Veebilehitsejate turvalisuse seadmine

Tänapäeval müüakse üsna palju arvuteid, millesse on tarkvara juba eelnevalt installeeritud. Kasutajatele on see suureks eeliseks, kuna ei pea enam operatsioonisüsteeme ise paigaldama ja võidakse kohe läbi interneti maailma vallutama minna. Ent vähesed hindavad selle juures kõigepealt riske – mis tarkvaraga on tegemist ja kui turvaliseks on see konfigureeritud, et internetist tulevatele rünnakutele vastu seista.

Näiteks Microsofti operatsioonisüsteemidega kaasneb automaatselt veebilehitseja Internet Explorer. Paljud jäävadki seda kasutama, ent teadlikumad tirivad selle kõrvale alternatiivina mõne teise brauseri , näiteks Mozilla Firefoxi , Opera,  Google Chrome‘i jne. Ent paraku just siin tehaksegi eksiarvestus, et sellega on ka kogu turvalisus tagatud. Tegelikult aga ei Internet Exploreri ega ka teiste brauserite vaikesätted pole vaikimisi turvaliseks seatud, vaid seda tuleb ise teha.

Veebilehitseja omadused ja riskid

Veebilehitsejad on ühed enamkasutatavad arvutirakendused. Turvaliseks seadistamata brauseriga internetis surfates on aga suurim oht  arvutisse nakkusi saada. Ehkki brauserite haavatavusi on kurikaelte poolt varemgi ära kasutatud, siis just viimasel ajal näitab see aina suuremat kasvutendentsi.

Iga päevaga lisandub internetiavarustesse üha uusi põnevaid lehti, kutsudes kasutajad  kõikvõimalikel linkidel klikkima. Paraku ei pruugi esmapilgul arugi saada, et tegemist võib olla pahatahtliku veebisaidiga. Varjatult kontrollitakse üle kasutajate brauserid ja kui neist leitakse turvaauke, laetakse arvutisse pahavaralisi komponente, mis võivad tekitada väga erinevaid probleeme. Võidakse  varastada kasutajate andmeid, rikkuda arvutis olevaid faile, muuta arvuti ründevahendiks teiste arvutite suhtes ning  halvemal juhul  isegi haarata kontroll arvuti üle.

Nakatumine toimub tavaliselt kasutaja teadmata, ent sageli tema kaasabil. Paljudel on kalduvus klikata veebilehtedel igale lingile, mis seal pakutakse. Enamasti on tegu kas mõtlematuse või rumalusega, kuna kõiksugused teadaanded suure võidu kohta on vaid salakavalad peibutised.

 

Suureks probleemiks on ka kasutajate tahtmatus, teadmatus või viitsimatus veebilehitsejaid uuendada.

Iga natukese aja tagant pakuvad arendajad veebilehitsejatele turvapaikasid või uusi versioone, mis parandavad seni teadaolevad vead. Näiteks Internet E xplorer  8 saab alla laadida siit või läbi Microsoft update’i, Mozilla Firefoxi ja Opera värskendamiseks  tuleb valida tööriistaribalt Help – Check for Updates, Google Chrome’is leida paremast nurgast mutrivõtme kujutis ning see lahti klõpsates valida Teave Google Chrome kohta.

Nakatumine on võimalik ka veebilehitsejale paigaldatud kolmanda osapoole tarkvara tõttu, kas selle suutmatusest vastu võtta üleüldiseid turvavärskendusi või on nende endi kaitsemehhanismid ebapiisavad või vananenud. Näiteks brauserile paigaldatud lisatööriistaribad või ka pluginad võivad teinekord  olla haavatavad.

Üsna oluliseks tuleb pidada ka ka veebilehtede omanike endi tööd oma saitide arendamisel ja turvamisel. Sageli tehakse siin järeleandmisi, mis võivad põhjustada sissemurdmist ja pahalaste istutamist või siis lehe kaaperdamist. See aga  omakorda haavab mitte midagi kahtlustavat veebilehele sisenejat, kes omateada külastab ohutut lehte.

TMõnikord on kasutaja ise tahtlikult turvafunktsioonid kinni pannud, kuna peab neid netis surfamisel tüütuteks. Paraku tõesti peab leppima sellega, et turvaliseks sätitud brauser  teeb kasutaja elu mõnevõrra ebamugavamaks , kuid parem kannatada see ära kui hiljem kahetseda.

Veebilehitseja funktsionaalsust ja turvalisust mõjutavad ka mitmed teised lisategurid.

• ActiveX on tehnoloogia, mida kasutab ainult Internet Explorer Windows keskkonnas. See võib täiustada veebis surfamist ja aitab veebilehitsejale paigaldada uusi funktsioone. Näiteks IE baasil online viirusskannerid nõuavad ActiveX’i lubamist, samuti on see vajalik ID-kaardi paigaldamisel. Ka kodulehtede arvutist üleslaadimisel veebisaidile võib sellest abi olla. Paraku on AxtiveX komponentidel otsene juurdepääs opisüsteemile, seetõttu võivad need kujutada turvalisuse seisukohast suurt ohtu. Lisainfot siit.
• Java on programmeerimiskeel, mille abil saab välja arendada interaktiivseid ja animeeritud sisu veebisaitidel. See aitab mängida online mänge ja vaadata pilte 3D mõõtmes. Java on lokaalsest platformist ja operatsioonisüsteemist sõltumatu. Javas kirjutatakse kahte liiki programme, rakendusi ja applette, mis abistavad WWW kliendiprogramme. Kuigi Javasse on rakendatud väga tugevad kaitsemehhanismid rünnakute vastu, on häkkerid neist ikka ja alati  leidnud turvaauke. Lisainfot siit.
• Plug-ins ehk pluginad on pisikesed programmijupid, mis liidetakse abistava vahendina brauseri külge ja mis vastavalt oma eesmärgile täiendavad seda. Ent vahetevahel võib ka neis esineda puudusi või programmeerimisvigu, mis võivad põhjustavad näiteks puhvri ületäitumist programmides. Üsna sageli leitakse turvavigu näiteks brauserilaiendist  Adobe Flash Player, viimasest neist hoiatati alles mõned päevad tagasi.
• Cookies ehk küpsised on tekstijupid, mis veebilehti külastades paigaldatakse kasutaja arvutisse. Küpsised salvestavad teavet külastatud saitide kohta,  aga sageli ka mõnda portaali sisenemiseks vajalikke salasõnu koos kasutajanimega või krediitkaardi numbreid. Küpsiseid kasutatakse tavaliselt  statistiliste andmete kogumiseks, jälgides kasutajate eelistusi saitide külastamisel, mis pole küll otseselt ohtlik, ent mida võiks nimetada isiku privaatsuse rikkumiseks, kui veebilehel  pole sellekohast teavet. Ent mis puudutab portaalide juurdepääsuõiguste salvestamist küpsistesse, siis häkkerite kätte sattudes võivad need kujutada suurt turvariski. Nende abil võidakse siseneda kasutaja kontole ja tegutseda seal oma äranägemise järgi.
• JavaScript ja  VBScript on skriptikeeled, mis võimaldavad veebilehti täiustada erinevate funktsioonide ja efektidega. Võime käivitada skripte muudab veebilehti põnevamaks ja huvitavamaks, ent sama võimet kasutavad ära häkkerid nende haavamiseks. Kuna enamuse veebibrauserite vaikesätted lubavad skriptide tuge, siis võib see põhjustada pahavarasse nakatumisi. Kui Javascript on platvormist sõltumatu, siis VBScript toetab ainult Internet Explorerit.

Loe ka Internet Explorer turvaliseks seadmisest.

Loe ka Mozilla Firefox turvaliseks seadmisest.

Artikli kirjutamisel on kasutatud US-CERT materjale.