Tasuta ZIP, TAR, RAR jne arhiveerija firmadele ja kodukasutajatele – HaoZip

Arhiivifailide ZIP, RAR,TAR, 7-ZIP, ISO jne failide koostaja ehk failide kokkupakkija ja avaja HaoZip on tasuta saadaval nii firmadele, ettevõtetele, riigiasutustele, õppeasutustele, igasse kontorisse kui eraisikutele. Failide arhiveerimine tuleb kasuks siis, kui soovitakse suuremahulisi faile väiksemaks mahuks kokku pakkida, et nad võtaksid arvutis vähem ruumi, samuti on arhiivifaile lihtsam väiksemamahulistena edasi saata Windows Live Messenger, Skype või teiste suhtlusprogrammide teel oma sõpradele, töökaaslastele ja  laadida üles veebilehtedele või saata e-posti teel.

Programm toetab esialgu 49 arhiivide lahti pakkimise formaati nagu näiteks RAR, ISO, UDF, ISZ, ACE, UUE, CAB, Bzip2, ARJ, JAR, LZH, RPM, Z, LZMA, NSIS, CHM, DMG, HFS, WIM, DEB, MSI, CPIO, XAR, 7z, ZIP, TAR jne, mis on täiseti piisav igaühele, kuid kuna arhiveeriaja on pidevas edasiarenduses, siis võib neid kindlasti veel juurde lisanduda. Üllatav on see, et ehkki tänase päeva seisuga on tegemist beta ehk katsejärgus oleva rakendusega, siis minu katsetuste põhjal teeb see nii mõnelegi tuntud ja teatud samaväärsele arhiveerijale tugevalt silmad ette, töötades ilma ühegi tõrketa.

Näiteks arhiveerijad 7-Zip, PeaZip ja IZArc, mis on samuti kõigile tasuta saadaval ja peetakse samuti ühtedeks paremate sekka kuuluvateks failide pakkijateks ja lahtipakkijateks, ei suutnud vähemalt minu arvutis kõiki funktsioone arvestades korralikult tööle hakata, mistõttu lükkasin nende kohta ülevaate tegemise edasi.  Sellegipoolest pole nad halvad programmid ja just teie kodu- või tööarvutis võivad nad täisväärtuslikult töötada, kusjuures 7-ZIP ja  IZArc toetavad ka eesti keelt.

Arhiveerijat HaoZip on allolevas videos põhjalikult tutvustatud, seega paneksin siia  lühidalt kirja vaid mõned olulisemad funktsioonid:

Toetab ühe suure faili kokkupakkimist mitmesse väiksemasse arhiivifaili ehk üks mahult suur fail võib koosneda mtmest väiksemamahulisest arhiivist (part 1, part 2, part 3, part 4), kuigi neis mitmes arhiivis on tegelikult just seesama üksik tükeldatud fail. Samamoodi avab ta kergesti mitmest arhiivist koosnevaid faile, nagu näiteks sageli Rapidshares, MegaUpload, Hotfile.com jne failijagamissaitidelt leida võib.

Faile ja kaustu saab kaitsta salasõnaga, toetab ka 7-ZIP krüpteerimist tihendatud failina, saab lisada kommentaare arhiivifailile, moodustada iseavanevaid arhiive (SFX), avatud arhiivis saab kiirelt eelvaatena avada pilte programmiga kaasasoleva HaoZip pildivaaturiga.

HaoZip pildivaaturit (HaoZip Image Viewer) pean tunduvalt paremaks, kui Windows Photo Viewer´it. Kui on kõrgekvaliteedilised HQ pildid, siis saab neid pisikeste detailide nägemiseks suurendada kuni 1600 protsenti. Samuti Windows 7 puhul näitab see edukalt animeeritud GIF pilte, mida Microsofti pildivaaturid paraku enam ei toeta.

Programmiaknasse saab lihtsalt hiirenoolega kinni hoides tõsta ehk lohistada faile (drag and drop), et need arhiveerida.

Explorer paremklõpsumenüü on mugav ning programmi kasutajaliides äärmiselt lihtne ja arusaadav, failide kokkupakkimine ja lahtipakkimine on kiire. Kes soovib, võib ka eraldi lisana programmi laadida tõrjemooduli, mille eesmärk on leida ja eemaldada pahavaralised failid, mis allalaetavasse arhiivi võivad peidetud olla. Võimaldab parandada rikutud arhiive.

 

Ühilduvus operatsioonisüsteemidega: Windows XP, Vista, Windows 7, nii 32 ja 64 bit.

Tutvustav video failide arhiveerijast HaoZip:

Varem olen kirjutanud tasuta erakasutuseks failide kokkupakkijast ja lahtipakkijast Powerarchiver Free.

Emadepäeva kaardid ja luuletused. Head emadepäeva kõikidele emadele!

Küllap mõnel lapsel on ema teises linnas või välismaal ja ta ei saa talle külla minna, et ilusat emadepäeva soovida. Siiski saab ju alati emadepäeva soovid edastada ka e-kaardi teel. Ema meelespidamine ja emadepäeva soovid, olgu need kasvõi kaardina teele saadetud, tulevad ju niikuinii alati südamest ja ema saab sellest aru.

Soovin kõikidele emadele kaunist emadepäeva!

Reaalajakaitsega tasuta tõrjeprogramm enamiku pahavara vastu – Smart Defender Free

Tasuta Anvisoft Anvi Smart Defender pakub head kaitset pahatahtliku tarkvara vastu nagu tuntumad viirused, troojad, nuhkvara, reklaamvara, klahvinuhid (keylogger), arvutiussid, veebilehitsejate kaaperdajad jne. Samuti on see kõik-ühes pahavaratõrjeprogramm küllaldaseks kaitseks tänapäeva ohtlikemate kurivaraliikide vastu nagu rootkit´id ja pahatahtlikud tarkvararobotid (bot).

Lisaks sellele on programmi lisatud funktsioonid, mis aitavad arvutit puhastada  prahist ning optimeerida aeglast arvutisüsteemi kiiremini tööle.

Pahavara otsimismeetodeid on kolm :

Quick Scan ehk kiire skanneerimine, kui pahavara otsitakse arvuti kõige kriitilisematest kohtadest.

Full Scan, kui arvuti kammitakse põhjalikult üle kogu süsteemist.

Custom Scan, kui arvutikasutaja saab ise valida kaustad ja kettad, kus pahavara otsimine teostatakse.

Programmis on esindatud ka pilvepõhine otsing Cloud Scan, kui tuvastatakse enim kahtlust tekitavad või tundmatud failid, mida on siis võimalik saata otse läbi interneti tõrjeprogrammi andmebaasi serverisse, kus siis need omakorda üle kontrollitakse, et kas tegu on kuritahtliku või hea failiga. Kahtlust tekitavaid faile või kaustu on kasutajal võimalik ka hiirenoolega kinni hoides tõsta otse Cloud Security aknasse.

Pahavaratõrje paigaldamisel lülitatakse automaatselt sisse viis reaalajakaitse mootorit, mis turvavad kasutaja arvutit internetis surfamisel, vestlusprogrammide teel suhtlemisel jne.

Privasy Guard kaitseb arvutit kahtlaste tegevuste eest ja volitamata juurdepääsu eest arvutisse.

Startup Guard peatab ebaturvalised pahatahtlikud tegevused, mis koos alglaadimisega käivituvad.

Process Guard tuvastab ja peatab kahtlustäratavad pahavaralised toimingud, mis võivad kasutada ka operatiivmälu (RAM).

Behavior Guard tuvastab ja blokeerib kuritahtlikud tegevused, mis nende käitumist analüüsides võiksid kuuluda pahavarale.

Files Guard monitoorib pidevalt reaalajas taustal ja püüab leida ning peatada teatud-tuntuid kuritahtlikke faile.

Funktsiooni Optimize eesmärgiks on kasutajatel tõsta oma arvuti töökiirust:

System Optimize abil saab määrata linnukestega moodulid, mis aitavad arvutit puhastada sinna kogunenud rämpsust nagu ajutised ja hiljutised failid, vigased või ebavajalikud registrikirjed, internetis surfamise jäljed jne, kuid ka tõsta mälu kiirust ning defragmentida ketast või kettaid.

Programmi uuendatakse automaatselt värskete pahavaravastaste andmebaasidega, kuid seda saab teha ka käsitsi, kui valitakse sakk Update. Samuti saab ajatada pahavara otsimist kasutajale sobivale ajale (Scheduled Scan).

Tõrjeprogramm ühildub hästi kõigi viirusetõrjetega, kuigi just hiljuti oli sel raskusi koos ülipopulaarse ja väga hea Avast viirusetõrjega töötamisel. Praeguseks on väidetavalt need raskused ületatud.

Tänase päeva seisuga on Softpedia´s pahavaratõrjeprogrammi ja selle tööd hinnanud pea 5600 kasutajat ja keskmiseks tulemuseks on saadud Excellent ehk suurepärane, väga hea ja perfektne.

Kuigi Anvisoft Anvi Smart Defender kodulehel on palju ülistavaid sõnu tõrjeprogrammi kohta, kusjuures ka mainitakse, et ta on heaks alternatiiviks viirusetõrjele, ja ka Softpedia lehel liigitatakse see tõrjuja kategooria alla antivirus ehk viirusetõrje, siis ikkagi ei maksa arvata, et arvuti kaitseks piisab ainult antud programmist – spetsiaalne viirusetõrje olgu ikka kindlasti samuti arvutis olemas!

Sellegipoolest peab arvestama, et igasse arvutisse ei pruugi see tõrje mingil põhjusel sobida. Heaks näiteks on minu enda kogemused selle programmiga töötamisel, kui tõenäoliselt sisselülitatud reaalajakaitsed muutsid mu arvuti väga aeglaseks. Kuid mul on rohkelt ka teisi tõrjeprogramme, millega ta ei pruukinud sobida ja mis hakkasid teineteist segama.

Hea on siiski see, kui enne programmi paigaldamist tehakse süsteemitaaste punkt , et võimalike probleemide korral saaks arvutisüsteemi taastada varasemase aega. Kuid süsteemiga mittesobivuse korral peaks piisama ka lihtsalt programmi eemaldamine (maha installeerimine) arvutist, nagu mina seda tegin.

Tõrjeprogramm sobib süsteemidele Windows XP / Vista / XP X64 / Vista64 /Windows  7 /Windows  7 x64

Ülevaatlik tutvustus programmist ja sellega töötamisest on alljärgnevas videos:

Mis on Bot ehk Interneti robot. Kuritahtlikud bot´id ja head tarkvararobotid.

Interneti roboteid (internet bots) tuntakse ka nime all veebi robotid (web robots), WWW robotid või lühidalt nimetatult lihtsalt bots ehk robotid. Bot on tuletatud sõnast robot.

Bot on tarkvaraline rakendus, mis automatiseeritud protsessina toimib ja töötab vastavalt talle antud ülesannetele läbi võrguteenuste internetis. Bot eesmärgiks on simuleerida inimtegevust, pakkudes vahendajana teenuseid või teavet boti loonud autori(te)le. Bot täidab märksa keerukamaid ja aeganõudvamaid, kuid samas struktuurilt lihtsaid ning korduvaid ülesandeid, mida inimene üksinda ei suudaks teha.

Botte ehk roboteid saab kasutada nii headel kui halbadel eesmärkidel.

Internetis on kõige rohkem kasutust leidnud nn indekseerimiserobotid, mida IT žargoonis kutsutakse ka ämblikeks (spiders) või internetis roomajateks (crawlers). Nende ülesandeks on koguda automaatselt infot näiteks otsimootorite jaoks, monitoorides URL-e (veebilehe aadresse), kodulehti, blogisid, foorumeid, uudisteportaale jne, indekseerides nende sisu nagu pealkirju, teateid, pildinimetusi, tekstiosa – lauseid, lausepaare, märksõnu lausetes jne. Automatiseeritud skriptid leiavad, analüüsivad ja esitavad saadud informatsiooni interneti veebiserveritest mitmeid korda kiiremini kui inimene seda jõuaks teha. Üheks tuntuimaks otsingumootori jaoks info indekseerijaks on Googlebot.

 Pahatahtlik bot seevastu on automaatselt leviv õelvaraline robot, mis otsib internetist monitoorimise teel haavatavaid ja kaitsmata arvuteid või paigaldatakse turvavigadega veebilehtedele trooja, uss jne, millel viibides samuti nakatatakse arvutid märkamatult pahavarasse, saates sellest kohe automaatselt teate kuritegeliku bot´i loonud inimesele. Nakatatud arvuti abil saab küberkurjategija (botmaster) haarata kaugjuhtimise teel kogu kontrolli kasutaja arvuti üle ja vastavalt eesmärgile salvestada klahvivajutusi, koguda paroole või finantsteavet, teostada identiteedivargust, käivitada DDoS rünnakuid, saata rämpsposti või levitada kontrolli all olevast arvutist teistele kasutajatele edasi arvutiusse, viiruseid, troojaid jm pahavara.

Samuti püütakse nakatada nn zombie-arvuti abil servereid ja internetivõrku ühendatud teisi arvuteid, luues sellise rünnaku abil botnet-võrgustik.

Bot on tänapäeval üks kõige keerulisemaid ja raskemini avastatavaid kurivara liike.

Tuntuimateks botnet-võrgustikeks on Zeus, Conficker, Kneber ja hiljuti Apple Mac OS ohustanud Flashback trooja poolt loodud robot-võrgustik.

Loe ka lisaks Mis on Botnet ehk robotvõrgustik.

Peamised infoallikad:

http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_bot, http://us.norton.com/cybercrime/bots.jsp, http://www.cisco.com/web/about/security/intelligence/virus-worm-diffs.html jpt.

PowerArchiver Freeware – failide ja kaustade kokku pakkimine ZIP, RAR,TAR jne arhiiviks

Õigusega öeldakse, et PowerArchiver on üks parimaid failide kokku pakkijaid ehk arhiivifailide koostajaid ZIP, ZIPX, TAR, RAR, ISO, 7-ZIP, ACE, CAB, GZIP, PAE ja paljudesse teistesse arhiivi formaatidesse, sellepärast pakutaksegi seda programmi tasulisena. Kuid Chip.de allalaadimise lehelt või Softpediast võib leida täiesti tasuta versiooni PowerArchiver 2010 Freeware.

Sama hästi, kui programm suudab suuremahulisi faile kokku pressida väiksemamahulistesse arhiividesse, sama edukalt avab ta ka juba kokku pakitud arhiivifaile ISO, BIN, IMG, NRG, RAR,TAR; ZIP jne formaatidest. Isegi, kui kui üks tervikfail koosneb mitmest väiksemast arhiivist (part 1, part 2, part 3 jne), avab ta need tõrgeteta (Multi-Format Support). Samuti saab arvutis olevast suurest failist teha mitu väiksemat arhiivifaili, et need siis mingile veebilehele üles laadida (upload) või mugavamalt kellelegi edasi saata.

Programm toetab failide kokku surumisel n-ö paremkõpsu funktsiooni, kui kasutaja saab ise valida, mida ta täpsemalt soovib teha – kas kohe pakkida failid ZIP, ZIPX, 7- ZIP formaatidesse (Options ehk seadete alt saab igaüks ise valida ka teised pakkimise meetodid näiteks TAR, RAR jne), või kasutada täiendavaid seadeid pakkimisel (Compress with options). Või näiteks valida kohe failide, faili, kausta või kaustade väiksemaks arhiiviks kokku surumise koos krüpteerimisega (Compress & Encrypt to…PAE).

Võimaldab parandada kahjustatud ZIP arhiive (Tools – Repair ZIP archive) ja teha varukoopiaid (ka salasõnaga ja krüpteeringuga kaitstult) arvutis olevatest failidest või kaustadest, valides sakist Backup (Create/Edit – faili nimi – Save) sobivad andmefailid (Select Files/Folders) ja täiendavad sätted.

Tasuta versioonis on küll mitmed funktsioonid lahti ühendatud, näiteks ei saa mitut faili pakkida ISO formaati või ei saa arhiiviks kokku surutud faile kohe plaadile kõrvetada, ei saa valida kasutajaliidese välimust (skin), kuid sellegipoolest pean seda failide arhiveerijat parimate sekka kuuluvaks. Tõsi on muidugi ka see, et tasuta versioonil failide pakkimise ja avamise mootor töötab veidi aeglasemalt kui tasulisel PowerArchiver Pro versioonil.

Kui kasutaja soovib teha kaustadest või failidest varukoopiaid arhiivifailidesse, siis saab ta need turvaliselt salasõnaga krüpteerida AES 128-bit, AES 192-bit või AES 256-bit algoritmidesse. Ainult parooli teadmine saab selliseid salasõnaga kaitstud faile avada. Seejärel on neid võimalik jätta arvutisse kaitstud kujul või turvaliselt saata läbi suhtluskanalite sõpradele ja tuttavatele või laadida üles internetti failijagamissaitidele. Saajale, kes võib krüpteeritud pakkimisfaili avada ja selle sisu näha, tuleb öelda muidugi salasõna.

Programm on tasuta saadaval ainult kodukasutajatele. Kui keegi soovib aga osta, näiteks mõni firma, programmi tasulist versiooni, siis võib ta arhiveerija arvutisse paigaldamisel valida 30-päevase katseversiooni (Install PowerArchiver in Trial Mode), et veenduda tema headuses. Video-ülevaates ja programmi tutvustuses on näidatud paigaldamine ning ka töötamine sellega.

Sovib kõikidele Windows operatsioonisüsteemidele: WindowsNT/ 98/ Me/ 2000/ XP/ 2003/ Vista/ Server 2008/ Windows 7.

Tutvustav video failide kokku pakkijast ja avajast –  PowerArchiver Free 2010:

Loe ka Mis on väiksemaks kokku pakitud failid ZIP, RAR, TAR, 7-ZIP, CAB, ACE, ISO, PAE jne. ja HaoZip – tasuta ZIP, TAR, RAR jne arhiveerija firmadele ja kodukasutajatele