paiku korraldatud keele- ja kultuuriüritusi.“

Maikuu teine pühapäev –emadepäev

Emadepäeva sõnumiks on, et lapsed ja abikaasad tänavad emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest. Emadepäeva traditsioon pärineb Ameerika Ühendriikidest, kus õpetaja Anna Jarvis hakkas 1907. aastal ellu viima oma ema ideed, et kogu maailm võiks austada emasid emadepäevaga. Peagi kandus emadepäeva tähistamise komme Euroopasse. Eestisse jõudis emadepäev Soome kaudu 1922. aastal Naiste Karskusliidu sekretäri ja kirjaniku Helmi Mäelo algatusel.

4. juuni – Eesti lipu päev

Tekst Riigikantselei lehelt: „See päev märgib Eesti lipu emalipu õnnistamist Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna 4. juunil 1884. aastal. Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt tähistati Eesti lipu päeva esimest korda ametliku lipupäevana 1994. aastal, sinimustvalge lipu pühitsemise 110. aastapäeval.“

14. juuni – leinapäev

Tekst Riigikantselei lehelt: „Kui Nõukogude Liidu väed 17. juunil 1940. a Eesti Vabariigi okupeerisid, saabusid siia ka repressiivorganid, kes asusid alles vormiliselt iseseisva Eesti riigi inimesi arreteerima, küüditama ja hukkama. …  Ööl vastu 14. juunit 1941. a korraldati aga Eestis, Lätis ja Leedus esimene massiküüditamine, mille käigus arreteeriti ja viidi Venemaale tuhandeid perekondi.“

23. august – kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev

23. augustil 1939 allkirjastati Moskvas Molotovi – Ribbentropi pakt, mille salaprotokollide kohaselt jäi Eesti Nõukogude Liidu mõjusfääri. Pakti sõlmimine lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime stalinismi ja natsismi kuritegusid. Mälestuspäev on selge seisukohavõtt, et praegused ja tulevased põlvkonnad tunnetavad nii stalinismi kui natsismi totalitaarse režiimi kuritegelikku olemust. Euroopa Parlament võttis 02.aprill 2009.a. vastu totalitaarsete režiimide poolt kordasaadetud kuritegude hukkamõistmist käsitleva resolutsiooni, mis muuhulgas kuulutab 23. augusti nende režiimide ohvrite mälestuspäevaks. Eestis kuulutati seadus välja EV Presidendi poolt 22.juuni.2009.a.  ja jõustus 06.07.2009.a.

Septembrikuu teine pühapäev –vanavanemate päev

Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. See päev aitab lastel saada  teadlikumaks sellest, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad ning tihendaks eri põlvkondade vahelist suhtlemist. Nagu emadepäev, nii on ka vanavanemate päeva tähistamine saanud alguse Lääne-Virginiast Ameerika Ühendriikides.

22. september – vastupanuvõitluse päev

Tekst Vabariigi Valitsus lehelt: “Reaalseid samme Eesti iseseisvuse taastamiseks hakati astuma hakata 1944. aastal, kui tekkis lootus Saksa okupatsiooni peatsele lõpule. … Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt nimetas peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse. Kuigi valitsus deklareeris neutraalsust Teises maailmasõjas sai sinimustvalge Pika Hermanni tornis lehvida vaid mõne päeva. 22. septembril tungisid Eesti pealinna nõukogude väed ja asendasid selle punalipuga….Viimasel kahekümnel aastal on hakatud Otto Tiefi ja tema kaaslaste tegevusele ajaloolaste poolt suuremat tähelepanu pöörama. Riikliku tähtpäevana tähistatakse 22. septembrit kui vastupanuvõitluse päeva alates 2007. aastast.”

Oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev


2. november – hingedepäev

Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju.1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad.

Lilled isadepäevaksNovembrikuu teine pühapäev – isadepäev

Tekst Riigikantselei lehelt: „Isadepäev nagu emadepäevgi on eelmise sajandi algul saanud alguse Ameerika Ühendriikidest. Seal tähistatakse seda tähtpäeva suvel, juunikuu kolmandal pühapäeval, mil lapsed peavad isasid meeles lillede ja väikese kingitusega. … Eestis on isadepäev uus tähtpäev, mille tähistamine algas 1988. aastal. Põhjamaade, eriti Soome eeskujust lähtudes peetakse ka meil isadepäeva sügisel, novembrikuu teisel pühapäeval.”

16. november – taassünni päev

Taassünnipäev tähistab suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist Eesti NSV Ülemnõukogu poolt 16. novembril 1988. “Deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest” alusel kuulutati ülemnõukogu Eestis kõrgeima võimu kandjaks ja seadused ülimuslikuks NSV Liidu seaduste ees. Deklaratsioonis öeldi muuhulgas, et stalinismi ja stagnatsiooniaja sisepoliitika tulemusena oli Eestimaal kujunenud eestlastele kui põhirahvusele ebasoodus demograafiline olukord. Moskvas tekitas Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest poliitilise šoki. Deklaratsiooni vastuvõtmine oli üks samm Eesti taasiseseisvumise protsessis.

Riiklikud tähtpäevad ei ole vabad päevad.

Viimati toimetatud 30.juuni 2013. a.


7 Vastust to “Pühad ja tähtpäevad”

  1. Wisper Says:

    Nii siis on siin kõik riiklikud pühad ja tähtpäevad ilusti ära toodud koos sündmusetega sellel päeval ja kas on tööpäev lühendatud või mitte. Aga kas on kusagil pakkuda kõiki neid pühasid ja tähtpäevasid koos kalendri kirjena MS Outlook ja teiste sarnaste kalendrit sisaldavate programmide tarvis?
    Väga hea ülevaate oled raatsinud koostada.
    Soovitan alati seda blogi ka teistele koos “arvutikaitsega”

    • Priit Says:

      Aitäh, Wisper.

      MS Outlook ja teiste sarnaste kalendrit sisaldavate programmide kohta pole isiklikult kuulnud, et just Eesti pühad ja tähtpäevad oleks neis märgitud.

      Pigem on olemas veebipõhised kalendrid nagu näiteks see – http://mycalendar.org/Holiday/Estonia/ , mis oli mul ka siin blogis viitena vasakus reas praeguse Riigipühad, tähtpäevad asemel üleval, kuid eemaldasin selle just seetõttu, et korduvatele meeldetuletustele nad ei muutnud ebatäielikku infot õigeks.

      Hetkel olen ühendust võtnud ühe teise suurepärase saidiga, mis pakub erinevatele riikidele veebipõhist kalendriteenust koos vastava riigi pühade- ja tähtpäevadega, paludes see koostada ka Eesti jaoks. Pakkusin ka igakülgset abi tõlkimisel ja hiljem kalendri õiguspärasuse kontrollimisel, kui hetkel pole nad veel vastanud, kas teevad Eesti kohta veebipõhise kalendri või mitte. Kes soovib mind selles suhtes toetada, võib saata samuti neile soovikirja Eesti kalendri tegemiseks – saidi vasakus allnurgas on link Feedbackhttp://timeanddate.com/calendar/custom.html?year=2010&country=1&cols=4&cdt=31&df=1

      Kuid on programme, millesse ise saab meeldetuletusi sisse toksida, et nad õigel päeval teataksid vastavast pühast või tähtpäevast. Ise kasutan selleks hetkel Yahoo Widgets – https://arvutiturve.wordpress.com/2010/01/03/must-%E2%80%9Elarakas%E2%80%9C-ekraanil-%E2%80%93-yahoo-widgets/ – vidinat Month Calendar, millesse lisaks pühadele ja tähtpäevadele saab ka igasuguseid meeldetuletusi enda jaoks üles märkida, nt. kasvõi “15.nov. mul arstile minek – kompuutertomograaf uuring”. Kõik need meeldetuletused saab märku andma panna kas helinaga või lahtihüppava pop-up aknaga.

      Kunagi kasutasin ka üht teist arvutisse installeeritavat tasuta kalendrit, kuhu sai täpselt samuti ise märkida vajalikud kuupäevad meeldetuletuseks, ent pean meelde tuletama, mis programm see oli.🙂

  2. Rene Says:

    Väga põhjalik ja hea ülevaade.
    Lühemalt koos järgnevate aastate ja nädalapäevadega on riigipühad ja lühendatud tööpäevad toodud välja siin: http://www.simplbooks.ee/2011/12/millal-on-riigipuhad-ja-luhendatud-toopaevad/

  3. Kerli Keskpaik Says:

    Synnipaeva taustapildid palun


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: