Mis on defragmentimine. Arvuti defragmentimisest ja selle tähtsusest

Defragmentimine on protsess, mis vähendab failisüsteemi killustatust ehk siis püütakse füüsiliselt tervikfailide kilde ja osasid kõvakettal taas ühtseks failiks kokku liita. Failide killustumine on paratamatus, mis toimub aja jooksul andmefailide kettale salvestamisel, kustutamisel ja muutmisel.

Kuidas seda mõista?

1. Ideaalis salvestatakse failid kettale järgemööda – jooniselt 1 rida:  fail A, fail B, C, D ja E.
2. Nüüd aga kasutaja enam faili B ei vaja ja kustutab selle arvutist. Joonise realt 2 on näha, et faili B kohale tekib tühi ruum.
3. Järgnevalt salvestab kasutaja arvutisse täiesti uue faili nimetusega F (jooniselt 3 rida). Fail salvestatakse vaikimisi ketta kõige esimesse tühja ruumi, milleks on faili B kustutamisel tekkinud tühimik. Kuna tühi ruum on piisavalt suur, siis fail F mahub sinna kenasti ära.
4. Järgmisena soovib kasutaja salvestada kettale veel ühe faili nimega G (jooniselt 4 rida). Fail G salvestatakse jälle esimesse tühja ruumi mis kettalt leitakse. Selleks on faili B kustutamisel tekkinud tühi ruum, millele aga on juba salvestatud uus fail F.
5. Paraku on aga viimane salvestatav fail G mahult suurem kui järelejäänud tühi kettaruum ja fail ei mahu sinna ära ühes tervikus. Seetõttu tervikfail tükeldatakse ja olemasolevasse ruumi mittemahtuvad faili osad paigutatakse järgmisse kettalt leitavasse tühja ruumi (jooniselt 5 rida-Free Space). Fail ei ole enam ühtne tervik vaid on killustunud.

Mida killustatum aga ketas on, seda aeglasemaks muutub töö arvutiga. Faili avamiseks tuleb seda kõigepealt otsida ketta mitmetest erinevatest osadest, failiosad nii-öelda kokku koguda ja alles seejärel saab faili avada tervikuna. See aga võtab palju aega ja arvuti kasutab rohkem ressursse.

Alloleval pildil on näha, milline näeb välja killustunud ketas (ülemine rida, punaselt killustunud failid) ja milline näeb ketas välja siis, kui seda on defragmenditud (alumine rida, siniselt kokkuliidetud failid).

Windows enda  kettadefragmentija saab avada, kui liikuda Start – Programs – Accessories – System Tools – Disk Defragmenter. Kõigepealt vajuta Analyze, misjärel utiliit kuvab teatise, kas ketast on vaja defragmentida (You should defragment this volume) või hetkel veel ei ole vaja defragmentida (You do not need to defragment this volume). Ketta korrastamiseks vajuta Defragment. Defragmentimise ajaks on soovitav kõik töötavad programmid sulgeda.

Teine viis, kuidas saab avada sama Windows kettadefragmentija on, kui avada My Computer, taha kettal C või D jne (oleneb, millist ketast soovitakse korrastada) paremklikk ja valida Properties (atribuudid).  Avanevas aknas vali Tools (tööriistad) ja kliki lingil Defragment Now.

Kolmas viis, kuidas saab avada defragmentijat, kui valitakse Start – Run, kirjutatakse või kopeeritakse-kleebitakse käsureale Dfrg.msc ja vajutatakse OK.

Alternatiivsetest kettadefragmentijatest, mis on Windows defragmentijast tunduvalt paremad, kiiremad ja põhjalikumad, teen ülevaate edaspidi. Hetkel olen ülevaade kirjutatud vaid  tasulisest Uniblue Disk Rescue programmist, mida hetkel veel pakutakse eripakkumisena tasuta 1-aastaks kasutamiseks. Jõudsin valmis artikli ka teisest tasulisest kettadefragmentijast O&O Defrag-10, mida samuti pakutakse hetkel tasuta.

Defragmentijad on esindatud paljudes registriprogrammides, mille leiab teema alt Defragmentijad, kasutaja peab vaid ise valima omale sobivaima programmi – loe Milline on parim programm.

Head automaatsed spetsiaalsed defragmentijad on veel Smart Defrag ja Defraggler ning Disk SpeedUp