Kaitse keylogger´ite ehk klahvinuhkide vastu – Zemana Antilogger Free

Best free anti-keyloggerSain hiljuti ühelt toredalt kuid murelikult tüdrukult kirja, kus ta kahtlustas, et tema arvutit võidakse jälgida klahvinuhkidega. Kuna kiri oli pikk, siis vaid väikene lõik sissejuhatuseks:

„Tegelikult on mul üks küsimus veel seoses nende Keyloggeritega. Olen aru saanud, et need jälgivad põhiliselt seda, mida tehakse veebibrauserites. Kuid kas on võimalik, et keegi sai nüüd ligipääsu ka minu arvuti kõvakettal olevatele failidele ja sai neid vabalt uurida tänu sellele Keyloggerile? Või siis sai jälgida, mida ma oma arvutis parasjagu mingitesse dokumentidesse kirjutan?“

Põhimõtteliselt on nii, et klahvinuhke avastavad nii viirusetõrjed kui ka tavalised nuhkvaratõrjed, tuleb vaid aeg-ajalt nendega arvuti üle skanneerida. Kuid tuleb ka arvestada, et tõrjed avastavad sellist pahavara, mis neile juba teada on. Küberkurjamite eesmärgiks on aga varastada infot kasusaamise eesmärgil nii, et nende nuhkvara programmid jääksid avastamata, vähemalt esialgu. Seega on vägagi võimalik, et selleks on loodud täiesti uus klahvinuhk, mida tõrjeprogrammid ei suuda veel tuvastada. Internetipiraatidele piisab ka sellest, kui vastloodud tundmatu klahvinuhk suudab tõrjete eest märkamatuks jääda kasvõi nädalaks – selle ajaga saavad nad juba arvestatava koguse salajast infot, mida nad vajavad, näiteks kasvõi panka sisselogimise kasutajatunnuseid ning paroole.

Keylogger tõrje

Kõige kindlam vahend klahvinuhkide vastu on see, kui kasutaja suudaks juba arvutis kõik oma klahvivajutused krüpteerida nii, et kui ükskõik mis info sellest peaks küberkurjategijate kätte sattuma senitundmatu klahvinuhi läbi, ei suudaks nad krüpteeringut avada.

Tasulist Zemana AntiLoggerit peetakse hetkel üheks paremaks klahvinuhivastaseks vahendiks maailmas. Nagu öeldud, kahjuks on tegemist tasulise programmiga ja paljudel pole rahalisi vahendeid seda omale osta. Kuid juba eelmise aasta lõpust pakub Zemana ka tasuta rakendust Zemana AntiLogger Free, mis töötab taustal ja krüpteerib iga kasutaja klahvivajutuse nii arvutis kui veebilehitsejates. Seega, kui artikli alguses olevast küsimusest lähtudes keegi kirjutab parajagu mingitesse dokumentidesse infot, siis kõik see info krüpteeritakse ja isegi kui pahad poisid saavad ligipääsu nendele andmetele, siis nad ei suuda seda krüpteeringut lugeda ning näevad vaid mõttetut tähtede või sümbolite jada. Nagu öeldud, arvutisse paigaldades rakendub kaitse kogu süsteemile ja programmidele, mida kasutatakse, ning ka veebilehitsejatele, kus kirjutatakse erinevatesse portaalidesse või kasvõi näiteks panka sisselogimiseks kasutajatunnuseid ning paroole.

Kuidas kaitsta keylogger´ite vastu

Rakenduse installeerimine on väga lihtne ja peale paigaldamist võib selle n-ö unustada. Taustal väga vähe ressursse tarbides krüpteerib ta klahvivajutusi isegi siis, kui kasutaja kogemata programmi välja lülitab. Sobib operatsioonisüsteemidele Windows XP/Vista/Windows 7/Windows 8  – kõik 32-bit ja 64-bit süsteemid.

Tutvustav lühivideo:

Zemana Antilogger Free ei sobi kokku teise reaalaja veebilehitsejate krüpteerimisrakendusega Keyscrambler Personal koos töötama, kuid see ei tähenda, et KeyScramble peaks sel juhul maha installeerima. Sel juhul KeyScrambler kaitseb veebilehitsejaid ja Zemana Antilogger Free arvutisüsteemi, krüpteerides klahvivajutused.

Klahvivajutuste ja paroolide krüpteerimine

Teemaga kaasnevad artiklid:

Klahvinuhi (keylogger) avastaja ja tõrjuja SpyShelter Personal (Anti-keylogger)

Klahvinuhi ehk keylogger avastajad, eemaldajad ja tõkestajad – anti-keylogger.

arvutiturve.wordpress.com

Klahvinuhi (keylogger) avastaja ja tõrjuja SpyShelter Personal (Anti-keylogger)

SpyShelter Personal Free on tasuta erakasutuseks klahvinuhkide (keylogger) avastaja ja tõkestaja, kaitstes arvutit pahatahtlike rakenduste eest, mis võivad varastada kasutajate privaatset infot, isikuandmeid, sisestatud salasõnu, krediitkaardi andmeid või pangaparoole. HIPS baasil põhinev tarkvara kasutab kurivara avastamisel meetodeid, mis ei luba info-varastamise tööriistadel salvestada klahvivajutusi või teha ekraanist pilte, kontrollib arvuti mälu ja otsib kogu süsteemist kahtllustäratavaid tegevusi, mis võivad viidata kuritahtlikule protsessile.

Freeware anti keylogger SpyShelter Personal Free

Iga kord, kui programm avastab võimaliku ohu või siis täpsemalt öeldes aktiivse tegevuse, mis on seotud mõne programmi poolt millegi salvestamisega arvutis (klahvivajutused, ekraanikuvade salvestamine, hiirenoole liikumiste salvestused ja selle tegevus – kopeerimised-kleepimised (copy-paste) ühest dokumendist teise tekstifaili jne) annab ta sellest hüpikaknaga kasutajale märku, kes peab siis otsustama, kas selline toiming, protsess või kindel rakendus läbi lubada või mitte (Allow – lubama, Deny – keelama, Terminate –katkestama-, lõpetama täielikult).

Kuidas eemaldada arvutist keylogger

(Programmi arvutisse tirimisest ja installeerimisest, funktsioonide üldtutvustusest ning kuidas käituda hoiatavate hüpikakendega, seda näeb ka artikli lõpus olevast videost, sellepärast hetkel siin programmi arvutisse paigaldamisel täpsemalt ei peatu, kuid ütlen vaid olulisema.)

Paraku peab tõdema, et sellised hoiatused, millest eelnevalt kirjutasin, ja seda eriti just kohe peale programmi arvutisse paigaldamist, võivad algajad arvutikasutajad veidi segadusse viia. Seda sellepärast, et palju on ka selliseid häid, mittepahatahtlikke programme, mis vajavad teatud salvestusi, et kohandada end saadud salvestusandmete järgi arvutis paremini tööle. Näiteks Windows Live Messenger, Skype, erinevad player´id, e-kirjade teatajad ekraanil jne salvestavad ekraani või püüavad ligi pääseda klaviatuurile.

Sellepärast peabki iga arvutikasutaja endale nuhkimisvastase programmi arvutise paigaldamisel selgeks tegema, kui hästi ta tunneb ja teab oma arvutiprogramme ja-rakendusi. Kui ta arvab, et ta teadmised on algtasemel ja ta võib mõne programmi läbilubamisel või kinnipidamisel teha vea, siis võiks ta valida paigaldamisprotsessi turvataseme real Medium secutity level, sest siis kuvatakse vähe hoiatusaknaid ja programm ise välistab head protsessid ilma et näitaks kasutajale nende kohta hoiatavaid hüpikaknaid.

Salasõnade, paroolide ja krediitkaardi andmete turvalisus

Ise aga soovitaksin kindlasti valida High security level (better protection). Ehkki siis kohe alguses arvuti taaskäivitamiselt (restart) tulles pillutakse hüpikaknaid palju lahti ja erinevaid rakendusi avades samamoodi, siis hiljem ei sega programm kasutajat peaaegu et üldse, kui vaid ainult siis, kui tõepoolest leitakse tundmatu kahtlane salvestamistegevus.

Pealegi, kui kasutaja ei ole mingis rakenduses kindel, kas see läbi lubada või mitte, saab ta alati vajutada hüpikaknas lingile Check component for viruses on www.virustotal.com, kontrollides nii üle, kas tegu võib olla pahatahtliku protsessiga. Kui tegemist on lubatud ja hea rakendusega, märkige linnukesega Remember my choice ja valige Allow.

Keylogger eemaldamine, kustutamine arvutist

Mõned iseloomustused klahvinuhi tõkestaja kohta:

  • Ennetav tõrje, kui mõni viirus, nuhkvara, trooja või klahvinuhk (keylogger) üritab varastada arvutist kasutaja privaatset informatsiooni. Suudab avastada nii tuntuid kui seni veel tundmatuid info-varastamise tööriistu ehk nuhkimisprogramme.
  • Ei kasuta reaalajas töötamisel palju arvutiressursse.
  • Ei kasuta signatuure nagu viirusetõrjed, mis on arvuti kaitsmisel eeliseks, sest kui viirusetõrjed avastavad pahavara tõrje-signatuuride põhjal, siis SpyShelter võib kahtlase tegevuse avastada ja blokeerida juba enne viirusetõrjeid.
  • Sobib koos töötama nii viirusetõrjetega kui ka tulemüüridega, täiendades niimoodi üksteist.
  • Lihtne, kerge kasutada, kasutajaliides on arusaadav ja mugav.
  • Kasutab spetsiaalseid algoritme, mis on eraldi loodud kaitseks rootkit ja pangandus-viiruste vastu.

Keylogger leidmine arvutist ja hävitamine

  • Käesolevas programmis on kasutusel 47 info-varastamise ehk nuhkimisprogrammi tuvastamise algoritmi, mis ongi just spersiaalselt välja töötatud väga erinevate kurivaraliikide kahjustamiseks. (Ava programm, seejärel tööriistarealt Settings ja vali List of monitored actions.) Arvan, et uutesse anti-keylogger versioonidesse lisatakse uusi nuhkimisvastaseid tõkestamismeetodeid juurde, võibolla on need juba olemas programmi BETA ehk katsetamisjärgus olevas versioonis, mida ma kahjuks ise pole veel jõudnud testida.
  • Kernel tasandi kaitse
  • Kaitseb registrit, mälu ja teisi olulisi süsteemiprotsesse neisse kurivara poolt pahatahtliku koodi sisestamise eest
  • Nõuab paigaldamisel administraatori õigusi, programmis seatud sätteid on võimalik kaitsta salasõnaga.
  • Toetab nn paremklõpsu funktsiooni, mille abil (või programmist endast) saab protsesse lisada keelatute- või lubatud rakenduste sekka.

Info-varastamise ehk nuhkimisprogrammi eemaldamine

  • Sobib operatsioonisüsteemidele Windows XP, Vista, Windows 7 (32 bit)
  • Tasuline versioon, mille ostmisel litsents kehtib terve eluea (kui nii võib öelda) maksab 24,95 Eurot. Täiendavalt sobib see ka 64 bitistele süsteemidele ning lisaks kaitseb veebikaamera salvestuste(AntiWebCamLogger) eest, helisalvestuste- (AntiSoundRecorder) ja võrgu (AntiNetworkSpy) pealtkuulamise eest.

Programmi tutvustavas videos on näidatud, kuidas seda arvutisse tirida ja paigaldada ning tutvustatud ka enamik funktsioone:


Loe ka teistest klahvivajutuste salvestajate tõrjujatest : Klahvinuhi ehk keylogger avastajad, eemaldajad ja tõkestajad – anti-keylogger.

arvutiturve.wordpress.com

Mis on Klahvinuhk ehk klahvivajutuste salvestaja

Keylogger ehk klahvinuhk on nuhkvara, mis salvestab kõik klahvivajutused algul failina arvuti kõvakettale ja hiljem saadab need üle Interneti ettenähtud e-posti või FTP aadressile. Klahvinuhk võib olla realiseeritud ka riistvaraliselt ja selle võib paigutada klaviatuurijuhtme pistiku ja pesa vahele või monteerida klaviatuuri sisse. Sellised klahvinuhid salvestavad klahvivajutused oma sisemällu. Kui riistvaralised klahvinuhid salvestavad tõepoolest ainult klahvivajutusi, siis tarkvaralised klahvinuhid võivad salvestada ka ekraanipilte ja hiireklõpse.

Klahvinuhk installeeritakse teie arvutisse teie teadmata ja seda võivad teha lapsevanemad, teie asutuse süsteemiülem, valitsuse jälitusorganid jt, kellel ongi õigus teie tegevust kontrollida. Nii saab jälgida, milliseid veebisaite te külastate, millest lobisete jututubades, kellega vahetate e-posti ja mis on nende sõnumite sisu jne. Seejuures registreeritakse ka iga tegevuse täpne aeg. Enamasti tegelevad klahvinuhkide installeerimisega aga kurjategijad, kes soovivad välja nuhkida teie paroole, krediitkaardinumbreid jms informatsiooni, et teha tühjakse teie pangaarve, võtta teie nimel laenu, ajada teie kaela oma kuritegusid jne.

Klahvinuhk arvutis töötavate programmide nimekirjas tavaliselt ei kajastu. Üles leiab ja eemaldab selle kas viirustõrje või spetsiaalne klahvinuhkide otsimise tarkvara, kui nendes programmides pole tahtlikult välistatud abikaasa, lapsevanema jne poolt selle leidmine.

Loe lisaks viirusetõrjetest ja klahvinuhi tõkestajatest. Teemaga kaasnevad artiklid:

Kaitse keylogger´ite ehk klahvinuhkide vastu – Zemana Antilogger Free,

Pangaparoolide ja salasõnade varastamist takistav rakendus KeyScrambler

Klahvinuhi (keylogger) avastaja ja tõrjuja SpyShelter Personal (Anti-keylogger)

Allikas:  Arvutikaitse.ee

Klahvinuhi ehk keylogger avastajad, eemaldajad ja tõkestajad – anti-keylogger

Viimati toimetatud 4.juuni 2011. a.

Tiina küsib: “Kas oskate aidata, kuidas eemaldada arvutist keylogger?”

Kuidas kaitsta pangaparoolide varastamise vastuKuna pean ka ise üheks ohtlikkumaks pahavaraks just keylogger´it ehk klahvinuhki (klahvivajutuste salvestajat),  siis antud artikkel on suurema suunitlusega  just klahvinuhkide teemal, kuigi enamus alloetletud programmidest peatavad  iga liiki kurivara.

Kõigepealt tuleb muidugi mainida, et klahvinuhki ei pruugi arvutisse paigaldada mitte ainult kuritahtlik häkker, vaid ka oma pereliige või muu isiku, kellel on juurdepääs arvutile. Põhjusi võib olla mitmeid – lapsevanem soovib lapse tegemistel silma peal hoida; abikaasa kahtlustab oma teistpoolt üleaisalöömises ja soovib jälgida tema kirjavahetust; süsteemiadministraator tahab kontrollida, kas tööarvutit ei kasutata kurjasti; asjatundlikum sõber lubatakse arvutivigasid parandama, ent ta paigaldab märkamatult klahvinuhi  lihtsalt kas uudishimust  oma sõbra tegevuste jälgimiseks või halvemal juhul kompromiteeriva materjali kogumiseks.

Nuhkvaratõrjujad ja viirusetõrjeprogrammid leiavad ja eemaldavad klahvinuhke põhiliselt signatuuripõhiste andmebaaside järgi. Kui aga teatud klahvinuhki pole veel avastatud ning vastumürki  sellele pole kirjutatud, siis salvestab see salajas privaatseid andmeid edasi ja saadab neid jätkuvalt üle interneti “tellija” e-mailile või FTP aadressile. Samuti ei avasta tõrjujad pahavara sel juhul, kui keegi on selle arvutisse ise paigaldatud ja tõrjeprogrammides välistanud nende leidmise. Sel juhul võib aidata mõne uue pahavaratõrjeprogrammi arvutisse installeerimine ja selle abil klahvinuhi avastamine.

Klahvinuhi eemaldamiseks võib valida ka mõne tavalise tõrjevahendi kas siit või siit või siit.

Paremaid tulemusi klahvinuhi avastamisel võivad aga anda programmid, mis jälgivad protsesside käitumist ja olemust. Need niinimetatud sissetungi tõkestamise süsteemil  (HIPS ehk Host based Intrusion-prevention system ) põhinevad programmid jälgivad kogu  arvutisüsteemis toimuvat ja analüüsivad protsesse, otsides pahavarale sarnanevaid tegevusi. Selliseid programme saab kasutada koos traditsiooniliste viirusetõrjetega ja tulemmüüridega ning on heaks alternatiiviks kurivara tõkestamisel. Kui näiteks viiruse-või nuhkvaratõrje andmebaas veel ei oma mõnele uuele klahvinuhile või troojale kaitset, siis HIPS-il põhinev programm võib selle edukalt kahtlast käitumist arvestades blokeerida. Tavaliselt ei vaja taolised programmid tõrjevastaste andmebaasidega uuendamist kuid on ka erandeid.

Pahavara eemaldajad ja tõkestajad

Üks suhteliselt hea ja lihtne klahvinuhkide tõkestaja on Snoopfree Privacy Shield.

Kommenteeritakse, et  ”SnoopFree Privacy Shield on tavakasutajale liiga tüütu ja segadust tekitav ning hakkab tööle isegi MSNi ja BS-Playeriga”.

MSNi, Skype, BSPlayeriga jne hakkab see tõesti tööle, kuna enamus taolistest programmidest  salvestavad ekraani, kuid  nende puhul ei ole see pahatahtlik vaid selle abil püütakse programmi automaatselt mugandada olemasolevate ekraanisätetega  paremini töötama. Tüütu on SnoopFree vaid esimestel hoiatustel, seejärel kasutaja ise määrab hüpikaknas, kas lubab või keelab vastava tegevuse ning ning järgnevatel kordadel sedasama hoiatust enam ei kuvata. Aga kui mõnele tavakasutajale on isegi see keeruline, tüütu või segadust tekitav, siis paraku ta peabki  loobuma headest klahvinuhi- ja teistest pahatahtlike protsesside avastajatest, kuna enamus neist töötab samal põhimõttel.

Kurdetakse ka, et äkki on tegu pahavaralise programmiga või isegi viirusega. Ka see arvamus pole õige. SnoopFree kaitseb arvutit sügaval kernel tasandil ning tõepoolest võib mõni viirusetõrje  (näit. Kaspersky) heuristiline otsimismeetod lugeda selle peidetud ohuks.

Ja veel – SnoopFree mitte ainult ei tõkesta klahvinuhkidel tööd tegemast vaid võimaldab neid ka kustutada. Kasutasin seda programmi umbes paar aastat tagasi pikemat aega ja jäin väga rahule.

keylogger avastaja ja eemaldaja

Zemana Antilogger on uuema põlvkonna klahvinuhkide avastaja ja blokeerija, mis on juba väga palju kiidusõnu saanud – kasutab vähe arvutiresursse, ei vaja andmebaasidega uuendamist ning blokeerib iga tüüpi salvestajaid (ekraani-, klaviatuuri-, veebikaameranuhke jne). Tegu  on küll tasulise programmiga, ent 15 päeva lubatakse seda täismahus katsetada – nii on vähemalt kirjas kodulehel.  Tõlgitud on eesti keelde Lauri Säde poolt.

antikeylogger

Ent see selleks, programm tõepoolest avastab enamuse klahvinuhkidest, võib öelda, et teeb tööd isegi liialt agaralt. Sarnaselt SnoopFree Privacy Shield-ga reageerib igale ekraani- või klaviatuurisalvestajale, ent olles kord vastavalt kasutaja soovile kas lubatud või keelatud vastav toiming ning jäetud linnuke lingi ette Create rule and remember my choice, siis edaspidi enam sama hoiatust ei kuvata.

mida teha paroolide varastamise kaitseks

Threatfire AntiVirus  (tasuta erakasutuseks) ei ole tegelikult viirusetõrje, nagu nimi ütleb, pigem kuulub ta samasse klassi eelnimetatud programmiga. Soovitav on seda kasutada just koos spetsiaalse viirusetõrjega. Avastab senitundmatuid viiruseid, klahvinuhke, troojaid, usse jne just nende käitumist analüüsides. Samas on võimalik seda programmi ka andmebaasidega uuendada, mis annab niiöelda topeltkaitse. Kui arvutis selle kõrval veel ei ole viirusetõrjet jooksmas, siis on võimalik läbi programmi tirida täiendavaks kaitseks tasuta PC Tools Antivirus Free Edition. Võimaldab otsida rootkite ja need eemaldada,  karantiini tõstetud faile vabastada või kustutada.

tasuta programm pahavara vastu

Ent tuleb arvestada, et ka protsesside käitumist  analüüsivad programmid pole kunagi eksimatud.Samuti  nagu ka nuhkvara-või viirusetõrjed annavad need vahetevahel valeteateid (false positive). Näiteks katsetan juba pikemat aega F-Secure Exploit Shield (artiklis allpool kirjas) beetaversiooni, mis teoreetiliselt peaks andma kaitse veebipõhiste ohtude eest, ent ThreatFire luges selle utiliidi riskantsete sekka. Sellepärast peabki kasutaja alati ise hoolega jälgima, mida ta keelab või lubab. Tegelikult sissetungi ennetavate süsteemide ülesanne ongi eelkõige hoiatada kasutajat kahtlase tegevuse eest, misjärel viimane peab otsustama, kuidas järgnevalt toimida.

nuhkvara arvutist valja

Drivesentry Protection Plus on kompleks-kaitse (kasutada saab 30 päeva tasuta), mis põhineb samuti pahavara sissetungi tõkestamise süsteemil. Tasuta erakasutuseks mõeldud programmi saab tirida Softpediast või otse siit. Kasutan seda koos viirusetõrje ja tulemüüriga ning probleeme pole seni tekkinud. Selle programmi suureks plussiks võib pidada, et nii must nimekiri pahalastest kui ka valge nimekiri headest programmidest on kenasti kombineeritud automaatselt toimima , see aga tähendab, et hoiatusi pillutakse suhteliselt vähe ekraanile. Kaitseb kogu süsteemi mistahes rünnakute eest . Programmi on võimalik käsitsi värskendada uute andmebaasidega, samuti saab arvuti läbi skänneerida pahavara leidmiseks nagu tavalise tõrjeprogrammiga, samuti ajastada vastavalt päevale ja kellaajale automaatseks skanneerimiseks. Väidetavalt suudetakse avastada kuni 2,5 miljonit pahavaralist kood, mis isiklikult mulle tundub ebatõenäoline, aga kes neid teab….

kuidas tõkestada viiruste, nuhkvara, pahavara sissetungi arvutisse

Pahavara tõkestamine arvutisse

DataGuard AntiKeylogger 2009 FREE tasuta versioon pakub kalhvinuhkide vastu suhteliselt vähe kaitset, aga nagu vanasõna ütleb – halval ajal on kala ka liha. Tasuta kasutamiseks saab programmi tirida ka Softpediast. Kui alguses mõtlesin, et sellest programmist siin artiklis ei kirjuta, siis üsna pea muutsin meelt. Tõsi on see, et kui katsetasin programmi ehtsate klahvinuhkidega, siis lubati salvestada nii teksti kui ka ekraani ning saata need e-mailile. Ent tasuta versioon ei väidagi, et ta selle suhtes kaitseks. Küll aga väga toredasti hoiatati kõigi salvestajate  eest ja talletati informatsioon programmi (muideks, viirusetõrje ja tulemüür mõnda neist nuhkidest ei avastanudki). Kusjuures väga ilusasti näidatakse kätte pahavara paiknemise koht. Seejärel saab kas erinevate tõrjujatega just see kaust või fail läbi skanneerida ja püüda selle abil pahalane kustutada. Kui see mingil põhjusel ei aita, siis saab teed järgides see ise manuaalselt eemaldada. Programm kasutab väga vähe ressursse ja ei vaja andmebaasidega uuendamist. Naljakas on vaid see, et programmile pakutakse erinevaid nahku lausa kamaluga…

keylogger tõkestamine ja hävitamine

Süsteeminõuded: Windows 2000 SP4/XP/2003/Vista – 32-bit

Kui hästi või halvasti need HIPS süsteemil põhinevad protsesside käitumist analüüsivad programmid toimivad, seda võib igaüks ise katsetada, kui tirib arvutisse Anti-Keylogger Tester i ja käivitab selle. Utiliit võimaldab ohutult seitsmel erineval moel testida, mil moel on arvuti kaitsutd erinevate klahvivajutuste salvestajate vastu. Ise ma katsetasin programme ka ehtsate klahvinuhkidega , tulemused olid nii ja naa  – mõnda klahvinuhki siiski ei suudetud peatada.

Loe ka ühest teisest nuhkimisprogrammide tõkestajast  Klahvinuhi (keylogger) avastaja ja tõrjuja SpyShelter Personal (Anti-keylogger).

at.lineOK

%d bloggers like this: