Salajaste dokumentide, isiklike fotode ja teiste failide krüpteerimine – Drag’n’Crypt ULTRA

Andmete krüpteerimine ja salasõnaga kaitsmine

Kõigile tasuta Drag’n’Crypt ULTRA on äärmiselt lihtne ja mugav failide krüpteerimise programm, mille abil saab kaitsta tundlikke ning salajasi andmeid võõraste silmade eest. Näiteks, kui ühte arvutit kasutab mitu inimest, saab igaüks oma privaatsed failid selle krüpteerimisprogrammi abil salasõnaga kaitsta.

Drag’n’Crypt ULTRA kasutab turvalist Twofish krüpteerimisalgoritmi. Krüpteerimiseks tuleb teha vajalikul failil (või failidel) paremklikk, leida rippmenüüst Drag’n’Crypt Ultra (sätetest märkida linnukesega Use Context Menu), avada programmi aken ning sisestada kaks korda parool. Korraga võib krüpteerida ka kogu kausta seal olevate failidega. Samuti võib krüpteerimist vajava faili või kausta koos failidega lohistada Drag`n`Crypt ikoonile.

Dokumentide, fotode, failide krüpteerimine

 Vahend sobib krüpteeritult salasõnaga kaitsma igasuguseid faile – erinevaid dokumente, arhiivifaile, videosid, fotosid, audiofaile jne. Ei pea kasutama ühte ja ainust salasõna, nii nagu paljud teised krüpteerimisrakendused nõuavad, vaid erinevatele failidele saab määrata erinevaid paroole – just seetõttu sobib see ideaalselt arvutisse, kus mitmed inimesed saavad selle abil just omale tähtsaid faile isikliku salasõnaga kaitsta.

Failide krüpteerimine

 Mida pikem salasõna, seda turvalisem. Kõge turvalisema parooli saamiseks kasutage salasõnas ka suuri tähti, numbreid, punkte, komasid, kooloneid jne. Ärge kasutage salasõnade määramisel kõike seda, mis puutub teie lemmikutesse, sest teid hästi tundev sama arvuti kasutaja võib seda teilt eeldada. Samuti võib faili nimesid muuta, et pealkiri ei tekitaks teistes arvuti ühiskasutajates ebaharilikku huvi – näiteks dokumendi „Minu isiklik seksipäevik“ (kui mudugi keegi just selle kohta arvet peab :)) võib ümber nimetada „MISP“ või kuidas keegi iganes soovib. Faili nime peab teiseks muutma enne krüpteerimist! Kindlasti tuleks krüpteerimisel lähtefail kustutada, märkides programmi sätetes linnukesega „Secure erase of the source file“.

Freeware encrypt files

 Krüpteeritud failide avamiseks tuleb teha failil topeltklikk ja avanevasse aknasse kirjutada õige parool. Kui soovitakse terve kaustatäis krüpteeritud faile avada, siis kaustal paremklikk ja valige Drag’n’Crypt Ultra. NB! Failidele määratud salasõna või erinevaid salasõnu loomulikult ei tohi unustada, sest siis peate palvetama, et parool meelde tuleks (parafraseerides rakenduse kodulehel olevaid sõnu), muidu  ei suuda te ise ka neid enam avada ning mõni väga oluline fail võibki jääda kadunuks.

Fotode, dokumentide, arhiivide krüpteerimine

Tegemist on portatiivse ehk kaasaskantava rakendusega, mida saab kasutada USB-pulkadel, välistel kõvaketastel, mälukaartidel jne. Kõik vähegi salajane, tundlik ja isiklik informatsioon on soovitatav välistel andmekandjatel krüpteerida, kuna sageli unustatakse neid tuttavate poole või kaotatakse ära.

Kuna erinevatesse süsteemidesse paigaldades võib igal programmil erineda vigasid, siis kõigepealt katsetage, et kõik laimatult töötaks – looge mittevajalikud failid ja kontrollige töökindlust!

Sobib operatsioonisüsteemidele Windows 2000, Windows XP, Windows Vista, Windows 7 (32-bit).

Tutvustav video:

arvutiturve.wordpress.com

Advertisements

Tasuta ZIP, TAR, RAR jne arhiveerija firmadele ja kodukasutajatele – HaoZip

Failide pakkimine ja lahti pakkimineArhiivifailide ZIP, RAR,TAR, 7-ZIP, ISO jne failide koostaja ehk failide kokkupakkija ja avaja HaoZip on tasuta saadaval nii firmadele, ettevõtetele, riigiasutustele, õppeasutustele, igasse kontorisse kui eraisikutele. Failide arhiveerimine tuleb kasuks siis, kui soovitakse suuremahulisi faile väiksemaks mahuks kokku pakkida, et nad võtaksid arvutis vähem ruumi, samuti on arhiivifaile lihtsam väiksemamahulistena edasi saata Windows Live Messenger, Skype või teiste suhtlusprogrammide teel oma sõpradele, töökaaslastele ja  laadida üles veebilehtedele või saata e-posti teel.

Programm toetab esialgu 49 arhiivide lahti pakkimise formaati nagu näiteks RAR, ISO, UDF, ISZ, ACE, UUE, CAB, Bzip2, ARJ, JAR, LZH, RPM, Z, LZMA, NSIS, CHM, DMG, HFS, WIM, DEB, MSI, CPIO, XAR, 7z, ZIP, TAR jne, mis on täiseti piisav igaühele, kuid kuna arhiveeriaja on pidevas edasiarenduses, siis võib neid kindlasti veel juurde lisanduda. Üllatav on see, et ehkki tänase päeva seisuga on tegemist beta ehk katsejärgus oleva rakendusega, siis minu katsetuste põhjal teeb see nii mõnelegi tuntud ja teatud samaväärsele arhiveerijale tugevalt silmad ette, töötades ilma ühegi tõrketa.

ZIP, RAR, TAR, ISO - arhiveerimine, väiksemaks pakkimine

Näiteks arhiveerijad 7-Zip, PeaZip ja IZArc, mis on samuti kõigile tasuta saadaval ja peetakse samuti ühtedeks paremate sekka kuuluvateks failide pakkijateks ja lahtipakkijateks, ei suutnud vähemalt minu arvutis kõiki funktsioone arvestades korralikult tööle hakata, mistõttu lükkasin nende kohta ülevaate tegemise edasi.  Sellegipoolest pole nad halvad programmid ja just teie kodu- või tööarvutis võivad nad täisväärtuslikult töötada, kusjuures 7-ZIP ja  IZArc toetavad ka eesti keelt.

Failide arhiveerimine ZIP, RRAR, TAR arhiiviks

Arhiveerijat HaoZip on allolevas videos põhjalikult tutvustatud, seega paneksin siia  lühidalt kirja vaid mõned olulisemad funktsioonid:

Toetab ühe suure faili kokkupakkimist mitmesse väiksemasse arhiivifaili ehk üks mahult suur fail võib koosneda mtmest väiksemamahulisest arhiivist (part 1, part 2, part 3, part 4), kuigi neis mitmes arhiivis on tegelikult just seesama üksik tükeldatud fail. Samamoodi avab ta kergesti mitmest arhiivist koosnevaid faile, nagu näiteks sageli Rapidshares, MegaUpload, Hotfile.com jne failijagamissaitidelt leida võib.

Failide krüpteerimine arhiivis

Faile ja kaustu saab kaitsta salasõnaga, toetab ka 7-ZIP krüpteerimist tihendatud failina, saab lisada kommentaare arhiivifailile, moodustada iseavanevaid arhiive (SFX), avatud arhiivis saab kiirelt eelvaatena avada pilte programmiga kaasasoleva HaoZip pildivaaturiga.

HaoZip - Freeware ZIP archiver for corporate and home

HaoZip pildivaaturit (HaoZip Image Viewer) pean tunduvalt paremaks, kui Windows Photo Viewer´it. Kui on kõrgekvaliteedilised HQ pildid, siis saab neid pisikeste detailide nägemiseks suurendada kuni 1600 protsenti. Samuti Windows 7 puhul näitab see edukalt animeeritud GIF pilte, mida Microsofti pildivaaturid paraku enam ei toeta.

Windows 7-ga animeeritud GIF failide vaatamine

Programmiaknasse saab lihtsalt hiirenoolega kinni hoides tõsta ehk lohistada faile (drag and drop), et need arhiveerida.

Explorer paremklõpsumenüü on mugav ning programmi kasutajaliides äärmiselt lihtne ja arusaadav, failide kokkupakkimine ja lahtipakkimine on kiire. Kes soovib, võib ka eraldi lisana programmi laadida tõrjemooduli, mille eesmärk on leida ja eemaldada pahavaralised failid, mis allalaetavasse arhiivi võivad peidetud olla. Võimaldab parandada rikutud arhiive.

 Faildie pakkimine ZIP, 7-ZIP, TAR arhiiviks

Ühilduvus operatsioonisüsteemidega: Windows XP, Vista, Windows 7, nii 32 ja 64 bit.

Tutvustav video failide arhiveerijast HaoZip:

Varem olen kirjutanud tasuta erakasutuseks failide kokkupakkijast ja lahtipakkijast Powerarchiver Free.

arvutiturve.wordpress.com

PowerArchiver Freeware – failide ja kaustade kokku pakkimine ZIP, RAR,TAR jne arhiiviks

PowerArchiver FreewareÕigusega öeldakse, et PowerArchiver on üks parimaid failide kokku pakkijaid ehk arhiivifailide koostajaid ZIP, ZIPX, TAR, RAR, ISO, 7-ZIP, ACE, CAB, GZIP, PAE ja paljudesse teistesse arhiivi formaatidesse, sellepärast pakutaksegi seda programmi tasulisena. Kuid Chip.de allalaadimise lehelt või Softpediast võib leida täiesti tasuta versiooni PowerArchiver 2010 Freeware.

Sama hästi, kui programm suudab suuremahulisi faile kokku pressida väiksemamahulistesse arhiividesse, sama edukalt avab ta ka juba kokku pakitud arhiivifaile ISO, BIN, IMG, NRG, RAR,TAR; ZIP jne formaatidest. Isegi, kui kui üks tervikfail koosneb mitmest väiksemast arhiivist (part 1, part 2, part 3 jne), avab ta need tõrgeteta (Multi-Format Support). Samuti saab arvutis olevast suurest failist teha mitu väiksemat arhiivifaili, et need siis mingile veebilehele üles laadida (upload) või mugavamalt kellelegi edasi saata.

Failide pakkimine arhiiviks ja lahtipakkimine

ZIP, TAR, RAR failide kokku pakkimine ja lahti pakkimine

Programm toetab failide kokku surumisel n-ö paremkõpsu funktsiooni, kui kasutaja saab ise valida, mida ta täpsemalt soovib teha – kas kohe pakkida failid ZIP, ZIPX, 7- ZIP formaatidesse (Options ehk seadete alt saab igaüks ise valida ka teised pakkimise meetodid näiteks TAR, RAR jne), või kasutada täiendavaid seadeid pakkimisel (Compress with options). Või näiteks valida kohe failide, faili, kausta või kaustade väiksemaks arhiiviks kokku surumise koos krüpteerimisega (Compress & Encrypt to…PAE).

Failide pakkimine ZIP, TAR, RAR formaati ja avamine

Võimaldab parandada kahjustatud ZIP arhiive (Tools – Repair ZIP archive) ja teha varukoopiaid (ka salasõnaga ja krüpteeringuga kaitstult) arvutis olevatest failidest või kaustadest, valides sakist Backup (Create/Edit – faili nimi – Save) sobivad andmefailid (Select Files/Folders) ja täiendavad sätted.

Failidest ja kaustadest varukoopia, parooliga kaitsmine ja krüpteerimine

Tasuta versioonis on küll mitmed funktsioonid lahti ühendatud, näiteks ei saa mitut faili pakkida ISO formaati või ei saa arhiiviks kokku surutud faile kohe plaadile kõrvetada, ei saa valida kasutajaliidese välimust (skin), kuid sellegipoolest pean seda failide arhiveerijat parimate sekka kuuluvaks. Tõsi on muidugi ka see, et tasuta versioonil failide pakkimise ja avamise mootor töötab veidi aeglasemalt kui tasulisel PowerArchiver Pro versioonil.

Freeware PowerArchiver 2010

Kui kasutaja soovib teha kaustadest või failidest varukoopiaid arhiivifailidesse, siis saab ta need turvaliselt salasõnaga krüpteerida AES 128-bit, AES 192-bit või AES 256-bit algoritmidesse. Ainult parooli teadmine saab selliseid salasõnaga kaitstud faile avada. Seejärel on neid võimalik jätta arvutisse kaitstud kujul või turvaliselt saata läbi suhtluskanalite sõpradele ja tuttavatele või laadida üles internetti failijagamissaitidele. Saajale, kes võib krüpteeritud pakkimisfaili avada ja selle sisu näha, tuleb öelda muidugi salasõna.

Failide ja kaustade krüpteerimine, salasõnaga kaitsmine

Programm on tasuta saadaval ainult kodukasutajatele. Kui keegi soovib aga osta, näiteks mõni firma, programmi tasulist versiooni, siis võib ta arhiveerija arvutisse paigaldamisel valida 30-päevase katseversiooni (Install PowerArchiver in Trial Mode), et veenduda tema headuses. Video-ülevaates ja programmi tutvustuses on näidatud paigaldamine ning ka töötamine sellega.

ZIP, RAR, TAR, ISO failide lahti pakkimine ehk avamine

Sovib kõikidele Windows operatsioonisüsteemidele: WindowsNT/ 98/ Me/ 2000/ XP/ 2003/ Vista/ Server 2008/ Windows 7.

Tutvustav video failide kokku pakkijast ja avajast –  PowerArchiver Free 2010:

Loe ka Mis on väiksemaks kokku pakitud failid ZIP, RAR, TAR, 7-ZIP, CAB, ACE, ISO, PAE jne. ja HaoZip – tasuta ZIP, TAR, RAR jne arhiveerija firmadele ja kodukasutajatele

arvutiturve.wordpress.com

Pangaparoolide ja salasõnade varastamist takistav rakendus KeyScrambler

Paroolide ja salasõnade kaitsmine

KeyScrambler Personal on tasuta turvarakendus veebilehitsejatele Mozilla Firefox ja Internet Explorer, mis kaitseb kasutaja poolt internetis sisestatud salasõnu, pangaparoole, krediitkaardi koode, portaalidesse sisselogimise andmeid, privaatset infot jne varastamise eest. Kõik klahvivajutused ehk siis tähed, numbrid, sümbolid ja moodustatud laused krüpteeritakse KeyScrambler poolt info-varguse programmide (nuhkvara, klahvinuhid (keylogger), troojad  jne) jaoks ja seega ka kräkkerite ehk küberkurjategijate jaoks tundmatusse formaati, mis isegi informatsiooni varastamise õnnestumise korral teeb see neile saadud andmed loetamatuks ja kasutuks. KeyScrambler on asendamatuks vahendiks online identiteedivarguste vastu.

Internetis ohutu surfamine

Kirjutades salasõnu, paroole, kasutajanimesid jne Keyscrambler krüpteerib klahvivajutused.

Ükskõik millisele veebilehele püüab kasutaja sisse logida, kas Facebook, Twitter, YouTube või kasvõi oma isiklik koduleht, siseneda postkastidesse Hotmail, Gmail, Live.Hot.ee jne või sisestada pankades paroole ja tehes e-poodides maksmise tehinguid, krüpteeritakse numbri ja tähekombinatsioonid arvuti kernel tasandil hoopis teistesse väärtustesse kui need tegelikult on. Näiteks, kui kasutaja sisestab Facebook e-posti kasutajatunnuseks „salasõna@hotmail.com“, siis kübervaraste kätte sattudes saaksid nad e-posti kasutajanimeks järgnevad andmed: „r9)., i[,h ),´k7i`-<+t“. Sisestatud salasõna krüpteeritakse täpselt samuti mõttetuteks numbrite-tähtede-sümbolite jadaks, millega kräkkeritel pole midagi teha, sest need on dešifreerimatud (vähemalt rakenduse loojate ja turvaspetsialistide sõnul).

Salasõnade, sisselogimise kasutajanimede krüpteerimine KeyScrambler kaitseb nii tuntud kui veel tundmatute klahvinuhkide ehk keylogger´ite eest ka siis, kui arvutis on viirusetõrjete poolt veel seniavastamata info-varguse tööriist. Töötab pidevalt reaalajas ja krüpteerib iga klahvivajutust, kui te olete internetis. Paigaldusfaili arvutisse tirida on kõige mõttekam sellelt lehelt, valides Free Download alt Alternate Download. (Paigaldamine on näidatud allolevas videos).

Antikeylogger freeware - Andmevarguste vastu kaitse

Keyloggerite ehk klahvinuhkide poolt andmete varastamise vastu kaitseKrüpteerimise edukusest annab märku veebilehitseja nurka ilmuv KeyScrambler roheline infokiri sõnadega Encrypted Keystokes:.

Kui infokirja kuvatakse punaselt ja selles teatatakse: „Encryption module error“, siis püüdke see kohe parandada. Mõnel üksikul juhul tuleb KeyScrambler arvutist eemaldada ja uuesti paigaldada, kuid sageli, eriti just Mozilla Firefox turvaplugina töökorda seadmiseks piisab, kui avate veebilehitseja, valite sealt File (või uuemal versioonil New Tab) > Open File – otsige failiredeli abil üles KeyScrambler installatsioonikaust (tavaliselt C-ketas – Program Files – KeyScrambler), seejärel tehke hiirega aktiivseks fail keyscrambler.xpi, avage see (Open) ja järgige edasisi juhendeid. Täpsemaid juhiseid saate ka siit. Samuti on see näidatud allolevas videos.

Salasõnade ja paroolide krüpteerimine

Vahetevahel võivad krüpteerimisprogrammi paigaldamist segada ka Kaspersky- ja AVAST viirusetõrje või ThreatFire. Sel juhul sulgege need rakendused, installeerige uuesti KeyScrambler ja taaskäivitage arvuti. Pärast seda, kui rakendus töötab, lülitage viirusetõrje jälle sisse.

Sobib süsteemidele : Windows 2000, 2003, XP, Vista, or Windows 7 (32-bit or 64-bit).

Rakendust tutvustavas videos on näidatud KeyScrambler Personal arvutisse tirimine ja installeerimine, selle uuendamine värskema versiooni vastu, kui see on saadaval, tutvustatud väga lihtsat ja kõigile arusaadavat kasutajaliidest ning kuidas KeyScrambler jälle tööle saada, kui see ei tööta:

Varem olen põgusalt peatunud sellel internetis salasõnade-, pangaparoolide-, isikliku infot- ja sisselogimisandmeid varastamise eest kaitsval programmil artiklis Mozilla Firefox turvapluginad veebilehitseja kaitseks ja Lauri Säde on teinud hea ülevaate sellest rakendusest Arvutikaitses nime all KeyScrambler Personal ja samuti eKaitses. Kuna nii maailma- kui ka Eesti arvestuses kasutatakse kõige laialdasemalt just brausereid Internet Explorer ja Mozilla Firefox, siis pidasin õigeks ütlust, et kordamine on tarkuse ema.

arvutiturve.wordpress.com

Mozilla Firefox turvapluginad veebilehitseja kaitseks

Viimati uuendatud 28.märts 2010.a.

Ehkki Mozilla Firefox’i (tirida võib eesti keelse-või inglise keelse versiooni Windowsile, samuti saab sellelt lehelt alla laadida eesti keeles (või inglise keelse) Firefoxi nii Linuxile kui Mac OS X –le.) peetakse hetkel üheks turvalisimaks veebilehitsejaks, saab seda spetsiaalsete turvalaienduste ehk pluginate abil veelgi kindlamaks muuta. Pluginad on pisikesed programmijupid, mis liidetakse abistava vahendina brauseri külge ja mis vastavalt oma eesmärgile täiendavad seda. Näiteks kaitse- või tõrje-eesmärgil loodud pluginad aitavad kindlustada julgeolekut internetis surfamisel, kaitsevad privaatsust, hoiavad ära pahavara sissetungi arvutisse, teatavad ohtudest jne.

Enamus Firefox pluginatest (inglise keeles ka Add-ons, Extensions – heal lapsel mitu nime) on koondatud Mozilla kodulehele. Lihtsamini leiab tee pluginateni nii, et avad brauseri, valid Tools – Add-ons ning avanenud aknas vajutad all paremas nurgas Get Extension’ile.

Kuna inimeste maitsed, soovid ja vajadused on erinevad, siis on raske soovitada ainult teatud kindlaid turvalaiendusi – kasutaja peab need ise enda jaoks avastama. Seepärast kirjutangi alljärgnevalt just neist väärt turvalahendustest, mida pean just iseendale suurepärasteks ja kasulikeks, mida olen pikemat aega katsetanud ning mille kasuteguris kindel. Loodetavasti on juba praegu ja tuleb ka uusi kasutajaid, kes mu valikuga nõustuvad.

Alati tuleb enne pluginate tõmbamist selgeks teha, millist neist kindlalt vajatakse. Veebilehitseja külge pole mõtet haakida kümneid pluginaid, mis kokkuvõttes aeglustavad brauseri avanemist, hilisemat surfamist ja mõnikord isegi pärsivad turvalisust. Mida rohkem pluginaid paigaldatud, seda kergem on kurikaelal leida tee ohvri arvutisse. Pigem soovitan just turvaeesmärgil loodud pluginaid, mitte vidinaid, mis lubavad kiiremat allalaadimist, efektsemaid värve, toredamat väljanägemist jne.

Veebilehitseja Mozilla Firefox on vaikimisi seadistatud läbi lubama pluginaid, mis tõmmatakse addons.mozilla.org saidilt. Kui aga soovitakse brauseri laiendeid tirida otse autori(te) kodulehelt või teistest portaalidest, tuleb talitada alljärgnevalt:

Peale allalaadimislingile vajutamist ilmub brauseri aadressirea alla kollane hoiatusriba. Kliki lingil Edit Options, seejärel avanenud aknas vajuta lahtrile Allow ning tiri plugin alla. Lõplikuks paigaldamiseks tuleb veebilehitseja sulgeda ja taaskäivitada (restart).

KeyScrambler personal

Tasuta turvalaiend  KeyScrambler Personal on saadaval nii Firefoxile kui ka Internet Explorer’ile. Väike programmijupp, mis tööpõhimõttelt sarnaneb klahvivajutuste salvestajale ehk keyloggerile, pakub kaitstet just häkkerite ja klahvinuhkide vastu. Samal ajal, kui kasutad klaviatuuri, krüpteeritakse kõik klahvivajutused sügaval kernel tasandil tundmatusse formaati, millest on võimatu aru saada. Isegi kui arvutis pesitseb tõrjeprogrammide poolt seni veel avastamata klahvinuhk, mis saadab salvestatud salasõnu, klahvivajutusi jne. läbi interneti kolmandatele isikutele, pole neil saadud infoga midagi teha, kuna nad ei suuda seda lahti muukida.

Näiteks kui püüad siseneda mõnda portaali, siis paroolide sisestamise ajal krüpteeritakse need kohe arusaamatuks sümbolite, tähtede ja numbritejadaks. Ekraanile ilmuv KeyScramble roheline infokiri teavitab operatsiooni edukusest.

Programmis saab muuta rohelise infokirja asetust ektraanil (vasak-, parem- ja ülemine-, alumine nurk) või lubada tegumiribal ikoon, mille abil saab vajadusel programmi sulgeda. Pakutakse nii vabavaralist kui ka tasulist versiooni.

Miinimumnõuded:

* Windows 2000, XP, 2003, Vista
* Internet Explorer 6, 7 ja Firefox 1.5 või uuem
* Faili suurus u. 560Kb, peale installeerimist vajab Windows taaskäivitamist (restarti).

NB! Teadaolevalt reageerib SnoopFree Privacy Shield programmi paigaldamisel klahvinuhi rünnakuna. Luba tegevus julgelt läbi, KeyScrambler pole pahatahtlike kavatsustega ning mitmete turvaspetsialistide poolt kiitva hinnangu saanud.

NoScript

Üsna sagedased on rünnakud, kui arvutisse püütakse sisse murda skriptikoodide abil (Java, JavaScript jne.). Kuritahtlikud veebilehed, millele internetis surfates oled sattunud, kasutavad ära brauseri turvaauke ja läbi nende võidakse kasutaja teadmata paigaldada arvutisse nuhkvara või troojalasi.

NoScript võimaldab täielikku kontrolli skriptide lubamise või keelamise üle veebisaitidel. NoScript blokeerib automaatselt kõik veebilehel kasutatavad skriptid, eeldades, et iga skript võib sisaldada kahjulikku koodi. Ent siiski tuleb arvestada – kõik skriptid pole pahatahtlikud. Et pääseda ligi oma pangakontodele või postkastididele (näiteks hanza.net, hot.ee, gmail.com jne.), tuleb nende käivitamine käsitsi lubada. Selleks tee veebilehel paremklikk, liigu NoScript märgile ja vali Allow funktsioon. Sama võimaldab ka paremas nurgas olevale Options lingile vajutamine.

Pisikese plugina kohta on sel palju valikuvõimalusi sättida turvalaiend tööle just nii, nagu kasutaja eelistab. Aadresse saab lisada lubatud saitide nimistusse (Whitelist), plugin blokeerib vajadusel ka Flash-rakendusi ning omab Anti-XSS kaitset (lähemalt juttu siin).

Süsteeminõuded:

Windows 98/Me/NT/2000/XP, Mozilla Firefox 1.0 – 3.0a3
Faili suurus u. 136.96Kb
Vabavara.

Dr.Web antivirus link checker

Dr.Web antivirus link checker on unikaalne turvaplugin, mis võimaldab kõikidel veebilehtedel, millel viibid, eelnevalt kontrollida igat linki ja allalaaditavat faili kurivara suhtes. Tõrjetehnoloogia, mida kasutatakse ka  Dr. Web Anti-Virus tasulises versioonis, suudab avastada igat tüüpi pahavara – lisaks viirustele, troojatele, ussidele (worms), klahvinuhkidele (keyloggers), helistajatele (dialers) ning tagaustele (backdoors) ka veidi väiksema kaliibriga tegelasi nagu nuhkvara, reklaamvara ja kuritahtlikke skripte.

Peale plugina paigaldamist (loe eestpoolt) tee veebilehel kontrollimist vajaval lingil või failil paremklikk ja vali avanenud menüüst Scan with Dr. Web. Seejärel avaneb hüpikanen kontrollimiseks, mis võtab aega kõigest mõned sekundid.

Plugin sobib eelkõige neile, kes mingil põhjusel ei oma arvutis reaalajakaitset pakkuvaid tõrjeid. Ent ka need, kel juba on töötavad turvalahendused arvutisse paigaldatud, võiksid siiski kindluse mõttes alati enne failide allalaadimist kontrollida need üle Dr. Web link cheker’iga.

Skanneeritavate failide maksimumsuuruseks on 12MB.

Süsteeminõuded:

Windows 95OSR2/ 98/Me/NT 4.0/2000/XP/2003Vista
Firefox (0.8 – 2.0) ja Mozilla (1.7 – 1.8); Internet Explorer ning Opera.


Adblock Plus

Adblock Pluson populaarne brauserilisa, mis võimaldab veebilehtedel blokeerida tüütuid loosungeid, reklaame ja Flash-animatsioone.

Avades populaarseid lehekülgi, kasvõi Neti otsingusüsteemi või Delfi portaali, hüppavad bannerid ja reklaamid lausa näkku. Kõik need aeglustavad veebilehitseja avanemist ja edasist surfamist. Eriti siis, kui ollakse huvitatud vaid konkreetsel lehel olevast konkreetsest infost, mitte mõttetust „osta mind“ reklaamist.

Reklaamide eemaldamine käib imelihtsalt – tuleb teha ebavajalikul pildil paremklikk ning valida Adblock Image ja OK. Kui kasutatakse eestikeelset versiooni, siis vajuta Adblocki Pilt ja OK.

Näiteks kui lisada filter pildilolevale reklaamile, „sulab“ reklaam ise ära ja lehe teistkordsel avamisel seda enam ei kuvata.

Vajutades lingile Lisa filter, saab moodustada ise filtripaketi, mis keelab just nende reklaamide avanemise, mida kasutaja ei soovi antud veebilehel näha.

Vajutades aadressiriba lõpus olevale punasele ABP (Adblock Plus) ikoonile, lõikab see veebilehe justkui pooleks, milles alumises osas antakse täielikku infot antud lehe kõikidest blokeeritud või seni veel lubatud reklaamidest. Ka siin saab täiendavalt valida objekte, mida soovitakse keelata avanemast. Teistkordsel vajutamisel ABP-le kaob infotabel ja surfamine võib tavapäraselt jätkuda.

Eestit paraku vist peetakse seni veel reklaamidevaeseks maaks, kuna filtreid meie kohalike saitide reklaamide keelamiseks praktiliselt pole. Seega tuleb rohkem lootma jääma iseenda usinusele reklaamide blokeerimisel.

Miinimum süsteeminõuded:

Windows 98/Me/2000/XP/2003 Server/Vista
Firefox 1.5 – 3.0a2, Thunderbird 1.5, SeaMonkey 1.0, Flock 0.5, Songbird 0.2
Vabavara

WOT – Your Safer Web

Eriti just viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus ohvrid satuvad võltsveebilehtedele või e-maili teel saadetud petukirjadele, milles palutakse sisestada nende konfidentsiaalset infot nagu panga PIN-koode, isikukoode, salasõnu jne. Tavaliselt pole kellelgi viitsimist või aega kontrollida veebilehe turvasertifikaate, seda enam, et originaaliga sarnanevad logod ja kujundused tekitavad kindlustunnet. Ent kõik pole kuld, mis hiilgab – kasutaja saadab vabatahtlikult oma salajased andmed petturitele ja avastab üsna varsti, et pangaarvelt on raha plehku pannud. Taolisi petuskeeme nimetatakse õngitsemiseks ehk inglise keeles phishing’uks (põhjalikum sõnaseletus siin).

Turvalaiendi WOT ülesandeks on hoiatada internetis surfajaid sattumast kuritahtlikele veebilehtedele, sealhulgas ka õngitsemissaitidele.

Üldjoontest sarnaneb turvalaiend Mcafee-siteadvisoriga. Tuntumates otsingumootorites nagu Google, Yahoo, Ask ja Live kuvatakse kirjete taha erinevates värvides tähised, mis määravad saidi turvaastme – roheline teatab turvalisest, punane ohtlikkust netilehest.

Kui aga ei järgita soovitusi ja siiski klikitakse riskantsele lingile, kuvatakse ekraanile täiendav hoiatus.

Turvataseme määramine käib demokraatlikul põhimõttel – kõik, kes vähegi soovivad, võivad end registreerida WOT kommuuni liikmeks ja oma arvamusega turvaliste või ebaturvaliste saitide kohta aidata sellega teisi. Ohtlikkuseastme määramine käib lihtsalt – tuleb vaid vastavalt oma otsustele liigutada noolekesi puna-rohelistel indikaatorribadel.

Plugin toetab turvalist surfamist põhiliselt kolme indikaatori abil:

  • WOT ja äri – saab teavitada ohtlikest netikaubamajadest, läbi mille oled ostmisel või müümisel petta saanud, kus on kuritarvitatud krediitkaardi koode jne.
  • WOT ja privaatsus – saab hoiatada võltslehtede eest, millel varastatakse privaatseid andmeid
  • WOT ja lapsed – võib määrata ohtlikeks kõik pornograafilist materjali sisaldavad saidid

Ilma registreerimata saab vaid iseendale hoiatusi seada.

Süsteeminõuded:

Faili suurus 155 KB
Windows 98/Me/NT/2000/XP/2003 Server/Vista
Mozilla Firefox 1.5 – 3.0a
Vabavara

Loe ka  Firefox mugavamaks – FastestFox/Browse Faster

Artikli teine osa asub siin.

at.lineOK

%d bloggers like this: