Tõestisündinud humoorikad lood – elu on üllatusi ja imesid täis!

Täpselt aasta tagasi vana-aasta õhtul kirjutasin kahest tõestisündinud humoorikast loost, mis minu endaga on juhtunud. Need leiab artiklist Kaks uskumatut lugu, mis ei unune iial… Tõestisündinud naljakas juhtum.

Ka see aasta jätkan seda traditsiooni ja kirjutan veel mõnest tõestisündinud vahejuhtumist, mis on kas minu enda või minu sõpradega juhtunud. Kui naljakad ja humoorikad need lood seekord tunduvad, jäägu loomulikult iga lugeja enda otsustada.

hiired pidutsevad

Ülikooli sisseastujatelt küsitakse imelikke küsimusi

Kuldsel nõukogude ajal astusin Tartu Riiklikku Ülikooli. Kõigepealt pidin muidugi paberid sisse viima ja täitma ankeedi, et kes oled, kust tuled, mida tahad jne. Ankeet oli nagu ankeedid ikka, kus küsitakse sisseastuja kohta paljusid isikuandmeid, lisaks sellele, et mis eriala valid ja miks valid.

Olin just ankeeti täitmas, kui järsku hakkas laua taga, kus sisseastujate ankeete kokku korjatakse, lõbus naer pihta. Kuna mu laud oli üsna nende laua lähedal, kuulsin ankeete vastuvõtvate naiste juttu pealt.

Üks naine näitas näpuga ühel ankeedil kindlasse kohta ja ütles teisele naerust luksudes: „ Vaata mis see kalkari väljanägemisega noormees siia kirjutas. Siin, kus küsitakse isiku SUGU, et kas ta on mees või naine, on ta suurelt kirjutanud VÕIMELINE! Oli meil siis seda vaja teada!!!“

Minu kommentaar: Kuna kõik see juhtus aastaid tagasi, siis ma ei saa 100% väita, et see oli sõna-sõnalt niimoodi öeldud, kuid üsna sinna kanti oli küll. Muide, üsna varsti peale seda hakkasin ma ise igasuguseid ankeete täites märkama, et küsimuse SUGU taha on alati veel täpsustuseks märgitud MEES ja NAINE, kuhu tuleb teha kas ristike või õige vastus alla joonida. Tõenäoliselt selline puust ja punaselt ettenäitamine sõna SUGU taga oli ja on siiamaani vajalik selleks, et arvatavasti ajas ja ajab see veel praegugi paljud inimesed segadusse, kirjutades küsimuse SUGU taha oma seksuaalsest võimekusest.

Heitsin korraks pilgu ka internetti, otsides ankeete, kus küsitakse soo kohta. Hetkel leidsin vaid ühe, kus eraldi märkimata MEES või NAINE küsitakse vaid inimese SUGU. Kui ma oleksin madala haridustasemega, maalt ja hobusega (see on suusoojaks öeldud, selle lausega ei taha ma kedagi solvata, eriti just ausaid rasket tööd rügavaid maainimesi), siis võiksin sellisesse ankeeti kirjutada seda, mida allolevalt pildilt näete. PS. Karilatsi on koht Võru lähedal ja murdest tõlkides tähendab see Kari Lapsi.

Ankeedi täitmine

Kõik autod ei olegi AUTOD!

Sellel suvel käisime naise ja lastega kaubanduskeskuses. Kui kolm pisikest last on autos, on naine eriti tähelepanelik minu sõidustiili suhtes, et õnnetusi ei juhtuks. See on ka täiesti loomulik ja tark tegu.

Kui olime kaubanduskeskuse parklast välja keeramas, siis ma kogenud juhina juba silmanurgast fikseerisin ära, et vasakult on autod tulemas. Ma teadsin seda ja arvestasin sellega, kuigi samal ajal vaatasin just paremale poole, kuhu pidin keerama. Naine mu selja taga tõenäoliselt aga arvas, et ma ei näinud tulevaid autosid, kuna vaatasin teisele poole, ja röögatas:  „Vasakult tuleb AUTO!“

Vaikselt lastes autot edasi libiseda jätkasin ma ikka paremale vaatamist, kuna ju teadsin, et autod on tulemas. Siis juba naine röögatas mulle otse kõrva sisse: „Kas sa ei kuulnud, vasakult tuleb AUTO….“ hetk vaikust, siis ta karjus veelgi ärevamalt: „…..ja OPEL kah tuleb!!“

See oli mulle liig mis liig – selle asemel, et sujuvalt pidurdada, pahvatasin ma naerma ja kogemata vajutasin just gaasipedaalile. Õnneks suutis mööduv auto kõrvale tõmmata, et kokkupõrget ei toimuks. Seejärel, kui sain naerust üle, lugesin ma oma naisele korraliku moraali sellest, et autojuhte ei tohi mitte kunagi oma naljadega naerukrampidesse ajada, sest see võib õnnetusi põhjustada… ja küsisin, et kas siis OPEL ei olegi tema arvates AUTO!

Minu kommentaar: Head ja kallid naised! Palun jätke meelde, et olgugi üldlevinud arvamustest ja paljudest kriitilistest märkustest Opeli kohta peab ikkagi tõdema, et OPEL on kah AUTO, ehkki paljud ei taha seda tunnistada.

naljapildid

Kolmikud, kellel kõigil on erinev isa

Meie peres on mitmikud. Mõned kuud tagasi avanes meil võimalus lapsed lasteaeda panna. Kuna kolmikute peredel on alati materiaalselt raske, kuna kõike tuleb lastele kolmekordselt osta – riideid, jalatseid, mähkmeid, mängutoa pileteid, süüa jne, siis naine läks Sotsiaalametisse küsima, et kas ehk on neil võimalik meid aidata riikliku toetusega ehk siis kasvõi lasteaia söögiraha tasumisega lastele.

Kui ta oli sotsiaalametniku laua taga, alustas ta juttu: „ Mul on kolmikud ja sooviksin küsida…“ Sotsiaalametnik vabandas ja palus hetkeks vaikust. Oma tegemised tehtud, palus ta naisel jätkata. Naine alustas uuesti: „ Ma sooviksin kolme ühevanust last lasteaeda panna. Kas mul oleks võimalust rahalist toetust paluda?“

Sotsiaalametnik noogutas, kirjutas midagi oma paberitesse ja küsis: „ Kas lastel on üks isa või neil on erinevad isad?“ Naine jäi jahmunult vait ja ei saanud tükk aega sõnagi suust. Lõpuks ta pomises: „Nad on ju kolmikud…“ Sotsiaalametnik noogutas: „ Ma saan aru küll, aga kas nad on kõik ühe mehega või?“ …..

Minu kommentaar: Vaadake nüüd ise seda ohtu, mida teeb meie ametnikega rutiinne ja n-ö automatiseeritud töökorraldus. Kuna tavaliselt küsitakse kõigilt ühtesid ja samasid küsimusi mõne kindla teema suhtes, siis pole vaja mõteldagi vaid ainult robotlikult küsimusi esitada. Kuna antud juhul oli mitme lapse puhul vaja teada, kas nad on ühe isaga saadud, siis paraku sotsiaalametnik ei suutnud kohe aduda, et kolmikuid on raske mitme erineva isaga saada. PS. Naine oli koju tulles suhteliselt haavunud sotsiaalametniku peale ja ütles mulle, et tema küsimusele oleks ta pidanud nähvama hoopis nii: „ Kui ma lapsi eostasin, tegin ma jah kolme erineva mehega korraga grupikat….“

mänguasjad

Tööintervjuu, kus pakutakse viina

Mu sugulane Maarika töötab ühes Eesti suurimas õlletehases suhteliselt kõrgel ametipostil. Umbes kaks aastat tagasi vajas see õlletehas transporttöölist. Kandidaat kutsuti kohale ja alustati töövestlust. Nagu ikka, küsiti kõike seda, mida töölesoovija kohta tahetakse teada – kas ta on varem sedalaadi tööd teinud, kuidas hakkama saanud, mis on tema eelised jne. Üheks tähtsmaks küsimuseks õlletehastes on küsimus tööleastujale suhtumisest alkoholi, kuna õlletehastes leidub seda kraami laialt (õlu on ju ka alkohol), pealegi on seal öövahetused, kui on vähe kontrollijaid ja napsulembene töötaja võiks temale pandud töökohustusi kurjasti ära kasutada.

Niisiis küsitigi temalt pahaaimamatult ja üsna sõbralikult: „Kas sa viina ka võtad?“

Mehike mõtles hetkeks, siis lõid ta silmad särama ja ta küsis lootusrikkalt vastu: „ A sul on vää? Ühe klähvi paneks küll….“

Minu kommentaar: “Ei kommentaari!” … parafraseerides ühte vene rahvusest Riigikogu liiget.

naljakad lood

Kui printer ei tööta, mida siis teha?

Palju aastaid tagasi asusin ma tööle vastasutatud firmasse. Tol ajal olid arvutid väga kallid ja vähesed inimesed suutsid endale uut arvutit soetada – pigem kas osteti vanasid kasutatud arvuteid või ei olnud neid peres üldse.

Vastloodud firmas aga oli kõik uhiuus – viimased mudelid arvutitest, ekraanidest, operatsioonisüsteemist, printeritest jne. Küll oli hea teravselgest monitorist vaadata internetist pilte ja surfata kõikvõimalikel lehtedel.

Ühel päeval läksid kõik suuremad ülemused meie pakutava kaubaga messile. Aga teadagi – kui kassi pole kodus, siis hiirtel on pidu. Kuna kõik töölised olid noormehed, siis löödi kohe internett lahti ja loomulikult huvitas neid kõige rohkem naiste teema ja eriliselt veel paljaste naiste teema. Paljudele oli pornopiltide vaatamine täiesti uudne ja nad nägid neid esimest korda.

Kellelegi tuli järsku mõte mõned kobedamad fotod välja printida. Kambakesi muudkui prinditi neid ja jagati omavahel. Siis aga ootamatult ütles printer töölepingu üles. Nii palju, kui pilte printima pandi, ükski ei tulnud enam välja. Keegi käis ka printert ennast vaatamas, et mis viga, aga sotti ta sellest ei saanud. Ja ka printerit enam töökorda ei saanud.

Järgmisel hommikul sai vast tunnikese tööl oldud, kui järsku tuli korraldus koguneda ülemuse kabinetti. Kõik seisid ülemuse ees reas ega teadnud, mida oodata. Ja siis, kui ülemus viskas lauale umbes 30 – 40  pornopilti, pildil olevad kujutised suurelt A4-l lähiformaadis, olid kõik näost tulipunased. Seda enam, et need pornopildid polnud tavalised, kus seda asja tehakse normaalselt kas püsti või pikuti misjonäriasendis, vaid enamus olid samuti uudsed viimase pornotööstuse moe järgi valmistatud fotod, mis eksponeerisid seda asja tehes selliseid kondiväänamise poose, mille peale normaalne noormees tol ajal ei oleks tulnud isegi märgi unenägusid nähes.

Mis sai katkisest printerist? Midagi ei saanud, sest printer oli töökorras. Keegi ei tulnud eelmine päev selle peale, et printerist võib paber otsa saada ja lehti tuleb lihtsalt printerisahtlisse juurde panna….. Hommikul hakkas ülemus kliendile arvet välja printima ja kui nägi, et paber on otsas, lisas seda juurde. Ja siis need pornopildid tulidki…  riburada… kliendi juuresolekul… 30 või 40 tükki järjest…  Rohkem pole mul midagi öelda….

naljapilt hiirest

Veelkord – kõik need naljakad juhtumised on tõestisündinud. Ja kõigile lõbusat algavat Head Uut Aastat!

Advertisements

Arvamused, ütlused ja anekdoodid meeste kohta isadepäeva puhul!

isa lapsegaTäna on riiklik tähtpäev isadepäev, mis on ühtlasi ka ametlikuks lipupäevaks. Sinimustvalge heisatakse lehvima kõikide isade auks, et tähtsustada nende rolli laste kasvatamisel.

Üleeile juba avaldasin ühe lustaka loo isasid meeles pidades – Isadepäeva lõbusad lood… ehk Miks on hea olla mees. Paraku pean tunnistama, et inglise filoloog Kersti Aasmäe on niivõrd palju materjali isadepäevaks ette valmistanud, et kõike tema tõlgitut ei jõuagi ümber töötada vaid avaldan sellest vaid osa. Ent seegi on muhedaks ja humoorikaks isadepäeva lugemiseks nii isadele endile kui ka emadele, vanaemadele ja vanaisadele ning miks mitte ka lastele.

teemandid on naiste parimad sõbrad

Naiste arvates on mehed nagu …


kass ja kärbes…kõhulahtistid. Nad ajavad alati nii vihale, et kõhus hakkab keerama…

…banaanid. Mida vanemaks nad saavad, seda pehmemaks lähevad.

…puhkus. Nad ei ole kunagi küllalt pikad.

…pangaautomaadid. Nii nagu nad välja võtavad, nii kaotavad ka kohe huvi.

…ilm. Mitte midagi ei ole võimalik ette võtta, et neid paremaks muuta.

…köögikombain. Naine arvab, et vajab teda, aga päris täpselt ei teagi miks.

…kohv. Parimad neist on soojad, mõnusad ja nende tõttu võid terve öö üleval olla.

…reklaamid. Ühtegi nende sõna ei saa uskuda.

…horoskoobid. Nad alati õpetavad, mida teha, kuid tavaliselt on see kõik vale.

…lumetormid. Kunagi ei tea, millal nad tulevad, kui mitu sentimeetrit tuleb ja kaua kestavad.

…parkimiskohad. Kõik paremad on juba ära võetud.

Anekdoodid isadest ja üleüldse meestest


Igavesti truu abikaasa

Mehel on esirea piletid korvpalli finaalmängule. Ta on just oma kohale istunud, kui tema käest küsitakse, kas tema kõrval olev koht on vaba.

„Jah, on küll.“

„Uskumatu! Kellelgi on selline super koht finaalmängu vaatamiseks ja ta jätab tulemata!“

„No tegelikult kuulub see koht samuti minule,“ kohmab  mees. „Mu naine pidi tulema koos minuga, aga ta suri ära. See on pärast meie abiellumist 30 aastat tagasi esimene kord, kui me ei ole koos finaalmängu vaatamas.“

„Oi, andke andeks. Kahju kuulda. Aga kas te siis tõesti ei leidnud kedagi teist, mõnda sõpra või sugulast või kasvõi naabrit, kes oleks saanud tulla?“

Mees raputab nukralt pead. „Ei, nad kõik on matusel.“

isa lastegaKes on kõige kuulekam

Viie lapse isa võitis laadal „Õnneloosiga“ ühe mänguasja. Ta kutsus oma lapsed enda juurde, et arutada, kes neist saaks mänguasja endale.

„Kes teist kuulab kõige paremini ema sõna?“, küsis ta. „Kes ei räägi kunagi emale vastu? Kes teeb absoluutselt kõike, mida ema käsib, nõuab ja ütleb?“

Viis häält hüüdsid kooris vastu : „Hea küll, issi, võid mänguasja endale võtta.“

Värske isa

Varsti pärast poja sündi pidi lapse ema minema natukeseks ajaks kodunt ära ja noor isa jäi koju last hoidma. Nagu ema oli ära läinud, hakkas beebi nutma. Isa tegi kõik, mis pähe tuli, et laps maha rahustada, aga see nuttis ikka edasi. Lõpuks muutus isa nii murelikuks, et otsustas lapsega arsti juurde minna. Arst kuulas ära, mis isal öelda oli ja hakkas siis last uurima – vaatas üle ta kõrvad, rindkere ja ka alakeha. Kui ta mähkme lahti tegi, oli näha, et mähe oli väga täis „head ja paremat“.

„See ongi see kurja juur“, hüüatas arst. „Tal tuleb lihtsalt mähet vahetada“.

Isa oli hämmelduses : „Aga mähkmepaki peal on ju suurelt kirjas, et mähe peab vastu kuni 5 kilo“.

Kas tõde tuleb tunnistada?

Kahel vennal hakkas ühel päeval maal olles igav ja nad otsustasid nalja pärast välipeldiku ümber lükata. Nad hiilisid majakese juurde, koondasid kogu oma jõu, lükkasid peldiku ühe külje peale ja jooksid ruttu ära metsa. Tunnikese pärast tulid nad koju tagasi hoopis teisest suunast, et väikseimgi kahtlus nende peale ei langeks. Isa tuli neile vastu, vits käes ja röögatas neid nähes: “Kas teie kaks lükkasite peldiku ümber?“

Vanem poiss vastas: „Meile õpetati koolis, et me ei tohi valetada. Jah, isa, need olime meie, kes peldiku ümber lükkasid.“

Sellepeale said mõlemad poisid karistada ja nad saadeti ära oma tuppa.

Hommikul tulid poisid häbelikult kööki ja võtsid laua taga istet. „Kas te olete nüüd sellest, mis eile juhtus, õppust võtnud?“ uuris isa.

„Aga muidugi, isa“, lausus vanem poiss. „Aga vaata, me koolis õppisime, et kui George Washington tunnistas oma isale üles, et tema raius kirsipuu maha, siis isa andis talle andeks, sest ta rääkis tõtt.“

„Nojah,“ kohmas talumees,“Aga George Washington’i isa polnud sellel ajal ka puu otsas, kui poiss puu maha raius…“

isa koos lapsegaRäägi oma pojaga

Jimmy ema tiris poisi isa juurde. „Räägi oma pojaga“, käskis ta meest. „Ta ei kuula üldsegi mu sõna“.

Isa vaatas vihaselt pojale otsa : „Jimmy, kuidas sa tohid ema sõna mitte kuulata. Kas sa arvad, et oled minust parem?“

Abielu tundmatuga

Poeg : „Isa, kas see on tõsi, et vanas Hiinas ei tundnud mees oma naist enne, kui nad abiellusid?“

Isa : „See juhtub igal pool nii, pojake, absoluutselt igal pool…“

Isade mälu

Kohtusaalis küsib kohtunik: „Kui vana on teie poeg – see, kes elab teie juures?“

Mees vastab: „38 või 35, ma täpselt ei mäleta.“

Kohtunik: „ Aga kui kaua ta on teie juures elanud?“

Mees: „45 aastat.“

Lõpetuseks kolm mõttetara isade endi ütlemistest:


ütlemised isade ja meeste kohtaJohn Wilmot, 2nd Earl of Rochester: „Enne abiellumist oli mul 6 teooriat selle kohta, kuidas lapsi kasvatada. Nüüd on mul 6 last ja mitte ühtegi teooriat.“

Charles Wadsworth: „Selleks ajaks, kui mees hakkab aru saama, et tema isal oli arvatavasti õigus, on tal tavaliselt juba endal poeg, kes arvab, et isa ei tea midagi.“

Tundmatu allikas: „Iga isa võib teile rääkida, kuidas esimesed 2-3 aastat tütre elust kuluvad talle rääkimise selgeks õpetamise peale ja ülejäänud 15 või rohkemgi veel aga selle peale, et tütar suu kinni paneks ja ometigi vait jääks.“

Tõlgitud inglise filoloogi Kersti Aasmäe poolt, vaba tõlge. Suured, suured tänud talle!

Ilusat ja toredat isadepäeva kõigile!

Teisi humoorikaid ja lustakaid lugusid leiab teema alt Huumor, nali


Isadepäeva lõbusad lood… ehk Miks on hea olla mees

Isadepäev on novembrisÜlehomme on isadepäev. Eestis hakati isadepäeva tähistama 1988 aasta sügisel, novembri teisel pühapäeval. Isadepäeva sõnumiks on, et nii lapsed kui ka laste emad tänavad oma isasid ja abikaasaid ning miks mitte ka vanaisasid laste kasvatamise, neile pühendumise ja eeskujuks olemise eest.

Soovin kõikidele isadele meeleolukat ja vahvat isadepäeva!

Inglise filoloog Kersti Aasmäe, mõeldes kõikidele tänastele ja ka tulevastele isadele, on teile toredaks lugemiseks ette valmistanud ning tõlkinud humoorika loo meestest ja nende tegemistest.

Kõik mehed ja mehehakatised lasku nüüd püksirihm lõdvemaks, võtku laua taga mugavam asend sisse ning nautigu neid ütlusi ja mõtteteri lugedes teadmist, et nii tore ja lahe on olla just mees!

õnnitlused isadepäevaks



Miks on hea olla mees?


Kui loete alljärgnevaid mõtteid meestest, siis mõelge kohe ka naiste peale ja tuletage meelde, kuidas tavaliselt nende puhul antud väited kehtivad ja mida nemad antud olukordades teevad!


Isadepäeval koos lastegaTeie telefonikõned kestavad tavaliselt 30 sekundit.

Viie päevasele puhkusele minnes on vaja ainult ühte reisikotti.

Meest WC järjekorrad on vähemalt 80% lühemad.

Te saate kõik purgikaaned ise lahti keeratud.

Teie sõpradel on ükskõik, kas võtate kaalus alla või võtate juurde.

Te võite alati istuda jalad laiali, ükskõik mis teil ka seljas poleks.

Teie tagumik pole tööinervjuul kunagi tähtsaks teguriks töökoha saamisel.

Kui te vahetate TV kanaleid ja näete, et filmis keegi nutab, siis teil ei ole vaja iga kord kaasa nutma hakata.

Te saate alati üksinda tualetti mindud, ilma et peaksite teid toetavat tugirühma kaasa kutsuma.

Duši all käimine ja enda valmis sättimine ei võta teil rohkem aega kui 10 minutit.

Pulmade korraldamine pole õnneks teie mure.

Isegi kui keegi unustab teid kuhugi kutsuda, jääb ta ikkagi teie sõbraks edasi.

Te ei pea raseerima oma keha kaelast allpool.

Keegi ei tee väljagi, kui olete 34 aastat vana ja ikka veel vallaline.

Kolmest paarist kingadest piisab teile täiesti.

Kuuma ilmaga võite särgi seljast võtta ja palja ülakehaga ringi lipata.

Automehaanikud räägivad teile alati tõtt.

Teil on kama kaks, kui teised ei märka, et olete just äsja juuksuri juures käinud.

laste ettevalmistamisest täiskasvanuks saamiseksPulmakleit maksab 10 000 krooni, ülikonna laenutus 1000 krooni.

Teid ei häiri, kui peole ilmub keegi teine mees täpselt samasuguses ülikonnas.

Teie töökaaslastel ei õnnestu teid kuidagi nutma ajada.

Teie sõbrad ei proovi teid kunagi lõksu püüda küsimusega “No kas märkasid,et minu juures on midagi teistmoodi?”

Te ei tunne vajadust olla kursis kõigi oma sõprade pere- või sugueluga.

Te ei pea kunagi endaga kaasas tassima (käe)kotti igasuguse igaks-elu-juhtumiks oleva kraamiga, ükskõik kuhu te ka ei läheks.

Garaaž on alati ainult teie päralt.

Teie aluspesu maksab kõigest 75 krooni ja sedagi on pakis tervelt kolm eksemplari.

Kogu teie nägu säilitab alati oma esialgse värvi.

Teie jaoks on šokolaad lihtsalt üks mõnus suupiste.

Te saate mõelda seksist lausa 90% oma ärkveloleku ajast.

Te võite süüa rahulikult banaani, ilma et keegi teist midagi halvasti mõtleks.

Te võite öelda mida tahes ja ei pea muretsema, mida inimesed teist arvata võivad.

Kui te lasete lõigata omale uue soengu, siis keegi ei ütle, et see näeb välja nagu roti tagumik.

Terve maailm on teie pissuaar, vahet ei ole, kus te võtate „selle“ välja ja lasete väikese soru…

Te ei pea kunagi sõitma teise tanklasse, kuna olemasolev tundub olema teie jaoks liiga tülgastav.

kingitused isaleTe oskate vähemalt 20 erineval viisil õllepudelit avada.

Teil on naisega sama töö, aga selle töö eest makstakse teile tunduvalt rohkem.

Hallid juuksed ja kortsud lisavad teile omapära.

Te ei hooli sellest põrmugi, kui keegi räägib teist selja taga.

Inimesed ei püüa heita pilku teie rindadele, kui te nendega räägite.

Te võite rahulikult osta kondoome, ilma et poepidaja kujutaks teid alasti ette.

Te võite igal ajal ja kus tahes valjusti röhitseda, sest see on niikuinii teie puhul eeldatav teguviis.

Porno filmid on välja töötatud just teid silmas pidades.

Te ei pea meeles pidama kõigi oma tuttavate sünnipäevasid ja tähtpäevi.

anonüümne, tundmatu allikas ineternetist

NB. Mõned tõlgitud ütlemised meestest on kohandatud eestlastele arusaadavamaks, mis tähendab, et tegemist on teksti vaba tõlkega, mitte otsetõlkega.

Veel humoorikaid lugusid isadest ja meestest saab lugeda artiklist Arvamused, ütlused ja anekdoodid meeste kohta isadepäeva puhul!


Kui nendest lustakatest lugudest jäi väheseks, siis lugege ka lõbusid lugusid emadest Emadepäeva lõbusad lood ehk Mida ma võlgnen oma emale



Emadepäeva lõbusad lood…

emadepäeva on käesMillal on emadepäev? Emadepäev on alati maikuu teisel pühapäeval. Esmakordselt Eestis tähistati emadepäeva 1922. aastal ja see jätkus kuni Eesti okupeerimiseni Nõukogude Liidu poolt 1940.aastani. Taas üle pikkade aastate hakati emadepäeva avalikult tähistama 1988.aastal. Emadepäeva sõnumiks on, et nii lapsed kui ka abikaasad tänavad oma emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest.

(Väikeseks vihjeks ette:  Millal on isadepäev? Isadepäev on alati novembri teisel pühapäeval. Vaata ka lehte Riigipühad ja tähtpäevad.)

Soovin kõikidele emadele imeilusat ning toredat emadepäeva! Kui aga mõnel nukral ja õnnetul emal on hetkel paha tuju, siis lugege neid lustakaid lugusid ja ma luban, et teie meeleolu paraneb märgatavalt!

emadepäeva lilled ja lapse rõõm

MIDA MA VÕLGNEN OMA EMALE


Mu ema õpetas mind HINDAMA HÄSTI TEHTUD TÖÖD :

„Kui te tahate üksteist ära tappa, siis tehke seda väljas. Ma just lõpetasin koristamise“.

Mu ema õpetas mulle RELIGIOONI :

„Sa parem palveta, et see plekk vaiba pealt välja tuleks“.

Mu ema õpetas mulle LOOGIKAT :

„Et millepärast või? Aga just sellepärast, et ma nii ütlesin“.

Mu ema õpetas mulle VEELGI ENAM LOOGIKAT :

„Kui sa nüüd kukud kiige pealt maha ja murrad oma kaela, siis sa koos minuga poodi ei tule“.

Mu ema õpetas mulle ETTENÄGELIKKUST :

„Kui sa õnnetusse satud, siis vaata, et sul alati puhas aluspesu seljas oleks!“.

Mu ema õpetas mulle IROONIAT :

„Nuta aga edasi, küll sa siis näed, mis ma sinuga teen – sa veel karjud mul käes“.

Mu ema õpetas mulle IMETEGUSID:

„Pane suu kinni ja söö oma toit ära“.

Mu ema õpetas mulle KONDIVÄÄNAMIST :

„No vaata seda porilaiku oma kukla peal!“

Mu ema õpetas mulle ILMAVAATLUST :

„Su tuba näeb välja, nagu oleks sealt tornaado üle käinud“.

Mu ema õpetas mulle VASTUPIDAVUST :

„Sa istud siin laua taga niikaua, kuni  kapsas on söödud“.

Mu ema õpetas mulle KAHEPALGELISUST :

„Ma olen seda sulle juba miljon korda rääkinud, et ära kunagi liialda!“.

Mu ema õpetas mulle OOTUSÄREVUST :

„Oota ainult, millal me koju jõuame, ja siis ma alles näitan sulle….“.

Mu ema õpetas mulle MEDITSIINI :

„Kui sa ei lõpeta silmadega kõõritamist, siis nad jäävadki pöörlema nagu karusell “.

Mu ema õpetas mulle HUUMORIT :

„Kui see muruniiduk lõikab nüüd sul varbad otsast, siis ära tule mulle kaebama“.

Mu ema õpetas mulle GENEETIKAT :

„Sa oled täpselt nagu su isa“.

Mu ema ema õpetas mulle TARKUST :

„Kui sa saad sama vanaks, kui mina olen, alles siis sa saad sellest aru“.

Mu ema õpetas mulle SELGELTNÄGEMIST :

„Pane see kampsun selga. Kas sa arvad, et ma ei tea, millal sul külm on“.

Mu ema õpetas mind RASKUSTEGA TOIME TULEMA :

„Mida sa ometi mõtlesid?  Vasta mulle, kui ma sinuga räägin!  …. Ära räägi mulle vastu!“

Mu ema õpetas mulle KANNATUST :

„Muidugi võid sa seda teha. Kohe siis, kui oled 18 täis ja lähed omaette elama“.

Mu ema õpetas mulle DIPLOMAATIAT :

„Ma ei taha teada, kumb teist alustas, te ju mõlemad kaklesite“.

Mu ema õpetas mulle JAGAMIST :

„Mängige selle asjaga ilusasti või ma võtan selle teie mõlema käest korraga ära“.

Mu ema õpetas mulle VIISAKAID KOMBEID :

„Kasuta kahvlit! Kui ma näen, et sa jälle sööd kätega, siis ma topin need sulle kurku kinni!“.

Mu ema õpetas mulle KADEDUST :

„Maailmas on miljoneid lapsi, kelle on vähem vedanud kui teil, sest neil ei ole nii häid vanemaid kui teil on“.

Mu ema õpetas mulle SAAMIST :

„Sa alles saad, kui me koju jõuame“.

Mu ema õpetas mulle TULEVIKU PEALE MÕTLEMIST :

„Kui sa seda kontrolltööd ära ei tee, siis sa ei saa mitte iialgi tööle!“.

Mu ema õpetas mulle TÄISKASVANUKS SAAMIST :

„Kui sa ei söö juurvilju, siis sa ei kasva kunagi suureks“.

Mu ema õpetas mulle ÕIGLUST :

„Kunagi on sul omal lapsed ja ma loodan, et nad tulevad täpselt sinu moodi“.

Aga üle kõige õpetas mu ema  mulle ARMASTUST :

„Sa tead ju, et mida iganes sa ka ei teeks või mis iganes ka ei juhtuks, ma olen alati koos sinuga ja toetan sind, sest ma armastan sind“.

——- Tundmatu, anonüümne  allikas internetist, vaba tõlge ——

emadepäevale mõeldes


Poeg: „Ema, õpetaja küsis mu käest täna, kas mul on vendi või õdesid, kes ka varsti kooli tulevad“.

Ema: „Kui kena temast huvi tunda. Mis ta siis ütles selle peale, kui sa talle teatasid, et oled ainuke laps peres.“

Poeg: „Ta ütles lihtsalt … „Jumal tänatud!“

Juba nädalaid rääkis üks 6.aastane 1.klassi poiss oma õpetajale, et varsti saab ta vennakese või õekese.

Ühel päeval lubas ema pojal veel sündimata lapse liigutusi läbi kõhu tunda. Poiss oli sellest ilmselgelt erutatud, aga ei öelnud sõnagi. Veelgi enam, ta ei rääkinud ka õpetajale enam eelseisvast sündmusest.

Õpetaja kutsus lõpuks poisi enda juurde ja uuris :“Tommy, mis on saanud su vennakesest või õekesest, keda sa nii väga ootasid?“

Tommy puhkes nutma: „Ma arvan, et emme sõi ta ära“.


Noormees tunnistab emale, et on armunud ja kavatseb abielluda. Ta ütleb emale : „Ema, lihtsalt nalja pärast, teeme nii, et ma toon siia 3 tüdrukut, proovi ära arvata, kellega ma neist abiellun“.

Ema on nõus. Järgmisel päeval toobki poeg koju 3 ilusat neidu, nad istuvad kõik diivani peal ja ajavad juttu. Hiljem küsib poeg ema käest :“Noh, ema, kas arvasid ära, kellega ma neist abiellun?“.

Vastus tuleb otsekohe : „See, kes oli paremal.“

Täiesti hämmastav, ema, sul on täiesti õigus. Kuidas sa teadsid?“

Ema vastab: „Sest ta ei meeldi mulle.“


Mööblit kokku pannes palus Mary oma sõbranna 3-aastasel pojal endale kruvikeeraja tuua. Sellepeale küsis väike poiss : „Kas sa tahad issi kruvikeerajat või emme kruvikeerajat?“.

Mary oli segaduses, aga vastas siiski: „Too mulle emme kruvikeeraja“.

Varsti oli laps tagasi ja ulatas Maryle võinoa. Asi oli lihtsalt selles, et laps oli näinud emmet sellega korduvalt kruve kinni keeramas ja teadis ütlematagi, et võinoad on emmede kruvikeerajad.

Kõik need lustakad ja lõbusad lood on tõlgitud inglise filoloogi Kersti Aasmäe poolt.

Nüüd aga Kerstist endast ka üks lugu, kui ta oli veel väikene 5-6 aastane plikatirts:


Kersti oli vanaisaga maal kartulipõllul kartuleid korjamas. Vagude vahel joostes ta äkitselt komistas ja kukkus. Loomulikult pistis ta kohe kõva häälega röökima ja püherdas mis ta püherdas, aga vagude vahelt püsti ta ei saanud. Või siis ei tahtnud saada.

Vanaisa, kes nägi eemalt lapselapse mullas püherdamist pealt, hüüdis talle: „Kerstikene, tõuse kohe üles ja tule ruttu minu juurde, siis ma aitan su püsti!“.

Kersti kargas välguna, imekiiresti ja krapsti püsti ning  jooksis vanaisa juurde. Siis jäi ta ootusäravalt vanaisale otsa vaatama, ent mõne hetke pärast kohmetus – küllap sai ta siis lõpuks ise ka aru, et ta ON JUBA PÜSTI ja teda oli kavalalt lõksu veetud.

Ilusat emadepäeva kõigile!

Soovib Arvutiturve ja Priit Aasmäe

Kui nendest lustakatest lugudest jäi väheseks, siis lugege ka lõbusid lugusid isadest Isadepäeva lõbusad lood… ehk Miks on hea olla mees

Teisi humoorikaid lugusid leiab teema alt Huumor, nali.

Kräkkimise õpetused

Hiljuti kirjutasin artikli Kräkkimisest YouTube moodi.  Mida rohkem ma sellel teemal olen mõtelnud, seda enam on mulle selgeks saanud, et kräkkimise peatamiseks ei aita miski. Naeruväärne on veel see, et vaid väike grupp turvalisusega tegelevaid inimesi, kaasaarvatud mina, püüavad aeg-ajalt selgeks teha, et kräkkimine ei ole hea ja turvaline. Ent see on nagu Don Quijote moodi tuuleveskitega võitlemine.

Nii ju ei saa, et YouTubele on kõik lubatud ja keegi ei kohusta neid kräkkimisele viitavaid õpetusi maha võtmast, keegi isegi ei julge neile selles suhtes mingeid ettekirjutusi teha, aga mina nagu mingisugune üksik rüütel valgel hobusel püüan ainukesena sellisele ebaõiglusele tähelepanu pöörata. See on masendav ja ebaaus. Mõeldagu mida tahetakse, aga nüüdsest hakkan ka mina oma kodulehel kräkkimist õpetavaid artikleid kirjutama. Ja väga põhjalikult, et igaüks neist aru saaks.

Loomulikult ei hakka ma siin sellega kedagi „tanki“ panema, et kräkkimisel saadakse arvutisse viiruseid ja troojaid. Esmajärjekorras katsetan kõik piraatprogrammid ikka oma arvutis ära ja kui olen veendunud, et need ei kujuta endast ohtu, alles siis avaldan need oma blogis. Kindlasti selgitan ka lisaks, kuidas täiendavalt piraatfaile kontrollida, et neisse ei oleks peidetud rootkite , klahvinuhke, troojaid või tagauksi. Samuti viitan vaid ainult sellistele piraatfaile jagavatele lehtedele, kust minu kogemuste põhjal võib väga harva pahavara sisaldavat faili saada.

Aastaid turvalisusega tegelenud olen ma olnud sunnitud end pidevalt kursis hoidma ka kõikvõimalike kräkkimisvahenditega, et osata neisse peidetud kurivarasse ennetavalt vastu seista. Nüüd tuleb see mulle artiklite kirjutamisel kasuks, kuna olen leidnud tee, kuidas on võimalik kräkkimisutiliiti ennast rikkumata sellest pahavara eemaldada. Samuti tean, et programme ei murta lahti vaid ühte moodi vaid selleks on mitmeid erinevaid mooduseid. Seetõttu saan nüüd tutvustada väga erinevaid kräkkimismeetodeid ja kindlasti lisan juurde ka selgitavad pildid, mis hõlbustavad kräkkimisest arusaamist.

Lisaks patch.exe, keygen.exe, crack.exe jne abil  tasulistest programmidest kaitsepiirangute mahavõtmistele ja prooviversioonidest ajalimiidi (näiteks trial 15 days) eemaldamisele, et taolisi programme saaks tasuta kasutada kasvõi elu lõpuni, püüan mõnes artiklis lähemalt peatuda ka spetsiaalsetel kräkkimistööriistadel, mille abil on võimalik sisse murda valitsuste veebiserveritesse, kaaperdada veebilehti või korraldada DDoS rünnakuid, murda lahti ID-tarkvara turvakood, varastada pangaparoole või kasvõi siseneda jälgi jätmata CERT Eesti tööarvutitesse nagu oma isiklikku koduarvutisse, et tutvuda seal ülisalajaste dokumentidega.

Ise ma ei ole küll sellega väga põhjalikult tegelenud, aga kindlasti on ka selliseid inimesi, keda see teema väga huvitab.

Miks ma otsustasin sellise äärmusliku sammu kasuks?

Ühest põhjusest kirjutasin juba selle artikli alguses. Mõttetu on keelata kräkkimist, kui kõik seda niikuinii teevad ja enamus veebilehti selliseid õpetusi ka avalikult jagavad. Sõbradki juba ütlevad, et ma ajavat oma kräkkimisvastase jutuga sellist iba, mida ma mitte kunagi ei saavuta. Ma pidavat vaid iseennast kõigi silmis lolliks tegema.

Teiseks põhjuseks on see, et olen juba ammu omale toetajat otsinud, kelle reklaami võiksin näidata oma kodulehel kasvõi aasta läbi, ent mitte ükski firma pole seni nõus olnud mulle toetajaks tulema. Ütlevad, et külastajaid on vähe. Ja ime ka pole – need artiklid, ülevaated ja õpetused, millest ma seni olen kirjutanud, ei huvita kedagi, seeläbi on ka vähe külastajaid. Kräkkimisteemalised õpetused aga lähevad peale igaühele, olgu selleks kas poiss või tüdruk, noor või vana. Sellega saan ma juurde tunduvalt rohkem külastajaid ning ka tulevastele toetajatele on hea öelda, et nüüd saan ma nende reklaami suunata väga erinevale ja arvukale kasutajaskonnale.

Edaspidi võib kräkkimisteemalisi õpetusi leida minu kodulehe vasakust veerust teema alt : Kräkkimise õpetused.

Kõik need, kes jätkavad ainult arvutite turvalisust õpetavate artiklitega, palun, ärge pikka viha pidage! 🙂

Lugupidamisega Priit Aasmäe

NB! Lugu on avaldatutd 1.aprill 2010, seega on see 1. aprilli nali 🙂 🙂 🙂

TCEUEOKL

Hoiatus – küberrünnak Eesti vastu!

Arvutikaitse.ee meeskonnale on teatavaks saanud, et grupp häkkerirühmitusi üle maailma valmistub laiaulatuslikuks küberrünnakuks Eesti vastu. Teadaolevalt  plaanitakse umbes samasugust DDos rünnakut, mis esmakordselt teostati Eesti Vabariigi vastu 2007.a. aprillis – mais, ent seekord on arvatavalt oodata tunduvalt raskemate tagajärgedega sündmusteahelat. Võimalik, et rivist langevad välja nii telefoni-, mobiilside- kui arvutivõrgud ning edasisest tööst võivad keelduda ka elektrivõrgud. Võimalikust ründestsenaariumist saab lugeda Äripäeva artiklist “Häkkeritel tasub USA hävitamiseks vaid korra sülitada”. Samaaegselt paisatakse internetti mitmeid viiruseid, troojaid, usse, helistajaid ja klahvinuhke ning muud õelvara, mis kujutavad endast tõsist ohtu arvutikasutajate turvalisusele.

Kuna küberturvalisusega seotud ametkondadele oli rünnakuhoiatus juba varasemast ette teada, siis reageeriti koheselt ning moodustati kriisikomisjon. Lisaks Arvutikaitse meeskonnale kuuluvad komisjoni veel  RIA, KÜPO , NATO ja FBI esindajad, viimane vastavalt 5.märtsil vastu võetud otsusega, millest saab lugeda artiklist FBI saadab oma agendid Eesti küberpättide vastu.

Kriisikomisjon otsustas:

Arvutikaitse.ee kohustuseks jääb igakülgselt abistada ettevõtteid ja eraisikuid, kes satuvad rünnaku alla. FBI toetusel tuuakse NATO õhujõudude baasist Leedus Arvutikaitse.ee kasutusse helikopter Apache.

Arvutikaitsjate liikmed toimetatakse helikopteriga abivajajateni, esmajärjekorras lennatakse peale üksikutele nooremapoolsetele naisterahvastele, kuna statistika kohaselt on just nemad kõige vastuvõtlikumad erinevatele rünnakutele – neil pole kõrval toetajaid, nad satuvad kõige kiiremini paanikasse ning nad ei oska rünnaku korral adekvaatseid turvameetmeid tarvitusele võtta. Arvutikaitsjate liikmed lohutavad neid hellalt ning kasutavad neid abistades kõiki seni teadaolevaid turvavahendeid ja riistu.

Järgmisena lennatakse appi firmadele ja ettevõtetele, kelle arvutites tehakse puhas töö. Viimases järjekorras aidatakse võimaluse korral kuni 18 aastaseid lõnguseid ja puberteete, ent kuna nemad on statistika järgi kõige muretumalt häälestatud inimeseloomad, kes pigem just viskavad näppu ja lehvitavad lakka igasuguse rünnaku- või viiruse peale, siis garantiisid uute nakkuste vastu ei anta.

Rünnaku alla sattunud kasutajaid k abistatakse kõikides Eesti piirkondades  – maakohtades ja külades peab abivajaja ise kindlustama maandumisplatsi, linnatänavatel maandumisel tuleb Arvutikaitse meeskonnale appi politsei ja kaitseliit, kes vajadusel peatavad liikluse määramata ajaks.

Võimaliku rünnaku korral või mis iganes ilmnevate anomaaliate korral palutakse kasutajatel koheselt ühendust võtta antud teadeande kommentaarides või avada kiiresti Arvutikaitse.ee avalehekülg  ja vajutada selle lahtioleku ajal kalviatuuril mistahes (Any) klahvile.

Kriisikomisjon toonitab, et kõige turvalisem on siiski see, kui kuni suurema ohu möödumiseni, eeldatavalt vähemalt nädalaks ajaks, tõmmatakse internetijuhe arvutist välja ja jälgitakse ametlikke teadeandeid mujalt meediast. Kuigi tegu on äärmiselt ohtliku rünnakuga, palutakse rahval säilitada rahu.

Kuna tegemist on Arvutikaitse.ee poolt niivõrd vastutusrikka ja jõulise etteastega, siis otsustati alates homsest, 2.aprillist, muuta Arvutikaitse tagasihoidlik logo ja hüüdlause väärilisema vastu, mis iseloomustab paremini arvutikaitsjate suutlikkust ja võimsust.

NB! Ka see lugu on avaldatud 1.aprill 2010.a., seega ka see kuulub aprillinaljade hulka. 🙂 🙂 🙂

Teine uskumatu lugu, mis ei unune iial… Tõestisündinud humoorikas lugu

Eile kirjutasin ühest halenaljakast loost,  mis juhtus minuga kõigest päev enne uusaasta vastuvõttu. Nagu lubatud, kirjutan nüüd teisest reaalsest seigast, mis toimus minuga u 4-5 aastat tagasi.

Teine lugu:  “Kuidas küsitleda uut töölist”

tõestisündinud huumor, naljaluguTöötasin siis ühe suurema firma väikeses filiaalis, kus vastutasin kõige eest – majahaldus, müügijuhtimine, laohoidmine, jooksvate küsimuste -ja töösse puutuvate probleemide lahendamine ning uute tööliste värbamine.

Olin just töölisi otsinud ja leidnud noormehe, kel sel päeval oli alles kolmandat päeva  tööl.

Töökabinet sarnanes tähele L , kus tähe väiksema kriipsu otsas asus mu arvuti ja kus kliendid arveid tasusid, L-i pikem kriips aga tähistas väikest eesruumi, kus hoiti riiulitel ka kaupa.

Tol päeval oli juba päris palju kliente käinud. Viimasele kliendile tegin arve ära, võtsin kauba eest raha, soovisime teineteisele head nägemist ja klient lahkus.

Lõpetasin asjatoimetused, mis olid seotud arve tegemisega, kontrollisin mailile tulnud tellimused üle, siis aga tuli mulle  järsku meelde, et uuelt tööliselt polnud ma veel ühte asja küsinud, mis minule tundus üsnagi oluline.

naljad, naljajutt

Hõikasin üle laua: „ Kuule, sina seal, kas sul alkoholiga probleeme ka on?“

Hetk vaikust, siis kostus vastu: „ Minul või?“

Mina : „Sinul ikka, kellel siis veel! Seinaga räägin või!“

Tema:  „Eeee..eriti pole nagu olnud…“

Mina: „Kas „nagu“ pole olnud või üldse ei ole olnud?“

Tema:  „Eee..no üldiselt ikka ei ole.“

Mina: „Kuidas seda mõista? Kas sa näiteks tööle hilined? Või kui tuled pohmellis peaga, kas tööd suudad ikka teha?“

Tema: „ Eee…omast arust nagu pole varem tööle hilinenud…eeee…ja ma arvan, et…eee…  nii kõvasti ma nüüd ka ei joo, et tööd ei suudaks teha…“

Mina: „Väga hea –  väga hea!  Aga…“

Siinkohal ei jõudnud ma küsimust lõpetada, sest tema küsis vahele:

„ Kuule, mis see on mingi aasta parim nali või, et sa nii palju küsid?“

Hakkasin ärrituma: „ Mis kuradi nali, ma tahan sinust kõike teada. Õige mul vaja on, et sa siin täis peaga ringi roomama hakkad.  Just sellepärast küsingi…“

Tema: „ Aaa, no olgu siis …“

Ausalt öeldes olin juba piisavalt ärritunud, et ta üleüldse julges midagi vastu kobiseda, sest noorel poisil oli ju ikkagi katseaeg  ja paljuski olenes minu arvamusest, kas ta sobib sellele tööle või mitte. Mõtlesin just midagi eriti krehvtist öelda,  mis ta korralikult paika paneks, kui ootamatult kuulsin, kuidas eesruumis läks sagimiseks ja keegi ütles:  „Aitäh, nägemist!“  Ja kohe uued sõnad vastu:  „Palun, nähgemist jah.“ Siis oli kuulda ukse sulgumist.

Tundsin, kuidas mul veri kohises pähe ja kõrvad hakkasid kuumama. Viskusin laua tagant püsti nagu vedrunuku karbi seest ja  eesruumi jõudes nägin seal oma uut töölist.

Küsisn vaikselt: „ Kas sina rääkisd minuga?“

Tema muigas ja raputas pead.

Küsisin: „ Kas ma rääkisin kliendiga?“

Tema muigas ja noogutas pead.

Mina ahastuses: „Kas klient siis ära ei läinudki, kui me temaga peale arvet nägemist soovisime?“

Tööline irvab juba suure häälega ja vastab: „Ei läinud – ma ei leidnud kohe kaupa üles ja otsisin seda silmadega, tema aga  ootas, kuni ma selle leian… Ära pahanda, ma olen ju veel uus ja ega tea täpselt, kus kõik asjad asuvad…“

Tundsin , kuidas ma üle kogu keha kuumaks läksin. Ma olin sõnatu ja justkui halvatud. Õnneks aga kogusin end kiiresti, jooksin kliendile järele, ja olgugi, et tahtsin häbist maa alla vajuda, vabandasin ta ees vähemalt kümme korda.

Klient, keda ma varem olin näinud kõigest kaks või kolm korda, oli aga nagu vana rahu ise. Ainuke asi, mis ta mulle muigamisi vastu ütles, oli: „Tegelikult siit välja astudes jäin ma ise ka üsna hirmunult mõtlema, et kes kuradi jobu on minu kohta mokalaata pidanud, et isegi teie juba teate minu väikestest joomistest.“

Siit moraal: Kliente on igasuguseid, ja nagu näha, ka täiesti avameelseid ja ausaid, kes lahkelt vastavad isegi sellistele jubedatele küsimustele, mis täielikult nende eraaelu puudutavad.  Ja seda olenemata sellest, et küsijaks võib olla täiesti suva, võõras inimene.

Teine moraal: Klientide teretamine ärides on juba aegadest ja arust ning kulunud ütlus. Võiks juba midagi uuemat välja mõelda!  Nii et, head müügiinimesed, firmajuhid, klienditeenindajad jne, jätke meelde, kui nüüd uuel aastal astuvad kliendid teie äriuksest sisse, hüüdke alati ikka esimesena:  „Hei, sina seal, kas sul alkoholiga probleeme on?“ Ja alles siis küsige edasi, mida ta vajab.

NB! See lugu on reaalselt sündinud minu endaga, mida võivad kinnitada nii asjaosalised ise kui mu tolleaegsed kaastöölised Tallinna firmast, kellele ma hiljem sellest ka e-maili teel teada andsin.

%d bloggers like this: