Tasuta kontoritarkvara firmadele ja eraisikutele – MS Office alternatiiv LibreOffice

Freeware Office for corporate and homeMicrosoft Office maksab palju raha. Kodukasutajatel ja ka mõnedel väiksematel ning keskmise suurusega firmadel või ettevõtetel võib olla raske seda soetada rahaliste ressursside vähesuse tõttu, mis on ka arusaadav, kui arvestada aina kasvavat hinnatõusu nii Eestis kui mujal maalimas. Ja ega suurfirmagi, kui ta hindab kokkuhoidu, ei pea alati ostma just Microsoft Office kontoritarkvara, kui on võimalik kasutada kõigile täiesti tasuta Office programmi, mis ei jää praktiliselt mitte milleski alla Microsoft tootele ning on saadaval ka eesti keeles.

Tasuta tekstitöötlus ja arvutustabel firmadele

Heaks asjaoluks on ka see, et seda tarkvara saab alla laadida nii Windows operatsioonisüsteemidele kui Apple Mac OS süsteemidele ning Linux´ile. Saada on ka Portatiivne ehk kaasaskantav versioon, mille leiab sellelt lehelt.

Free for all Office - Microsoft Office alternative

LibreOffice kontoritarkvara saab vastavalt arvuti operatsioonisüsteemile arvutisse laadida sellelt lehelt. Tarkvara on tõlgitud üle 30 keelde. LibreOffice´l on ka palju rahvusvahelisi kodulehti, kaasaarvatud Eesti koduleht. Ka siit võib tasuta kontoritarkvara alla laadida koju või kontorisse. Samalt lehelt leiab ka Eesti keele spelleri tarkvarale, mis annab võimaluse kontrollida eesti keeles kirjutatud teksti kirjavigu ja sõnu automaatselt poolitada.

Eesti keeles tasuta tekstitöötlus ja tabelarvutus tarkvara

Süsteeminõuded Windows´ile, Macintosh (Mac OS X) või Linuxile (Debian, Ubuntu, Fedora, Mandriva, Suse) leiab sellelt sellelt lehelt.

Igati kvaliteetne ja professionaalne kontoritarkvara koosneb kuuest moodulist:

  • Writer ehk Tekstidokument (alternatiiv Microsoft Office Word tekstitöötlus) annab võimaluse kirjutada tekstidokumente koos sisukorraga, referaate, märkmeid, brošüüre, mälestusi raamatute koostamiseks jne, mille vahele saab põimida illustratsioone või diagramme.
  • Calc ehk Arvutustabel (alternatiiv Microsoft Office Excel arvutustööriist) on kergesti selgeks õpitav tabelarvutusprogramm, mis võimaldab teha nii lihtsamaid kui keerukamaid arvutusi ning samas neid diagrammide abil esitleda.
  • Impress ehk Esitlus (alternatiiv Microsoft Office PowerPoint esitlus) sobib slaidide ja multimeedia esitluste koostamiseks koos eriefektide, erinevate stiilide ning animatsioonidega.
  • Draw ehk Joonistus on mitmeotstarbeline töövahend diagrammide, visandite ja graafikute loomiseks. Võimaldab luua 3D illustratsioone ja kasutada eriefekte.
  • Base ehk Andmebaas sobib erinevate andmebaaside haldamiseks.
  • Math ehk Mallid on valemiredaktor dokumentidesse matemaatiliste, keemiliste, elektroonika jne võrrandite ning valemite sisestamiseks.

Tasuta Office kontorisse ja koju

Meeldivaks omaduseks tarkvaral on see, et kui kasutajal ei ole arvutis Microsoft Office kontoritarkvara, aga talle saadetakse sõprade või ettevõtete poolt Microsoft formaatides faile, näiteks .docx, .doc, .xlsx, xls jne ning Open Office formaatides faile, siis avab LibreOffice need kerge vaevaga.

NB! Ka Open Office on kõigile tasuta kontoritarkvara ja on saadaval ka eesti keeles. Kui Open Office paketi arendamist haldab suures osas Sun Microsystems, siis LibreOffice on täielikult eraldiseisva fondi (The Document Foundation) ja seda omava ning haldava kommuuni pidevas arenemises olev projekt.

Palju lisainfot saate juurde lugeda kas LibreOffice eesti keelselt lehelt või soovi korral inglise keelselt lehelt.

Video ülevaade tasuta kontoritarkvarast ettevõtetele ja eraisikutele, kuidas programmi arvutisse laadida ja kiirülevaade moodulitest:

Varem olen kirjutanud tasuta tekstitöötlus-, arvutustabeli-, presentatsioonide loomise- jne tarkvarast kodukasutajatele, mida paraku eesti keeles ei pakuta – Microsoft Office alternatiiv – tasuta SoftMaker Office 2008 kontoritarkvara pakett.

arvutiturve.wordpress.com

Advertisements

Winmail.dat Reader – kuidas avada ja lugeda Outlook saadetud Winmail.dat faile

Arvutiturve lugeja Urmas küsis kolm-neli kuud tagasi:Winmail.dat fail ja Microsoft Outlook

„Tellisin eesti netipoest veebikaamera ja sain ta kätte, kuid sellel puudus eesti keelne tõlge. Oli imepisikeses kirjas inglise ja hiina keeles. Saatsin neile internetipoodi palve saata mulle eestikeelne juhend. Vastuseks sain meili, millele oli lisatud manus winmail.dat failina ja see ei avanenud. Tahaksin küsida, kas mul on võimalust avada seda meilimanust juhendiga?“

Üsna hiljuti küsis ka üks mu teine sõber, et sai ühelt firmalt hinnapakkumise, mis oli saadetud ta postkasti manusena  winmail.dat formeeringus ja ka tema ei osanud seda faili avada.

Outlook windows.dat manused - kuidas lugeda

Vastus:

Lihtsalt seletatult saadetakse winmail.dat manus meiliprogrammi Microsoft Outlook poolt vaikesätteid kasutades. Kuna tegu on Microsofti poolt MS Outlook enda jaoks arendatud süsteemiga, siis kirjas olevat lihtteksti ja manuseid suudab lugeda vaid Outlook meiliprogramm ise, kui muidugi kirja saaja seda kasutab. Kuid enamik teisi e-posti kliente paraku neid manuseid ei suuda avada ja lugeda. Selleks tuleb kasutada kolmanda osapoole programme. Loe ka keerukamat sõnaseletust, mida tähendab winmail.dat fail.

Kui firmad, ettevõtted või eraisikud saadavad MS Outlooki kasutades winmail.dat manuseid teadmatusest, siis see on andeks antav ja tuleb paluda neil oma MS Outlook vaikesätteid muuta (saatke kasvõi seesama artikkel neile teadmiseks).

Outlook vaikeseadete muutmiseks tuleb valida menüüst Tools (Tööriistad) – Options (Suvandid) – Mail Format (Meilivorming) – Message Format (Sõnumivorming ) – Send in this message format (Koosta selles sõnumivormingus) ja määrake tüübiks HTML või Plain text (Lihttekst).

Lisainfot Outlook 2007 ja 2010 sätete muutmiseks saab veel siit ja siit.

Kui aga taolised kirjad saadetakse teadlikult ja meelega tavakasutajale, kes ei ole selliste winmail.dat failide avamisega kursis, ja seeläbi püütakse neid eksitada, siis see on saatja poolt ebaeetiline ja ebaprofessionaalne.

Kui ma näiteks avasin Urmase saadetud manuse, mis oli talle saadetud ühe lugupeetud ja IT-asjanduses kursis oleva firma poolt, mis tegeleb ka e-kaubandusega, siis selgus, et tegemist oli kõige lihtlabasema kasutaja eksitamisega, lootes, et ta ei saa asjast aru ja jätab selle sinnapaika. Kuna firma ja Urmase kirjavahetus toimus varem kõige tavalisemal moel, millest oli kenasti aru saada, siis jääb arusaamatuks, et Urmase palvele saata talle ka veebikaamera eesti keelne juhend, vastati kirjaga, milles oli winmail.dat fail. Kui ma avasin faili, siis oli aru saada, miks püüdis firma Urmast eksitada – winmail.dat sõnumis oli vastus, et „Puudub eesti keelne juhend.“

Outlook winmail.dat faili avamine

Kuna Eestist ostetud kaupadele ja eriti just keerulistele tehnilistele seadmetele, mis on ostetud kas tavakauplusest või e-poest, kehtib nõue, et firmad peavad tagama ka eesti keelse juhendi, siis on arusaadav, miks püüdis see firma salakavalalt vastutusest pääseda.

Winmail.dat Reader

Winmail.dat files opener

Manuse avamiseks kasutasin rakendust Winmail.dat Reader. Selle tasuta programmi abil saab avada ja lugeda ning salvestada originaalkirja teksti või manuseid, mis on saadetud winmail.dat failina.

Kasutamine on väga lihtne. Kõigepealt tuleb e-postkastist salvestada arvutisse winmail.dat fail (videos tirin näitena alla ka teise kaasasoleva faili). Seejärel tuleb avada programm Winmai.dat Reader, valida Open Winmail.dat, otsida arvutist üles salvestatud winmail.dat fail, misjärel saabki lugeda originaalteksti või vaadata näiteks pilte ja dokumente, mis võivad olla samuti selle kirjaga kaasa pandud.

Winmail.dat failid ja manused

Programm on saadaval operatsioonisüsteemile Windows ja ka Android põhistele süsteemidele. Arendaja Bruno Marotta on üles seadnud Mac OS, Linux, iPad, iPhone, Blackberry jaoks ka online-versiooni winmail.dat failide lugemiseks, kuid hetkel on see veel katseversioon (beta).

Samuti sellel lehel soovitab ta winmail.dat avajaid ja lugejaid Linux´ile (TNEF), Apple Mac OS X-ile (TNEF’s Enough) ja iPad/iPod/iPhone´le (Letter Opener).

Mitmeid programme Windows´ile, Apple Mac OS X, Linux´ile, iPad ja iPod´ile, Android süsteemile jne, mis avavad winmail.dat faile, leiab veel sellest artiklist.

Video Winmail.dat Reader´ist, kuidas programmi arvutisse tirida ja paigaldada ning kasutada:

Sama videot näeb ka Arvutiturve Dailymotion videokanalilt

http://www.dailymotion.com/video/xq1qhx_how-open-and-read-winmail-dat-files-attachments_tech

arvutiturve.wordpress.com

Mozilla Firefox turvapluginad veebilehitseja kaitseks

Viimati uuendatud 28.märts 2010.a.

Ehkki Mozilla Firefox’i (tirida võib eesti keelse-või inglise keelse versiooni Windowsile, samuti saab sellelt lehelt alla laadida eesti keeles (või inglise keelse) Firefoxi nii Linuxile kui Mac OS X –le.) peetakse hetkel üheks turvalisimaks veebilehitsejaks, saab seda spetsiaalsete turvalaienduste ehk pluginate abil veelgi kindlamaks muuta. Pluginad on pisikesed programmijupid, mis liidetakse abistava vahendina brauseri külge ja mis vastavalt oma eesmärgile täiendavad seda. Näiteks kaitse- või tõrje-eesmärgil loodud pluginad aitavad kindlustada julgeolekut internetis surfamisel, kaitsevad privaatsust, hoiavad ära pahavara sissetungi arvutisse, teatavad ohtudest jne.

Enamus Firefox pluginatest (inglise keeles ka Add-ons, Extensions – heal lapsel mitu nime) on koondatud Mozilla kodulehele. Lihtsamini leiab tee pluginateni nii, et avad brauseri, valid Tools – Add-ons ning avanenud aknas vajutad all paremas nurgas Get Extension’ile.

Kuna inimeste maitsed, soovid ja vajadused on erinevad, siis on raske soovitada ainult teatud kindlaid turvalaiendusi – kasutaja peab need ise enda jaoks avastama. Seepärast kirjutangi alljärgnevalt just neist väärt turvalahendustest, mida pean just iseendale suurepärasteks ja kasulikeks, mida olen pikemat aega katsetanud ning mille kasuteguris kindel. Loodetavasti on juba praegu ja tuleb ka uusi kasutajaid, kes mu valikuga nõustuvad.

Alati tuleb enne pluginate tõmbamist selgeks teha, millist neist kindlalt vajatakse. Veebilehitseja külge pole mõtet haakida kümneid pluginaid, mis kokkuvõttes aeglustavad brauseri avanemist, hilisemat surfamist ja mõnikord isegi pärsivad turvalisust. Mida rohkem pluginaid paigaldatud, seda kergem on kurikaelal leida tee ohvri arvutisse. Pigem soovitan just turvaeesmärgil loodud pluginaid, mitte vidinaid, mis lubavad kiiremat allalaadimist, efektsemaid värve, toredamat väljanägemist jne.

Veebilehitseja Mozilla Firefox on vaikimisi seadistatud läbi lubama pluginaid, mis tõmmatakse addons.mozilla.org saidilt. Kui aga soovitakse brauseri laiendeid tirida otse autori(te) kodulehelt või teistest portaalidest, tuleb talitada alljärgnevalt:

Peale allalaadimislingile vajutamist ilmub brauseri aadressirea alla kollane hoiatusriba. Kliki lingil Edit Options, seejärel avanenud aknas vajuta lahtrile Allow ning tiri plugin alla. Lõplikuks paigaldamiseks tuleb veebilehitseja sulgeda ja taaskäivitada (restart).

KeyScrambler personal

Tasuta turvalaiend  KeyScrambler Personal on saadaval nii Firefoxile kui ka Internet Explorer’ile. Väike programmijupp, mis tööpõhimõttelt sarnaneb klahvivajutuste salvestajale ehk keyloggerile, pakub kaitstet just häkkerite ja klahvinuhkide vastu. Samal ajal, kui kasutad klaviatuuri, krüpteeritakse kõik klahvivajutused sügaval kernel tasandil tundmatusse formaati, millest on võimatu aru saada. Isegi kui arvutis pesitseb tõrjeprogrammide poolt seni veel avastamata klahvinuhk, mis saadab salvestatud salasõnu, klahvivajutusi jne. läbi interneti kolmandatele isikutele, pole neil saadud infoga midagi teha, kuna nad ei suuda seda lahti muukida.

Näiteks kui püüad siseneda mõnda portaali, siis paroolide sisestamise ajal krüpteeritakse need kohe arusaamatuks sümbolite, tähtede ja numbritejadaks. Ekraanile ilmuv KeyScramble roheline infokiri teavitab operatsiooni edukusest.

Programmis saab muuta rohelise infokirja asetust ektraanil (vasak-, parem- ja ülemine-, alumine nurk) või lubada tegumiribal ikoon, mille abil saab vajadusel programmi sulgeda. Pakutakse nii vabavaralist kui ka tasulist versiooni.

Miinimumnõuded:

* Windows 2000, XP, 2003, Vista
* Internet Explorer 6, 7 ja Firefox 1.5 või uuem
* Faili suurus u. 560Kb, peale installeerimist vajab Windows taaskäivitamist (restarti).

NB! Teadaolevalt reageerib SnoopFree Privacy Shield programmi paigaldamisel klahvinuhi rünnakuna. Luba tegevus julgelt läbi, KeyScrambler pole pahatahtlike kavatsustega ning mitmete turvaspetsialistide poolt kiitva hinnangu saanud.

NoScript

Üsna sagedased on rünnakud, kui arvutisse püütakse sisse murda skriptikoodide abil (Java, JavaScript jne.). Kuritahtlikud veebilehed, millele internetis surfates oled sattunud, kasutavad ära brauseri turvaauke ja läbi nende võidakse kasutaja teadmata paigaldada arvutisse nuhkvara või troojalasi.

NoScript võimaldab täielikku kontrolli skriptide lubamise või keelamise üle veebisaitidel. NoScript blokeerib automaatselt kõik veebilehel kasutatavad skriptid, eeldades, et iga skript võib sisaldada kahjulikku koodi. Ent siiski tuleb arvestada – kõik skriptid pole pahatahtlikud. Et pääseda ligi oma pangakontodele või postkastididele (näiteks hanza.net, hot.ee, gmail.com jne.), tuleb nende käivitamine käsitsi lubada. Selleks tee veebilehel paremklikk, liigu NoScript märgile ja vali Allow funktsioon. Sama võimaldab ka paremas nurgas olevale Options lingile vajutamine.

Pisikese plugina kohta on sel palju valikuvõimalusi sättida turvalaiend tööle just nii, nagu kasutaja eelistab. Aadresse saab lisada lubatud saitide nimistusse (Whitelist), plugin blokeerib vajadusel ka Flash-rakendusi ning omab Anti-XSS kaitset (lähemalt juttu siin).

Süsteeminõuded:

Windows 98/Me/NT/2000/XP, Mozilla Firefox 1.0 – 3.0a3
Faili suurus u. 136.96Kb
Vabavara.

Dr.Web antivirus link checker

Dr.Web antivirus link checker on unikaalne turvaplugin, mis võimaldab kõikidel veebilehtedel, millel viibid, eelnevalt kontrollida igat linki ja allalaaditavat faili kurivara suhtes. Tõrjetehnoloogia, mida kasutatakse ka  Dr. Web Anti-Virus tasulises versioonis, suudab avastada igat tüüpi pahavara – lisaks viirustele, troojatele, ussidele (worms), klahvinuhkidele (keyloggers), helistajatele (dialers) ning tagaustele (backdoors) ka veidi väiksema kaliibriga tegelasi nagu nuhkvara, reklaamvara ja kuritahtlikke skripte.

Peale plugina paigaldamist (loe eestpoolt) tee veebilehel kontrollimist vajaval lingil või failil paremklikk ja vali avanenud menüüst Scan with Dr. Web. Seejärel avaneb hüpikanen kontrollimiseks, mis võtab aega kõigest mõned sekundid.

Plugin sobib eelkõige neile, kes mingil põhjusel ei oma arvutis reaalajakaitset pakkuvaid tõrjeid. Ent ka need, kel juba on töötavad turvalahendused arvutisse paigaldatud, võiksid siiski kindluse mõttes alati enne failide allalaadimist kontrollida need üle Dr. Web link cheker’iga.

Skanneeritavate failide maksimumsuuruseks on 12MB.

Süsteeminõuded:

Windows 95OSR2/ 98/Me/NT 4.0/2000/XP/2003Vista
Firefox (0.8 – 2.0) ja Mozilla (1.7 – 1.8); Internet Explorer ning Opera.


Adblock Plus

Adblock Pluson populaarne brauserilisa, mis võimaldab veebilehtedel blokeerida tüütuid loosungeid, reklaame ja Flash-animatsioone.

Avades populaarseid lehekülgi, kasvõi Neti otsingusüsteemi või Delfi portaali, hüppavad bannerid ja reklaamid lausa näkku. Kõik need aeglustavad veebilehitseja avanemist ja edasist surfamist. Eriti siis, kui ollakse huvitatud vaid konkreetsel lehel olevast konkreetsest infost, mitte mõttetust „osta mind“ reklaamist.

Reklaamide eemaldamine käib imelihtsalt – tuleb teha ebavajalikul pildil paremklikk ning valida Adblock Image ja OK. Kui kasutatakse eestikeelset versiooni, siis vajuta Adblocki Pilt ja OK.

Näiteks kui lisada filter pildilolevale reklaamile, „sulab“ reklaam ise ära ja lehe teistkordsel avamisel seda enam ei kuvata.

Vajutades lingile Lisa filter, saab moodustada ise filtripaketi, mis keelab just nende reklaamide avanemise, mida kasutaja ei soovi antud veebilehel näha.

Vajutades aadressiriba lõpus olevale punasele ABP (Adblock Plus) ikoonile, lõikab see veebilehe justkui pooleks, milles alumises osas antakse täielikku infot antud lehe kõikidest blokeeritud või seni veel lubatud reklaamidest. Ka siin saab täiendavalt valida objekte, mida soovitakse keelata avanemast. Teistkordsel vajutamisel ABP-le kaob infotabel ja surfamine võib tavapäraselt jätkuda.

Eestit paraku vist peetakse seni veel reklaamidevaeseks maaks, kuna filtreid meie kohalike saitide reklaamide keelamiseks praktiliselt pole. Seega tuleb rohkem lootma jääma iseenda usinusele reklaamide blokeerimisel.

Miinimum süsteeminõuded:

Windows 98/Me/2000/XP/2003 Server/Vista
Firefox 1.5 – 3.0a2, Thunderbird 1.5, SeaMonkey 1.0, Flock 0.5, Songbird 0.2
Vabavara

WOT – Your Safer Web

Eriti just viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus ohvrid satuvad võltsveebilehtedele või e-maili teel saadetud petukirjadele, milles palutakse sisestada nende konfidentsiaalset infot nagu panga PIN-koode, isikukoode, salasõnu jne. Tavaliselt pole kellelgi viitsimist või aega kontrollida veebilehe turvasertifikaate, seda enam, et originaaliga sarnanevad logod ja kujundused tekitavad kindlustunnet. Ent kõik pole kuld, mis hiilgab – kasutaja saadab vabatahtlikult oma salajased andmed petturitele ja avastab üsna varsti, et pangaarvelt on raha plehku pannud. Taolisi petuskeeme nimetatakse õngitsemiseks ehk inglise keeles phishing’uks (põhjalikum sõnaseletus siin).

Turvalaiendi WOT ülesandeks on hoiatada internetis surfajaid sattumast kuritahtlikele veebilehtedele, sealhulgas ka õngitsemissaitidele.

Üldjoontest sarnaneb turvalaiend Mcafee-siteadvisoriga. Tuntumates otsingumootorites nagu Google, Yahoo, Ask ja Live kuvatakse kirjete taha erinevates värvides tähised, mis määravad saidi turvaastme – roheline teatab turvalisest, punane ohtlikkust netilehest.

Kui aga ei järgita soovitusi ja siiski klikitakse riskantsele lingile, kuvatakse ekraanile täiendav hoiatus.

Turvataseme määramine käib demokraatlikul põhimõttel – kõik, kes vähegi soovivad, võivad end registreerida WOT kommuuni liikmeks ja oma arvamusega turvaliste või ebaturvaliste saitide kohta aidata sellega teisi. Ohtlikkuseastme määramine käib lihtsalt – tuleb vaid vastavalt oma otsustele liigutada noolekesi puna-rohelistel indikaatorribadel.

Plugin toetab turvalist surfamist põhiliselt kolme indikaatori abil:

  • WOT ja äri – saab teavitada ohtlikest netikaubamajadest, läbi mille oled ostmisel või müümisel petta saanud, kus on kuritarvitatud krediitkaardi koode jne.
  • WOT ja privaatsus – saab hoiatada võltslehtede eest, millel varastatakse privaatseid andmeid
  • WOT ja lapsed – võib määrata ohtlikeks kõik pornograafilist materjali sisaldavad saidid

Ilma registreerimata saab vaid iseendale hoiatusi seada.

Süsteeminõuded:

Faili suurus 155 KB
Windows 98/Me/NT/2000/XP/2003 Server/Vista
Mozilla Firefox 1.5 – 3.0a
Vabavara

Loe ka  Firefox mugavamaks – FastestFox/Browse Faster

Artikli teine osa asub siin.

at.lineOK

%d bloggers like this: