Kunagi kuldsel Nõuka aal, kui Tartu Ülikooli vahele mahtus veel sõna „Riiklik“, oli mul õppeaineks Majandusinformaatika. Kui ma olin tolleaegse n-ö arvuti taga, mis täitis terve suure-suure laua ja pool põrandatki, ja ajasin täiesti mustal ekraanil taga mingeid valgeid ruudukesi, püüdes neist õppejõu meeleheaks kokku saada midagi loogilist, siis käis see mul üle jõu – ise veel isekeskis mõtlesin, et kellele kuradile seda arvutiasjandust elus vaja läheb… pangu või seina äärde ja lasku mind maha, aga mina küll sellega tulevikus tegelema ei hakka…. Aga näeh, läks teistmoodi… Sama võib öelda ka oma blogi tegemise kohta.
Blogimine on nüüd küll üks selline kahtlane tegevus, millega oleksin heameelega alustanud alles järgmises elus. Miks? Just seepärast, et olen täielikult pühendunud ja süvenenud vaid oma kindlale valdkonnale – arvuti turvalisus ja registri korrashoid, millest omakorda võib eriliseks kireks pidada erinevate programmide katsetamist ja nendest parimate väljaselgitamist. Muu arvutiga seonduv pole mulle kunagi eriti korda läinud, kui välja arvata arvutivigade otsimine nii süsteemist kui komponentidest ja arvutite parandamine. Blogimootorid ja adminni paneelid, Twitterid ja Orkutid ning arvutimängud – põhimõtteliselt saan neist aru samapalju kui kits kinokuulutusest, ehkki samaaegselt hoian end kursis nende turvavigade ja haavatuvustega. Aga et mina ja blogipidaja – tule taevas appi!
Kunagi sai alustatud mitmesse foorumisse varjunimede all programmide ülevaadete postitamisega. Nüüdseks on mitmed neist foorumitest ja portaalidest jäädavalt kadunud ning mitmete nimed ei tule enam meeldegi (mul on küll hea mälu, aga lühike 🙂 ). Põhilise tõuke sain arvutite turvalisusele suunatud portaalis Securenet (praeguseks tegevuse lõpetanud), kuhu sai postitatud umbkaudu saja programmi ülevaated. 2007.aasta algusest jätkasin artiklite avaldamist Eesti suurimas infoturvalisuse portaalis – blogis Arvutikaitse.ee, mille kaasautoriks olen tänaseni.
Nüüd lõpetuseks peaksin siia veel kirja panema oma elukoha andmed ja isikukoodi, rahalise seisu ja pangaparoolid ning igaks juhuks ka naise mõõdud, aga võta näpust – vot ei pane! Internetis surfamine on küll ülimalt meeldiv ja mõnus tegevus, foorumites ja suhtlusportaalides osalemine nagu teine elu, mis võib kokkuvõttes jätta väga turvalise tunde, ent see tunne on petlik. Olgugi et istutakse oma kodus pehmes tugitoolis nelja kindla seina vahel ja kõik halb tundub jääma kaugele ekraani taha, siis tegelikult see ei ole nii – liigne avameelitsemine ja lobisemine privaatsetel teemadel võib teinekord väga valusasti vastu lajatada. Muidugi mõista saab ja võib ju kõigest rääkida, aga siiski üldiselt ja detailidesse laskumata.
Palju päikest, edu, kordaminekuid, rõõmu ja tõelist turvatunnet kõigile külastajatele!
Oktoober, 2009
Priit Aasmäe, MTÜ Arvutikaitse
Küsimused ja ettepanekud on oodatud postkasti – arvutiturve[ät]gmail.com
Arvutiturve 