Mis on Bot ehk Interneti robot. Kuritahtlikud bot´id ja head tarkvararobotid.

Interneti roboteid (internet bots) tuntakse ka nime all veebi robotid (web robots), WWW robotid või lühidalt nimetatult lihtsalt bots ehk robotid. Bot on tuletatud sõnast robot.

Bot on tarkvaraline rakendus, mis automatiseeritud protsessina toimib ja töötab vastavalt talle antud ülesannetele läbi võrguteenuste internetis. Bot eesmärgiks on simuleerida inimtegevust, pakkudes vahendajana teenuseid või teavet boti loonud autori(te)le. Bot täidab märksa keerukamaid ja aeganõudvamaid, kuid samas struktuurilt lihtsaid ning korduvaid ülesandeid, mida inimene üksinda ei suudaks teha.

Botte ehk roboteid saab kasutada nii headel kui halbadel eesmärkidel.

Internetis on kõige rohkem kasutust leidnud nn indekseerimiserobotid, mida IT žargoonis kutsutakse ka ämblikeks (spiders) või internetis roomajateks (crawlers). Nende ülesandeks on koguda automaatselt infot näiteks otsimootorite jaoks, monitoorides URL-e (veebilehe aadresse), kodulehti, blogisid, foorumeid, uudisteportaale jne, indekseerides nende sisu nagu pealkirju, teateid, pildinimetusi, tekstiosa – lauseid, lausepaare, märksõnu lausetes jne. Automatiseeritud skriptid leiavad, analüüsivad ja esitavad saadud informatsiooni interneti veebiserveritest mitmeid korda kiiremini kui inimene seda jõuaks teha. Üheks tuntuimaks otsingumootori jaoks info indekseerijaks on Googlebot.

 Pahatahtlik bot seevastu on automaatselt leviv õelvaraline robot, mis otsib internetist monitoorimise teel haavatavaid ja kaitsmata arvuteid või paigaldatakse turvavigadega veebilehtedele trooja, uss jne, millel viibides samuti nakatatakse arvutid märkamatult pahavarasse, saates sellest kohe automaatselt teate kuritegeliku bot´i loonud inimesele. Nakatatud arvuti abil saab küberkurjategija (botmaster) haarata kaugjuhtimise teel kogu kontrolli kasutaja arvuti üle ja vastavalt eesmärgile salvestada klahvivajutusi, koguda paroole või finantsteavet, teostada identiteedivargust, käivitada DDoS rünnakuid, saata rämpsposti või levitada kontrolli all olevast arvutist teistele kasutajatele edasi arvutiusse, viiruseid, troojaid jm pahavara.

Samuti püütakse nakatada nn zombie-arvuti abil servereid ja internetivõrku ühendatud teisi arvuteid, luues sellise rünnaku abil botnet-võrgustik.

Bot on tänapäeval üks kõige keerulisemaid ja raskemini avastatavaid kurivara liike.

Tuntuimateks botnet-võrgustikeks on Zeus, Conficker, Kneber ja hiljuti Apple Mac OS ohustanud Flashback trooja poolt loodud robot-võrgustik.

Loe ka lisaks Mis on Botnet ehk robotvõrgustik.

Peamised infoallikad:

http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_bot, http://us.norton.com/cybercrime/bots.jsp, http://www.cisco.com/web/about/security/intelligence/virus-worm-diffs.html jpt.

Apple Mac arvutid on ohus – turvameetmed Apple MAC OS X arvutitele

Aastaid on Apple omanikud arvanud, et Mac arvutid ei nakatu viirustesse, kuid see pole tõsi. Kui varasematel aastatel kasutati Mac arvutite nakatamiseks pahavarasse kavalaid nippe, näiteks meelitati kasutajat arvutisse laadima mingit põnevat programmi, mis sisaldas viirust, siis käesoleval aastal on hakatud ära kasutatama operatsioonisüsteemi turvaauke nagu ka Windows puhul. Sellistel puhkudel ei pruugi Apple Mac omanik arugi saada, kui arvuti on juba nakatunud pahavarasse.

Suuresti on selles süüdi kasutaja ise, kes petlikult arvab, et Apple Mac puhul ei pea kasutama viirusetõrjeid või teisi turvameetmeid, kuid oma süü on selles ka Apple Mac OS X arendajatel. Aastaid on Apple arendajad ise uhkusega kinnitanud, et nende opisüsteem on väga turvaline ja seetõttu on nad võimalikele ohtudele liialt vähe tähelepanu pööranud. Kuid paraku selline liigne enesekindlus võib juba praegu valusalt kätte maksta ja võib muuta Mac arvutid pahavara rünnakutele isegi kergemini haavatavateks kui teistele platvormidele.

Nüüd nende süü seisnebki selles, et nad on unarusse jätnud turvariskide analüüsi ja hooletult suhtunud ka Mac turvapaikade väljastamisse, ja seda isegi juhul, kui küberkurjategijate poolt on haavatuvused ründamiseks juba avastatud ning pahelisteks tegudeks kasutusse võetud.

Näiteks, kui juba kaks kuud tagasi avastati Flash trooja (Flashback trojan), mis nakatas märkamatult Java kaudu Mac arvuteid, siis turvapaik sai sellele valmis alles nüüd, 3.aprillil. Kuid selle aja jooksul on Flashback trooja nakatanud üle maalima kokku juba 600 000 Mac arvuti, kusjuures paar päeva tagasi leiti Venemaa turvafirma analüütiku Sorokin Ivan poolt uus variant Flashback troojast. 56,6 protsenti nakatunud Mac arvutitest asuvad USA-s,  19,8 protsenti  Kanadas ja 12,8 protsenti Ühendkuningriigis ja arvutite nakatumine jätkub suure hooga. Väidetavalt Eestis Apple Mac arvutid pole veel troojasse nakatunud, kuid sellegipoolest pidas Riigi infosüsteemi Amet (RIA) vajalikuks hoiatada kaasmaalasi Macidele suunatud Flashbacki-nimelisest viirusest.

Kui aga kasutajate vigade juurde tagasi tulla, siis peamiseks arvutite ja operatsioonisüsteemide nakatumiste põhjuseks Apple MAC OS X ja ka Windows opisüsteemi puhul ongi just see põhjus, et umbes 90% kasutajatest lihtsalt ei viitsi tegeleda selliste tüütute asjadega nagu programmide ja rakenduste uuendamine – nii palju ju muud huvitavat saab selle asemel arvutis või internetis teha, et vaevata oma pead ja raisata oma aega mingitele „suvalistele“ turvavärskendustele. Kuid paraku neid turvapaiku pakutakse just selleks, et pahavara analüütikute poolt on turvaviga avastatud ja seda kasutatakse juba eelkaitsena pahavara vastu võitlemiseks ja sissetungi tõkestamiseks arvutisse.

Praktiliselt kõik turvaspetsialistid üle maailma kinnitavad, et terve MAC kogukond, kaasaaravatud Apple arendajad, on kinni oma kujutelmast Apple arvutite kindlusest viirustesse nakatumise vastu ja on halvasti ette valmistatud pahavara rünnakute vastu, mille heaks näiteks (tegelikult halvaks) oligi just viimane rünnak Apple vastu Java turvaviga kasutades. Turvaspetsialistid prognoosivad, et juba väga varsti tuleb valmis olla, kui Apple MAC OS nakatumisi viiakse läbi kas Adobe Flash Playerite, Adobe Reader– või miks ka mitte Skype turvavigade kaudu, kuna Apple arendajad pole selleks veel valmis ja mingeid ettevalmistusi teinud. Miks aga tänapäeval pööratakse suuremat rõhku ka Apple arvutite ründamisteks küberkurjategijate poolt, tuleneb sellest, et Apple arvuteid ostetakse aina rohkem ja on saamas arvestatavaks jõuks neile viiruste, troojate ja nuhkvara loomiseks, mille peamiseks eesmärgiks ongi just informatsiooni vargus pahavarasse nakatatud arvutitest.

Apple MAC OS X arvutite nakatumine toimub märkamatult, kui kasutaja, kelle arvutis on paikamata Java, külastab mõnda pahatahtlikku veebilehte. Nakatatud arvutist võidakse varastada kasutaja paroolid, kasutajanimed, kaaperdada pangakontosid, jälgida võrguliiklust, botnet abil kasutada arvutit rämpsposti levitamiseks jne. Troojalane võib haarata kogu kontrolli kasutaja arvuti üle, saab anda käske arvutile, faile arvutisse või arvutist välja laadida, programme käivitada jne.

Praegune Mac botnet ohustab Apple arvuteid paikamata Java turvavea kaudu ja kui viirus on arvutis koha leidnud, siis saadab ta viirusest koopiaid edasi teistele Mac arvutitele läbi serverite. Ohustatud on kõik Mac OS X arvutid kuni viimase väljalaskeni Lion (OS X 10.7). Vanemad Apple MAC arvutid on eriti haavatavad.

Apple Mac turvalisemaks muutmine

Java turvapaigad Apple MAC-ile võib leida siit Java for Mac OS X 10.5 Update 6, Java for Mac OS X 10.6 Update 7 and Java for OS X Lion 2012-001. Paraku allesavastatud Flashback uue variandi troojale turvapaika veel pole, aga ehk suur tähelepanu kogu maailmas Apple haavatuvusele kiirustab Apple meeskonda seekord kiiremini turvapaika leidma.

Turvakompanii F-Secure on esitanud nõuanded, kuidas diagnoosida ja lahendada probleemi, kui arvuti on juba nakatunud viirusesse, kuid hoiatab, et see võib tavakasutaja jaoks olla veidi keeruline.

Nõuandeid, kuidas MAC arvuteid saab turvalisemaks muuta, leiab Apple kodulehelt.

Flashback trooja eemaldamise vahend – Flashback Removal Tool.

RIA soovitab uue variandi viiruse puhuks, kuni sellele pole veel turvapaika välja pakutud, Java välja lülitada.

Tasuta ja tasulised viirusetõrjed Apple Mac OS X arvutitele – erakasutuseks ja ettevõtetele leiab sellest artiklist.

Kasutatud allikad:

New Mac malware epidemic exploits weaknesses in Apple ecosystem, Over 600,000 Macs infected with Flashback Trojan, Half of 600,000 infected Macs are in the U.S., Flashback trojan reportedly controls half a million Macs and counting

Veebilehitsejate järjehoidjate varundamine ja taastamine – Firefox, Opera, Chrome, IE, Safari

Internetis surfates leitakse põnevaid veebilehti, mis lisatakse järjehoidjasse (Bookmarks) ja lemmikutesse (Favorites), et neid teinekord kiiresti üles leida. Kui midagi juhtub, näiteks brauseris tekivad suured vead, et seda on vaja uuesti peale installeerida või kui arvutisse paigaldatakse uus operatsioonisüsteem, siis ajaga kogutud järjehoidjad/ lemmikud lähevad kaduma. Hakka siis meelde tuletama ja jälle ükshaaval järjehoidjatesse koguma veebilehti, mida vajatakse, ning muutma veebilehe välimust jälle harjumuspäraseks – see on suur töö!

Minul näiteks naine nõudis, et kuna tema arvuti on nii aeglaseks muutunud, võtku ma sellega kohe midagi ette. Paraku on nii, et naise arvutit ma tõesti ei ole viitsinud järjepidevalt hooldada ja kui süsteemi üle vaatasin, siis otsustasin, et lihtsam on paigaldada täiesti värske operatsioonisüsteem, kui et hakata selles sigri-migris korda looma. Kuna tal aga on kogutud veebilehitsejatesse meeletult palju järjehoidjaid lemmik-linkidega, siis teen talle sellega elu lihtsamaks, et enne teen neist taastefaili, mille abil saan pärast uue opisüsteemi paigaldamist lihtsasti taastada tagasi tema veebilehitsejate järjehoidja, konfiguratsiooni ja ka surfamise ajaloo.

Portatiivne ehk kaasaskantav rakendus Bookmarks Backup (alternatiivne tirimislink asub siin) toetab veebilehitsejatest:

• Microsoft Internet Explorer
• Mozilla Firefox
• Google Chrome
• Opera
• Apple Safari

Järjehoidjatest ja lemmikutest on äärmiselt lihtne teha varukoopiaid ja neid ka hiljem taastada.

Kõigepealt peaks uuendama veebilehitsejad kõige värskemate uuenduste vastu (NB! Loe kommentaare!). Seejärel valima tärnikestega, millest soovitakse taastefaili teha, Browse nupu abil leida arvutis koht, kuhu tagavarafail paigutatakse (soovitavalt arvuti teisele kettale või sobib näiteks ka USB abil ühildatavad seadmed – väline kõvaketas, USB-mälupulgad jne) ning vajutada Backup.

Taastamiseks tuleb jällegi valida linnukestega veebilehitsejad, mille seaded soovitakse taastada, otsida nupu Locate abil üles koht, kus taastefail asub, ning vajutada Restore.

Nii enne taastefaili tegemist kui ka taastamisel tuleb sulgeda kõik avatud veebilehitsejad!

Tegemist on tasuta rakendusega ehk annetusvaraga (Donate).

 Täpsemad juhised on videos:

Varem olen kirjutanud teemal: Mozilla Firefox sätete taastamine – järjehoidjate, pluginate, profiilide jne taastamisprogramm.

Kaval äri internetis ja Facebook´is – „Kuulsusest teisik“ küsib raha

Eile võis leida Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) Facebook lehelt hoiatuse: „ CERT Eesti annab teada – internetis levib skeem, mis petab kasutajatelt raha välja SMSi abil ja levitab ennast Facebooki kaudu. Nimelt lubab Kuulsustest leida Sulle sarnase kuulsuse. Teisiku pildi nägemiseks peab saatma tasulise SMSi, kasutustingimused on aga võimalikult märkamatud. Pärast teenuse kasutamist pakub Kuulsustest võimalust tulemused enda Facebooki lehele postitada, et ka Sinu sõbrad sama skeemi ohvriks langesid. Pole vaja ilmselt lisada, et sarnase kuulsuse pilti raha maksnud kasutaja ei näe. Tegu on uudishimulikelt raha välja petmiseks mõeldud “teenusega”. Kahtluse korral tuleks eritariifse kõne või SMSi hinda alati kontrollida Eesti mobiilioperaatorite kodulehtedelt.”

Veebilehe Kuulsusest teisik uurimine sai alguse juba 20. märtsil, kui tähelepanelik Facebook kasutaja Estra kirjutas mureliku sõnumi Arvutikaitse Facebook lehele:

“Tere, Siin FB-s üleval selline reklaam „kuulsusest teisik”. Uudishimust laadisin üles pildi, misjärel programm analüüsis ja ütles, et leiti teisik 79% sarnasusega ning palus saata sms 17013. Nii nimetatud teisiku pilt avanes sms-ga tulnud koodi sisestamsiel veebilehel. Loomulikult ei ole see teisik minuga sarnane. Pilte salvestada ei saa, printida ka mitte. Kuskil ei ole kirjas sms hind ega muud infot kellel leht kuulub jne. Mis kõige hullem, lehel on Facebook’i nupp. Seda vajutades annad loa ja ligipääsu oma FB lehel, andmetele jne. Muuta, blokeerida, mitte kusagilt ei saa. Ilmselt on tegemist pahalastega , kes lisaks teenivad ”lollide” nagu mina pealt raha ka veel.

Sõnumi hind oli 3.50 eur. Kuna lugesin, et sellistele numbritele saatetud sms-d aktiveerivad teatud teenuse millega kasseeritakse sinu arvelt iga kuu teatud summa saates sulle sõnumeid, siis saatsin igaks juhuks uue sms-i sisuga” STOP”. Ka see on maksnud 3.50 eur. Vastuseks sain sms-i sisuga ” Vy ne podpisany na rassylku”. Kuid rohkem muret teeb siiski see, et lehel oleva facebooki nuppu vajutades avanes kastike nagu ikka ning selle kaudu andsin kõnealusele veebilehele või reklaamile , mis iganes see on, loa ja ligipääsu oma FB kontole ja andmetele“.

Arvutikaitse kaasautorina saatsin järelpärimise kohe edasi Tarbijakaitseametile, kes pöörduski koheselt ka RIA poole, ning viimane leidis lehte uurides vajaliku olevat kirjutada eelkirjutatud hoiatus.

Täna sain Tarbijakaitseameti Finants- ja sideteenuste talituse juhtaja kt Keit Hints vastuse mu pöördumisele:

„Lugupeetud Priit Aasmäe

Pöördusite Tarbijakaitseameti poole seoses internetileheküljega www.kuulsusestteisik.eu.

Täname Teid, et teavitasite Tarbijakaitseametit ettevõtja ebasobivast tegevusest.

Tarbijakaitseamet on tutvunud kodulehega http://www.kuulusestteisik.eu ning teenuse täpsete tingimuste ja sisu väljaselgitamiseks teinud lehel läbi kogu teisiku leidmise protseduuri. 

 Enne kui tarbija SMSi saadab, tuleb lehe lõppu teave: „Tulemuste nägemiseks saada numbrile 17013 SMS kujul sk511763. Pärast SMS-i saatmist saad vastuse, milles sisalduv kood sisesta vastavale väljale ning sulle kuivatakse sinu tulemused. SMS-i saatmise hind on 3.5 EUR koos KM-ga. Küsimused ja pretensioonid saada aadressile tvojcelebritydvojnik@gmail.com. Post address: Sia “A1: Baltic”, Ģertrūdes 33/35-23, Rīga, LV-1011, Latvia. Phone number: 0207 194 4100. Abuse Report: http://aonebill.com/abuse.“ 

Tarbijakaitseamet leiab, et kuigi teave SMSi hinna ja teenuseosutaja kohta on olemas, jääb see tavatarbija tähelepanu juures märkamata (teksti nägemiseks on vajalik lehe allakerimine) ning ühtegi varasemat viidet võimalikele kulutustele ei ole. Tarbijakaitseamet alustab ettevõtja suhtes järelevalve menetlust, et kaupleja esitaks kodulehel teenuse tingimused ja hinna ning andmed teenuseosutaja kohta selgel ja kergelt märgataval viisil.

 Seoses Facebooki kontole ja tarbija arvutile ligipääsu saamisega, pöördus Tarbijakaitseamet Riigi Infosüsteemide Ameti poole, kus kontrolliti lehte http://www.kuulsusestteisik.eu ning mingit pahavara, mis ohustaks tarbija arvutit või Facebooki kontot, ei tuvastatud.

Inimeste hoiatamine Teie kodulehel antud teenuse ohtudest, varjatud tingimustest ja kaasnevatest kuludest on kindlasti soovitatav.

 Lugupidamisega Keit Hints, Finants- ja sideteenuste talituse juhtaja kt

Veebilehe „Kuulsustest teisik“ omapära:

Kuulsusest teisku teadasaamine toimub 3 etapis: 1 etapp on avaleht, kus tuleb vajutada „Tahan seda teada saada“, 2 etapp laseb valida arvutist oma pildi või lasta veebikaameral pildistada, seejärel tuleb märkida silmad suu, nina, samuti märkida sugu ja vajutada Analüüsi. 3 etapp analüüsib pilti ja alles analüüsi lõpus, kui öeldakse, et leidsime sinuga sarnaneva kuulsuse ja saada SMS, kuvatakse alla kiri, mis on alljärgneval pildil näha:

Teenuse tingimused kuvatakse viimases etapis, need on vaevumärgatavad ning teade tasulisest teenusest pole näha.

See on väga kaval lähenemine veebilehe autorite poolt, kuna inimesed on juba hasardis, tähelepanu on eemale juhitud ja suure uudishimu rahuldamiseks jätkatakse SMS saatmist, tähele panemata kõige all pisikest kirja. Jälgige, kui suur vahe on viimasest pildireast kuni pisikese kirjani. Alles siis, kui lehte allapoole kerida, leiab täismahus teksti:

Teenuse tingimused tulevad arusaadavalt nähtavale alles siis, kui lehte allapoole kerida.

Kuid kuna Tarbijakaitseamet alustas ettevõtja suhtes järelevalve menetlust, et kaupleja esitaks kodulehel teenuse tingimused ja hinna ning andmed teenuseosutaja kohta selgel ja kergelt märgataval viisil, siis on loota, et varsti on teenuse tingimused nähtavad juba esimest etappi ehk avalehte avades ning teenuse tingimused on toodud kohe viimase pildirea alla, et info oleks arusaadav.

Kas ka teenusepakkujad aktiveerivad teatud teenuse, millega kasseeritakse kasutaja arvelt iga kuu teatud summa saates talle sõnumeid, see ei ole hetkel teada.  Kuid kuna antud teema on juba ametik ja Tarbijakaitseameti menetluses, siis loota võib, et seda ei juhtu.

Kahjuks ma ei saa kontrollida, kas juba praegu on midagi muutunud ja lehe omanikud tasulise teenuse tingimused selgeks ja arusaadavaks muutnud, sest lehele “Kuulsusest teisik” minnes öeldakse, et (vähemalt) minul pole sellele teenusele ligipääsu:

Kui mõnel veebilehel on tegemist kirjaga, et saatke SMS, siis kindlasti uurige välja, mis firma on selle lühinumbri registreerinud ja kuna SMS teenused on alati tasulised, siis palju see maksab.

RIA (CERT Eesti) informeerib:

„Kahtluse korral tuleks eritariifse kõne või SMSi hinda alati kontrollida Eesti mobiilioperaatorite kodulehtedelt:

Elisa: http://www.elisa.ee/vana/et/Eraklient/Hinnad/Eritariifsed-numbrid/SMS-luhinumbrid

Tele2: http://www.tele2.ee/klienditeenindus/eritariifsed_numbrid.html

EMT: https://www.emt.ee/pictures/pildid/dokumendid//sms_teenusnum_05_11.pdf ”

Arvutikaitse ja Arvutiturve tänavad Tarbijakaitseametit, et nad nii kiiresti oma pingelises töös suutsid reageerida meie pöördumisele antud teema kohta, et hoiatada tähelepanematuid kasutajaid mitte just meeldiva teenuse eest. Pealegi on paljud kasutajad teatanud, et raha sms-i näol maksnud kasutajad ei näe oma kuulsusest teisikut või kui keegi isegi näeb, siis sarnasus olevat sama, kui pildil oleksid pott ja pann.

Samuti täname tähelepanelikku kasutajat Estrat, kes pööras esimesena tähelepanu võimalikule pettusele. Oleme alati tänulikud, et kui keegi meie kodulehe lugejatest leiab internetist kahtlast teenust pakkuva või kahtlasest tegevusest jälgi jätva veebilehe, teataks meile.

Pangaparoolide ja salasõnade varastamist takistav rakendus KeyScrambler

KeyScrambler Personal on tasuta turvarakendus veebilehitsejatele Mozilla Firefox ja Internet Explorer, mis kaitseb kasutaja poolt internetis sisestatud salasõnu, pangaparoole, krediitkaardi koode, portaalidesse sisselogimise andmeid, privaatset infot jne varastamise eest. Kõik klahvivajutused ehk siis tähed, numbrid, sümbolid ja moodustatud laused krüpteeritakse KeyScrambler poolt info-varguse programmide (nuhkvara, klahvinuhid (keylogger), troojad  jne) jaoks ja seega ka kräkkerite ehk küberkurjategijate jaoks tundmatusse formaati, mis isegi informatsiooni varastamise õnnestumise korral teeb see neile saadud andmed loetamatuks ja kasutuks. KeyScrambler on asendamatuks vahendiks online identiteedivarguste vastu.

Kirjutades salasõnu, paroole, kasutajanimesid jne Keyscrambler krüpteerib klahvivajutused.

Ükskõik millisele veebilehele püüab kasutaja sisse logida, kas Facebook, Twitter, YouTube või kasvõi oma isiklik koduleht, siseneda postkastidesse Hotmail, Gmail, Live.Hot.ee jne või sisestada pankades paroole ja tehes e-poodides maksmise tehinguid, krüpteeritakse numbri ja tähekombinatsioonid arvuti kernel tasandil hoopis teistesse väärtustesse kui need tegelikult on. Näiteks, kui kasutaja sisestab Facebook e-posti kasutajatunnuseks „salasõna@hotmail.com“, siis kübervaraste kätte sattudes saaksid nad e-posti kasutajanimeks järgnevad andmed: „r9)., i[,h ),´k7i`-<+t“. Sisestatud salasõna krüpteeritakse täpselt samuti mõttetuteks numbrite-tähtede-sümbolite jadaks, millega kräkkeritel pole midagi teha, sest need on dešifreerimatud (vähemalt rakenduse loojate ja turvaspetsialistide sõnul).

KeyScrambler kaitseb nii tuntud kui veel tundmatute klahvinuhkide ehk keylogger´ite eest ka siis, kui arvutis on viirusetõrjete poolt veel seniavastamata info-varguse tööriist. Töötab pidevalt reaalajas ja krüpteerib iga klahvivajutust, kui te olete internetis. Paigaldusfaili arvutisse tirida on kõige mõttekam sellelt lehelt, valides Free Download alt Alternate Download. (Paigaldamine on näidatud allolevas videos).

Krüpteerimise edukusest annab märku veebilehitseja nurka ilmuv KeyScrambler roheline infokiri sõnadega Encrypted Keystokes:.

Kui infokirja kuvatakse punaselt ja selles teatatakse: „Encryption module error“, siis püüdke see kohe parandada. Mõnel üksikul juhul tuleb KeyScrambler arvutist eemaldada ja uuesti paigaldada, kuid sageli, eriti just Mozilla Firefox turvaplugina töökorda seadmiseks piisab, kui avate veebilehitseja, valite sealt File (või uuemal versioonil New Tab) > Open File – otsige failiredeli abil üles KeyScrambler installatsioonikaust (tavaliselt C-ketas – Program Files – KeyScrambler), seejärel tehke hiirega aktiivseks fail keyscrambler.xpi, avage see (Open) ja järgige edasisi juhendeid. Täpsemaid juhiseid saate ka siit. Samuti on see näidatud allolevas videos.

Vahetevahel võivad krüpteerimisprogrammi paigaldamist segada ka Kaspersky- ja AVAST viirusetõrje või ThreatFire. Sel juhul sulgege need rakendused, installeerige uuesti KeyScrambler ja taaskäivitage arvuti. Pärast seda, kui rakendus töötab, lülitage viirusetõrje jälle sisse.

Sobib süsteemidele : Windows 2000, 2003, XP, Vista, or Windows 7 (32-bit or 64-bit).

Rakendust tutvustavas videos on näidatud KeyScrambler Personal arvutisse tirimine ja installeerimine, selle uuendamine värskema versiooni vastu, kui see on saadaval, tutvustatud väga lihtsat ja kõigile arusaadavat kasutajaliidest ning kuidas KeyScrambler jälle tööle saada, kui see ei tööta:

Varem olen põgusalt peatunud sellel internetis salasõnade-, pangaparoolide-, isikliku infot- ja sisselogimisandmeid varastamise eest kaitsval programmil artiklis Mozilla Firefox turvapluginad veebilehitseja kaitseks ja Lauri Säde on teinud hea ülevaate sellest rakendusest Arvutikaitses nime all KeyScrambler Personal ja samuti eKaitses. Kuna nii maailma- kui ka Eesti arvestuses kasutatakse kõige laialdasemalt just brausereid Internet Explorer ja Mozilla Firefox, siis pidasin õigeks ütlust, et kordamine on tarkuse ema.